Minu isa on olnud ametiühingu esimees. Olen elanud selles keskkonnas terve elu. Seetõttu pean isiklikult väga solvavaks väidet, et suhtun teistesse inimestesse põlglikult ja üleolevalt.

Just seepärast, et ma olen tihedalt kokku puutunud ametiühinguga, tekitab minus küsimusi Harri Taliga käitumine.

Miks ametiühing ei tegele nendega, kes solgivad kaubandusturgu miinimumpalgaga? Boikotitakse küll Prismat kui kõrgeima palga maksjat, aga ei ole olnud julgust minna sinna, kus töötaja teenib miinimumpalka ega oma põhilisi inimõigusi, nagu näiteks õigust astuda ametiühingu liikmeks. Kohtumisel 3. mail kinnitas ka Harri Taliga ise, et ühes pea 20% turust omavas poeketis vallandatakse kohe töötaja, kes kuulub ametiühingusse. Loogiline, et siis rünnatakse Prismat, sest hädaga sööb ka vanakurat kärbseid.

Paluksin härra Taligal korraks mõtelda, mis siis juhtub, kui ta kutsub üles Prismat vältima. Kutsub ta ju seeläbi üles inimesi Prisma töötajate palka veelgi vähendama. Või kui minna äärmuslikuks, siis seda, et Prisma oma uksed suleks ja 800 inimest Eestis ilma tööta jääks. Kelle juurde sa siis tegelikult soovitaksid minna? Sinna, kus töötajatele makstakse kõige väiksemat palka, mida seadus võimaldab? Või sinna, kus palku kärbiti juba aasta eest ja kogenud müüjad teenivad sama palju kui Prismas algajad? Prisma tavamüüja palk on praegu 9000–11 000 krooni. Pärast palgamuudatust saavad meie müüjad 7000–9000.

Küsiksin, millises jaekaubandusettevõttes on suhted ametiühinguga paremad kui Prismas. Isegi viimaste sündmuste taustal. Kas tõesti Prisma personalipoliitika on valusaim punkt, millele ametiühingul tasub Eestis praegu keskenduda? Või on hoopis tegu ametiühingu mugavusega? Mina oleksin iga kell valmis võrdlema Prisma töötaja rahulolu, palka ja soodustusi teiste jaeettevõtetega.

Olen läbirääkimiste ajal kohtunud ametiühingu esindajatega kordi ja kordi. Nendel kokkusaamistel on ametiühingu esindaja õigustanud oma teguviisi sellega, et teistes ettevõtetes pole neid lihtsalt läbirääkimistele kutsutud. Palgamuudatused on juba toimunud igas jaeettevõttes, kuid võimalus reageerida oli ametiühingul vaid Prismas. Ja seda õigust nad täna ka kõlavalt kasutavad.

Antud juhul süüdistatakse Prismat selles, et täidame Eestis kehtivat töölepinguseadust. Sedasama, mille loome juures on olnud ka Harri Taliga.

Investeerime oma raha Eestisse ajal, kui mõni konkurent, kes end heaks ja eestimaiseks peab, maksab isegi sel aastal dividende välismaale. Tänavu avame kauplused Narvas ja Tartus, luues juurde enam kui 200 töökohta. Selleks vajamegi kontol olevat 174 miljonit. Kõigi oma 10 tegevusaasta jooksul pole me viinud sentigi raha Eestis välja.

Ma ei hakka siinkohal minema Harri Taliga palga kallale, küll aga võin öelda, et Prisma juhatuse ja nõukogu liikmete tasud on 2010 vähenenud 40%.

Jätkan endiselt koostööd ametiühinguga, sest see on inimõigus. Küll aga oleksin rõõmus, kui edaspidi keskenduks ametiühing tõelistele probleemidele ja töötajate kaitsele. Mitte enda upitamisele seal, kus kõige mugavam.

Allikas: Õhtuleht