Eesti Vabariigi põhiseadus kehtestab riigile kohustuse osutada abi tööd otsivale inimesele. Viimased aastad on näidanud, et ilma selle abita on pea võimatu majanduskriisi tulemusel tekkinud massilisest töötusest üle saada, kirjutas Delfis Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna töötukassa teemal rääkides.

Täna on tüli Töötukassa osapoolte vahel on läinud niikaugele, et riigipoolne põhiseaduslik kohustus tagada töötule inimesele abi töö otsimisel on sattumas ohtu. Töötukassa nõukogu ei ole enam otsustusvõimeline, kuna kuuest liikmest pooled ei osale selle töös. Kvoorumiks on vaja aga vähemalt nelja nõukogu liikme kohaleolekut.

Selle tüli põhjuseks on eelkõige Töötukassa reservide haldamise üleminek riigile ja eriarvamused töötuskindlustuse makse määra suhtes, mille tulemusel on valitsuse ja tööturu osapoolte vaheline dialoog seiskunud ning päädinud tööandjate kahe esindaja tagasikutsumisega kassa nõukogust. Mõlemad pooled on käitunud oma parema arusaamise järgi. Riigi huvi on konsolideerida riigi reservid, et vältida laenukoormuse tõusu ning sellega tekkivaid intressikulusid, mis läheksid erapankade kasumiks. Tööandjad tunnevad aga, et riik on liigselt sekkunud Töötukassa iseotsustamisõigusesse. Töötuskindlustuse määr on käesolevaks aastaks fikseeritud ja tööandjate soov selle alandamiseks tuleb kõne alla järgmisest aastast.

Täna võib aktiivsete tööturu meetmete ellu viimine ohtu sattuda, kuna Töötukassa nõukogu ei ole eelpoolnimetatud põhjustel otsustusvõimeline. Konkreetsemaks minnes - ei ole suudetud kinnitada käimasoleva aasta eelarvet. See ei võimalda täismahus ellu viia neid Töötukassa kavandatud tegevusi, mis aitaks veelgi parandada meie tööturu olukorda ning vähendada töötuse määra. On võimalus, et seaduse analoogiat rakendades saaks Töötukassa kasutada iga kuu 1/12 eelmise aasta eelarve mahust, kuid see ei taga piisavat paindlikkust ning samuti ei võimalda selleks aastaks määratud lisavahendite kasutamisele võttu. On selge, et eelmise aasta tööturu vajadused on käesoleva aastaga võrreldavalt erinevad. Samuti ei ole kuude lõikes väljamaksed sarnaste mahtudega, kuna olukord tööturul kevadel, suvel ja sügisel on erinevate vajadustega.

Kõige tõsisem on aga olukord Töötukassa juhatuse volitustega, kuna need saavad läbi 15. aprillil. Juhatuse liikmete lepingud selleks ajaks lõppevad ja neid saab pikendada või uued juhatuse liikmed määrata ainult Töötukassa nõukogu, mitte keegi teine. Ilma juhatuseta on Töötukassa sisuliselt tegutsemisvõimetu, kuna kassa igapäevaseks tööks organ puudub. Sellise olukorra tulemused oleksid äärmiselt tõsised, sest riik ei suudaks oma kodanikele tagada nende põhiseaduslikku õigust saada abi töö otsimisel.

Ultimatiivsed seisukohad

Riigikogu sotsiaalkomisjon ei ole seni Töötukassas toimuvasse aktiivselt sekkunud, kuna vastupidiselt Haigekassale, ei ole meie esindajaid Töötukassa nõukogus. Riigi poolt kuulub sinna valitsuse esindaja ja valitsus on ka ametlikuks partneriks tööturu osapoolte vahelisele dialoogile.

Eelmisel nädalal otsustasin sotsiaalkomisjoni esimehena kokku kutsuda erakorralised istungid, et tekkinud olukorrast väljapääsu otsida. Leian, et see sekkumine seadusandja poolt on hetkel vajalik, kuna ohtu on sattunud riigi põhiseaduslike kohustuste täitmine. Eelmisel kolmapäeval toimunud komisjoni istungil osalesid kõik Töötukassa nõukogu osapooled, kes ei olnud juba mõnda aega ühise laua taha kogunenud. Läbi musta huumori prisma võib öelda, et Töötukassa nõukogu sai sotsiaalkomisjoni laua taga vajaliku kvoorumi kokku, et kinnitada eelarve ja lahendada muud juhtimisega seotud küsimused, kuid niimoodi neid küsimusi lahendada ei saa.

Arutelu tulemusena selgus, et kiireid lahendusi sotsiaaldialoogi tekkimiseks ei ole oodata, kuna pooled on oma seisukohtades läinud liiga ultimatiivseteks. Samas ei tohi aastaid kestnud dialoogi nii lihtsalt lõhkuda ning komisjoni soovitus on jätkuvalt ühise laua taha istuda ning probleemid rahulikult läbi arutada.

Samas ei saanud me sellele lootma jääda ning eelmise nädala neljapäeva hommikusel komisjoni istungil otsustas sotsiaalkomisjon algatada töötuskindlustuse seaduse muutmise, millega antakse töötukassa nõukogu otsustusvõimetuse korral õigus juhatuse liikmete nimetamiseks või tagasikutsumiseks Vabariigi Valitsusele. Ka antakse valitsusele õigus kinnitada töötukassa eelarve olukorras, kus töötukassa nõukogu ei ole seda tähtaegselt teinud. On oluline rõhutada, et selle seaduse muudatusega ei võeta nõukogult ära ühtegi õigust ega kohustust, vaid luuakse õiguslik võimalus garanteerimaks riigipoolse põhiseadusliku kohustuse täitmise läbi Töötukassa töövõimelisuse. See seadusemuudatus ei puuduta Vabariigi Valitsuse ja Töötukassa teiste osapoolte vahelist dialoogi teiste küsimuste lahendamisel.

Töötuskindlustuse seaduse muudatusega ei lahenda me lõplikult Töötukassas tekkinud probleeme, kuid tagame selle töövõime ning sellega ka nende kümnete tuhandete tööd otsivate inimeste kindlustunde, et riigi poolne abi nendeni jõuab. See peaks olema ka kõigi tööturu osapoolte huvides, kuna Töötukassa eelarve ning samuti juhatuse liikmete volituste lõppemise küsimuse suhtes ei ole seni sisulisi eriarvamusi olnud. Piltlikult öeldes püüab seadusandja näha ette võimaluse tulekahju kustutamiseks Töötukassas. Tulekahju, mille tulemusel võib maha põleda kogu meie tööturu meetmete süsteem. Sotsiaalkomisjoni esimehena loodan, et Töötukassa nõukogu suudab tekkinud olukorrale leida aga lahenduse, mis ei vaja selle seaduse kasutamist ja tulekahju ei tekigi.

(Autor on Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja IRLi liige.)

Allikas: Delfi.ee