Viie aasta jooksul läbi EAS-i ja KredExi jagatud üle seitsme miljardi krooni ei ole Eesti majandust edasi aidanud, mis näitab riigikontrolli kinnitusel, et riigil puudub läbimõeldud ettevõtluspoliitika.

Riigikontroll uuris, milline mõju on olnud aastail 2004-2009 jagatud ligi 7,4 miljardil kroonil Eesti majandusele ning leidis, et Eesti ettevõtete vähene tootlikkus ja ekspordivõime ei ole toetuse mõjul oluliselt suurenenud.

Riigikontrolli auditijuht Urmet Lee märkis, et riigil puudub ühtne ettevõtluspoliitika ning toetusi on jaotatud killustatult, püüdes tegeleda korraga võimalikult paljude probleemidega, kuid jättes sageli arvestamata ettevõtete tegelikud vajadused.

Ligi 90 protsenti ettevõtlustoetustest on Euroopa Liidu raha ning see on riigikontrolli kinnitusel tinginud olukorra, kus Eesti ettevõtluspoliitika tegelikuks sisuks on eelkõige euroraha laialijagamine, julgemata seada eelistusi ja võtta riske.

Samuti pole riik täitnud lubadust suunata aastail 2007-2015 toetustesse miljard krooni riigi raha. Reaalselt on praeguseks eraldatud vaid 60 miljonit krooni.

Lee sõnul viitab toetustest saadud vähene kasu, et 7,4 miljardit ei ole tegelikult piisav raha, kui see erinevatele valdkondadele laiali piserdada. "Rahvusvahelises kontekstis on Eesti konkurentsivõime võidujooksus juba jäänud liidritest maha, sest meie konkurendid ka rikastest Euroopa Liidu riikidest toetavad ettevõtteid omavahenditest väga suures ulatuses ja seda vaatamata majanduslangusele," selgitas amet.

Negatiivselt meelestatud

Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas auditit kommenteerides, et on soovitustega nõus ning kinnitas, et toetuste maksmiseks tuleb kaaluda lisaraha leidmist riigieelarvest.

Majandusminister Juhan Parts märkis aga, et riigikontroll on olnud auditit koostades negatiivselt meelestatud, ning kinnitas, et kahtleb selle põhijäreldustes.

Partsi sõnul on toetuste süsteemi aastate jooksul oluliselt täiustatud ning paremini sihitud. Minister rõhutas, et arvestada tuleks majanduskriisiga, mis ettevõtete hinnanguid negatiivsemaks võis muuta, ning sellega, et pikemaajaliste projektide puhul ei ole olnud piisavalt aega mõjude ilmnemiseks.

Parts ütles, et ei pea praeguse süsteemi märkimisväärset muutmist vajalikuks, kuid arvestab riigikontrolli soovitustega, sest need langevad suures osas kokku ka ministeeriumi plaanidega.

Riigikontroll vastas, et auditi järelduste kahtluse alla seadmine on kahetsusväärne. Ameti kinnitusel on tegu seni kõige ulatuslikuma empiirilise uuringuga, mille metoodika osas arvestati ka kõikide majandusministeeriumi ettepanekutega.

Samuti kinnitas riigikontroll, et kahe majandustsükli - buumi ja -languse - vahemik on kõige parem aeg ettevõtete majandusnäitajate hindamiseks.

Riigikontroll uuris auditit koostades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, elektroonika, bio- ja materjali­tehnoloogia, masina- ja metallitööstuse, puidutööstuse, transpordi ja logistika, ravi- ja hooldusteenuste ning äri- ja finantsteenuste valdkondade ettevõtteid. Riigikontrolli väitel tehti selline valik, sest need tegevusalad oli majandusministeerium ise tähtsamate ja suure kasvupotentsiaaliga tegevusaladena välja toonud.

Hinnangu andmiseks saadeti küsimustik 4262 ettevõttele, kellest vastas 1881.

Allikas: uudised.err.ee