Kui oled võlad panga ees kasvatanud üle pea, pole katki midagi - anna aga panga nõue kohtusse, las nood jagelevad, endal siis laialt aega oma laenuga soetatud majas edasi elada ning džiibiga ringi vurada.

Äripäev näeb lahendust selles, et pangad ja nende raskustes kliendid lepivad omavahel kokku, kuidas võlgnevused likvideerida. Ses kirjelduses sai vint ehk veidi üle keeratud, aga umbes selline mulje jääb küll võlakaitse seaduse eelnõust, mille seadustamist tõukavad algatajad järjest kiiremini tagant - soov on see vastu võtta veel enne parlamendi suvepuhkust, et selle saaks mõne kuu pärast, hiljemalt jaanuarist 2011 jõustada.

Äripäev teeb riigikogule ettepaneku: hääletage Ken-Marti Vaheri võlakaitse seaduse eelnõu menetlusest välja. Lihtsam on uus asjalik eelnõu koostada kui lappida kiiruga praegust kokku traageldatud dokumenti.

Aga ka seda pole vaja. Ajal, mil karjuvalt päevakajaline on töötuse vähendamine ning vahendite otsimine ja veel enam leidmine nende toetuseks, kellele võlg panga ees kipub kujunema tõepoolest eluküsimuseks, on praeguse eelnõuga tegelemine samasugune tühi töö ja aja raiskamine, nagu on relvaseaduse muutmine, mille sisuks on, kas lubada tääknoad tsiviilkäibesse või mitte.

Õigemini käib paljudel poliitikutel töö enda kasuks. Erandeid, kes muretsevad tõsiselt võlgadega kimpus inimeste pärast, on siiski ka. Aga toimetus tahab takistada otsustajail lõikamast poliitilist profiiti raskustes inimeste arvel ning koostamast seadust, mille mõju meie finantssektorile ei oska praegu hinnata asjatundjadki, ammugi siis eelnõu koostajad ise.

Pangad ei ole enam nii jäigalt võlakaitse seadusele vastu, nagu nad algul olid. Ilmselt on nad oma probleemides selgust saanud ja kahjud kokku arvanud ning leidnud mahti asjale ka kliendi - inimese poolelt vaadata - ning löövad aktiivselt kaasa eelnõu arutelus, pakkudes asjalikke lahendusi.

Ikkagi näeb Äripäev probleemi lahendust pankade ja klientide omavahelises kokkuleppes, makse- ja intressipuhkustes, jättes ka näiteks intressi tõstmata. Ka IMF on osutanud asjaolule, et eelnõuga kaugenetakse oluliselt võlgniku ja võlausaldaja vabatahtliku laenukoormuse vähendamise kokkuleppe sõlmimise põhimõttest. Nn lootusetud laenud on kooliraha, mida tuleb maksta ka pankadel. Ja praegugi on neil võimalus kohtu kaudu oma taga nõuda, ilma et selleks oleks vaja eraldi võlakaitse seadust.

Eelnõu sai ka valitsuselt (kes pani oma hinnangu kokku rahandus-, majandus- ja justiitsministeeriumi ning Eesti Panga ja IMFi arvamuste põhjal) hävitava hinnangu.

Unustame siis selle eelnõu. Jätame inimestele usu, et võlg on enda oma ja see tuleb tasuda, ja pangad arvamusele, et neist endist oleneb, kas ja kui paljud laenud lähevad hapuks. Jätame kohtud koormamata ja valimisjärgse tohuvabohu tekitamata.

Allikas: Äripäev