Euroopa tööandjad läkitasid Euroopa Ülemkogu 17. juuni tippkohtumisele deklaratsiooni, milles hoiatasid valitsusjuhte, et Euroopa majanduskasvu taastumine on euro ebastabiilsuse tõttu ohus.

Kuigi Euroopa ettevõtjad näevad Euroopa Liidule käesolevaks aastaks ette 1,1% majanduskasvu, peavad valitsused pingutama, et seda 2015. aastaks vähemalt kahekordistada – vastasel korral ei ole Euroopa suuteline välja rabelema teda halvanud avaliku sektori finantskriisist.

Ettevõtjad süüdistavad valitsusi selles, et avaliku sektori finantskriisi on põhjustanud juba aastaid kestnud raiskamine ning stabiilsuse ja kasvu pakti järjekindel eiramine. Sellisel käitumisel on arvestatavad tagajärjed: järsult on langenud nii euro kurss kui ka selle usaldusväärsus tervikuna, riskipreemiad on enamikul turgudel tõusnud ning valitsuste ja keskpankade abipaktid on saavutanud oma lae. Ettevõtjate hinnangul saab sellest olukorrast välja tulla ainult euro – kui Euroopa majanduse põhilise tugisamba – põhjaliku päästeplaaniga.

Euroopa tööandjate hinnangul on eelarvekriisi võimalik lahendada ilma Euroopa Liidu aluslepinguid muutmata, kuid sinna peavad panustama kõik eurotsooni kuuluvad riigid. Ettevõtjad pakuvad euro päästmiseks välja mitmeid meetmeid, mis tuleks eurotsooni riikide valitsuste poolt kokku leppida sügiseks ja rakendada juba 2010. aasta lõpuks. Nendeks on:

1. varajane eurogrupi sisene arutelu riikide eelarvete arengute osas, nende majanduspoliitiliste suundumuste igakülgne jälgimine ja tasakaalustamatuse ilmnemisel meetmete kohene rakendamine;
2. järk-järgulise trahvide ja sanktsioonide süsteemi sisseseadmine korduvate rikkumiste puhuks. Karistusmeetmed võiks alata kohustuslike intressivabade deposiitide sissenõudmisest ja ulatuda kuni eurotoetuste ajutise või püsiva äravõtmiseni eelarve rikkujatelt;
3. riigivõla ja eelarvedefitsiidi kriteeriumite sätestamine riikide seadustikus selliselt, et valitsused ei saaks neist üle astuda, samuti kohalike regionaalsete finantsinstitutsioonide reform. See taastaks kõige efektiivsemalt usalduse eurotsooni riikide rahanduspoliitika vastu, nõudmata Euroopa Liidult otseseid muutusi aluspõhimõtetes.

Avalduse koostas 10. ja 11. juunil Madridis kogunenud Euroopa tööandjate katusorganisatsiooni BUSINESSEUROPE’i presidentide kogu, mille töös osalesid ka Eesti Tööandjate Keskliidu president Enn Veskimägi ja juhataja Tarmo Kriis.

Eesti Tööandjate Keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega.

Euroopa tööandjate katusorganisatsiooni BUSINESSEUROPE (asutatud 1958) kuulub 34 riigi 40 tööstuse ja tööandjate keskliitu, mis esindavad kokku üle 20 miljoni eri suuruses ettevõtte.

Vt ka Madridi deklaratsiooni täisteksti >>

Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade 16. juunil 2010