Tööandjate keskliidu seisukoht muuta streikide lubamist puudutavat regulatsiooni ärritab ametiühinguid.

Esmaspäeval avaldatud tööandjate manifestis aastateks 2011-2015 seisab, et "seadusest tuleb kaotada toetusstreikide korraldamise võimalus, kuna need ei ole suunatud oma tööandja pädevuses olevate tööalaste otsuste mõjutamiseks, samuti puudub toetusstreigis osaleval ettevõttel igasugune seaduslik võimalus omapoolse tegevusega töötüli ära hoida. Samuti tuleb rakendada osalist või täielikku streigikeeldu valdkondades, kus streigi ajal tuleb tagada hädavajalik tootmis- või teenindusmaht."

Ühtlasi on tööandjad seisukohal, et kollektiivlepingute sõlmimist ei tohi mitte mingil juhul soodustada enne, kui tööandjale antakse võimalus vabaneda kollektiivlepingus sätestatud tingimustest pärast kollektiivlepingu kehtivusaja lõppu. Lisaks tuleb kollektiivsete töösuhete regulatsiooni täiendada põhimõttega, et kollektiivse töölepingu sõlmimise korral on tagatud töörahu kõigis küsimustes, mitte ainult nendes, milles on kollektiivlepingutes kokku lepitud.

Transpordi ametiühing teatas esmaspäeva pärastlõunal, et "töötajate streigiõiguse piiramist nõudev ja kollektiivsete läbirääkimiste vastu suunatud tööandjate manifest on täis ettepanekuid, millest juhindumine viiks riigi majanduslikku ja poliitilisse tupikusse. Tegu on poliitilise äärmuslusega."

Ametiühingu esimees Peep Peterson avaldas veendumust, et ametiühingud suudavad suurema osa kahjulikest otsustest ära hoida, kuid selleks tuleb järsult tõsta töötajate teadlikkust ja valmidust oma huvide ja õiguste eest seista.

„Meie tegutseme selle nimel, et töösuhetes säiliks tasakaal ja töötajad võiksid ennast täna, homme ja ka kaugemas tulevikus kindlalt tunda. Usun, et algatustel, mis suurendavad ebavõrdsust ühiskonnas ning suukorvistavad töötajaid, ei ole mingit lootust teoks saada,“ ütles Peterson.

Tööandjad märkisid manifestis, et Eesti peab oma eelarvepoliitikaga eurotsoonis näitama eeskuju ja selle eelduseks on valitsussektori reformimine, mis tähendab avaliku sektori tegevuskulude kokkuhoidu ning avalike teenuste kättesaadavuse parandamist.

Tööandjate hinnangul tuleb avalikke teenuseid osutada võimalikult ulatuslikult e-teenustena, vähendada riigiasutusi ja konsolideerida jätkuvalt nende funktsioone. Langetada tuleks ka riigiametnike arvu. Oluline on ka kohalike omavalitsuste tegevuskulude vähendamine nende ümberkorraldamise kaudu suuremateks üksusteks.

Manifesti järgi tuleb avaliku sektori investeeringud suunata eelkõige majanduse konkurentsivõimet tõstvatesse meetmetesse. Prioriteetse tähtsusega on tagada lennu- ja rongiühendus Eesti jaoks oluliste keskustega, samuti ajakohastada piiriületuse infrastruktuur Venemaaga.

Tööhõive suurendamiseks tuleb soodustada mitmesuguste paindlike töövormide – nagu osaajaga töö, kaugtöö ja renditöö – arengut, toomaks tööturule ka nende inimeste teadmisi ja oskusi, kellele mingil põhjusel tavapärased töövormid ei sobi või keda täistööajaga pole ettevõtjal võimalik palgata.

Samuti tuleks tööandjate sõnul pikaajalise töötuse vähendamiseks ning nõrgema konkurentsivõimega isikute tööturule tagasitoomiseks kasutada tööjõumaksude ja miinimumpalga mõju vähendamist.

Manifesti järgi tuleb läbi viia ka töötuskindlustussüsteemi reformi järgmine etapp, mille käigus saaks töötukassa õiguse osutada töötuskindlustuse vahenditest aktiivseid tööturuteenuseid ning täieliku otsustusõiguse oma eelarve vastavaks käsutamiseks.

Manifestis seisab, et töötuskindlustuse maksemäärad ei tohi tõusta. Töötuskindlustuse eelarve peab olema ülejäägis ja reservid tagama, et töötuse järsu kasvuga ei kaasneks surve tõsta töötuskindlustusmakseid.

Manifesti järgi tuleks läbi viia avaliku teenistuse reform, tagamaks era- ja valitsemissektori tööandjatele võrdsed konkurentsitingimused tööturul. "Enamik praegusi ametnikke peaks töötama töölepingu seaduse alusel, ametnike arvu tuleb vähendada ning loobuda väljakujunenud jäigast karjäärimudelist. Ametnike palgad ei tohi ületada võrreldava kvalifkatsiooniga töötajate palku erasektoris. Kaotada tuleb riigiametnike erihüved nagu põhjendamatult kõrged koondamishüvitised ja pikad puhkused," seisab manifestis.

Tööandjad lisasid, et Eesti maksusüsteem ei vaja põhimõttelist ümberkorraldamist ega uusi maksuliike, küll aga on vaja alandada maksukoormust.

"Eesti juriidilise isiku tulumaksusüsteem on võimaldanud ettevõtetel luua varusid, mis on oluliseks eelduseks kontratsüklilise eelarvepoliitika järgimisel. Samas ei ole kehtiva süsteemi eelised välisinvestoritele sageli esmapilgul hoomatavad," seisab tööandjate avalduses.

Lisaks on välisinvesteeringute suurendamiseks vaja dividende madalamalt maksustada, kuna selleks sunnib kasvav maksukonkurents.

"Kõigiti tuleks soodustada töötajate osalust ettevõtte edukuses läbi kasumi jagamise skeemide. Ei ole mõistlik ega põhjendatud töötajale makstavate aktsiaoptsioonide liigne maksustamine," märkisid tööandjad.

Nende sõnul ei taga Eesti haridussüsteem piisaval hulgal kõrge kvalifkatsiooniga erialaspetsialistide ettevalmistamist tööturu jaoks. Olukorra parandamiseks peavad sellesse protsessi panustama kõik haridusasutused alates põhikoolidest ja lõpetades ülikoolidega.

"Hariduselu suurimaks probleemiks on kujunemas koolivõrgu liigne suurus, mis on peamiseks takistuseks haridusreformi läbiviimisel. Üldhariduses peaks toimuma põhikoolide lahutamine gümnaasiumitest ning konkurentsivõimetute gümnaasiumite sulgemine," seisab manifestis.

Tööandjate hinnangul tuleb kõrghariduses üle minna tasulisele õppekorraldusele, mida toetaks stipendiumite süsteem andekamatele või materiaalselt vähemkindlustatud peredest tudengitele.

Tööandjate sõnul tuleb ravikindlustuses lähtuda printsiibist, et riskid kindlustatakse nende kandjate poolt. Ravikindlustus peab muutuma töötaja brutopalgast finantseeritavaks kindlustusliigiks, mis on eelduseks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kulude kandmiseks tööandja poolt.

"Vananeva ühiskonna peamiseks väljakutseks on pensionifondide adekvaatne finantseerimine. Eesti peab seadma eesmärgiks, et kehtivast sotsiaalmaksust oleks võimalik ilma maksumäära tõstmata finantseerida kasvavat vanaduspensionäride hulka. Riikliku vanaduspensioni iga tuleb tõsta kooskõlas eluea kasvuga vähemalt 67. eluaastani," seisab manifestis.

Allikas: BNS