Mullu jäi erasektori keskmine palk avalikus sektoris töötajatele alla. Tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi sõnul pole palkade tasakaalustamiseks jõudu ja tahtmist.

"Ettevõtjad on selle vajadusest korduvalt rääkinud ja ka maksukoormust kraesse saanud. Tulime valitsusele vastu, et eurokriteeriume täita," rääkis ta. "Avaliku sektori palgakärbe oli aga oluliselt väiksem, kui ettevõtjad soovisid. Praegused numbrid näitavad seda," lisas ta.

Erasektor alustas kärbetega

Keskliidule lisaks ka mööblitootjat Standard juhtiva Veskimägi sõnul alustas erasektor esimesena palkade vähendamist ja koondas. "Kui avalikus sektoris kedagi ka koondati, pole me sellest suurt midagi kuulnud. Ministeeriumite palku kärbiti, kuid üsna vähe. Mitmed omavalitsused tõstsid aga palka veel möödunud aastalgi," rääkis ta.

Veskimägi sõnul ei saa ettevõtjad kasutada n-ö valuvõtteid, et sundida riigisektor palku vähendama. "Arenenud riigis käitutakse viisakalt, peetakse läbirääkimisi ja tehakse avaldusi, kuid nagu näha, pole need mõjunud," märkis ta.

Riigistruktuurid ülepaisutatud

Tööandjate juht väljendas soovi, et riiki muudetaks efektiivsemaks, sest riigistruktuurid on meil näiteks Soomega võrreldes liiga suured. "Vahe on umbes kolm korda. Kuskilt on meelde jäänud, et Soomes on umbes 80 riigiasutust, Eestis aga 280. Esimene asi, mis Eestis ära teha tuleks, on haldusreform," lisas ta.

Endine ettevõtja, selle kümnendi keskel puiduäris tegev olnud Eugen Veges kinnitas, et inimesed usaldavad arvamusliidreid ja oma riiki. "Kui peaminister kinnitab, et heaolu vaatamata isegi riigi kulude kiirele kasvule tõuseb, siis seda ka usutakse," sõnas ta.

Buumi ajal käitusid inimesed tema sõnul adekvaatselt. "Nõudsid kõrgemaid palku, võtsid üha suuremaid kohustusi. Keskkond soosis sellist suhtumist," rääkis Veges. "Üksnes makroökonoomikas orienteerujad teadvustasid sellise tendentsi ohtlikkust," lisas ta.

Tagantjärele tark olles poleks tavainimene tohtinud Vegese kinnitusel uskuda valitute lubadustesse - näiteks viie jõukama riigi hulka jõudmine, palkade kasv jms. "Neid jagati vaid valituks osutumise nimel," kinnitas ta.

Lihtinimene võinuks lihtsam olla

"Tavakodanik oleks võinud väärtushinnanguid ühiskonnas eirata, säästa ja paista äpumana. See oleks nõudnud muidugi väga suurt tahtejõudu, eneseohverdust," lisas Veges.

Keskmine brutokuupalk oli mullu avalikus sektoris 12 914 krooni ja erasektoris 12 013 krooni, teatas statistikaamet reedel.

Allikas: Äripäev