Poole aastaga laekus rahandusministeeriumi andmeil riigieelarvesse tulusid 40,1 miljardit krooni ja kulusid tehti 42,1 miljardi krooni ulatuses.

Poole aastaga laekunud tulud moodustavad 47,5 protsenti aastaks planeeritust ja kulud 46,1 protsenti planeeritust. Ootuspäraselt saavutas riigieelarve defitsiit ühekordsete mõjude tulemusel viie kuuga aastaks planeeritud mahu ning teisel poolaastal on oodata defitsiidi stabiliseerumist praegusel tasemel, teatas rahandusministeerium.

Riigieelarve täitmine on kuue kuu järel ministeeriumi hinnangul prognoositud tasemel. Säästlik majandamine on aasta esimesel kuuel kuul jätkunud ning vähenenud on nii riigi tegevuskulud kokku kui ka personalikulud. Samal ajal on märgatavalt kasvanud investeeringute tase ja välistoetuste kasutamine, märkis rahandusministeerium.

Riigieelarve poole aasta tuludest olid 29,9 miljardit krooni maksutulud ja 10,3 miljardit krooni mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 48,4 protsenti ja mittemaksulised tulud 45,2 protsenti aastaks planeeritust. Suurimate tululiikidena on kuue kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 13,1 miljardit ja käibemaksu 9,6 miljardit krooni.

Juunis laekus riigieelarvesse 7,6 miljardit krooni ehk üheksa protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 5,4 miljardit krooni ja mittemaksulisi tulusid 2,2 miljardit krooni. Nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude juunikuu laekumine oli ministeeriumi teatel ootuspärane.

Riigieelarve kuludest maksti kuue kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks kokku 18,4 miljardit krooni. Juunis tehti väljamakseid 7,6 miljardi krooni ulatuses, mis on 8,3 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest.

Riigi kuludest suunati investeeringuteks poolaasta jooksul 3,2 miljardit krooni, mis on 39,1 protsenti aastaks planeeritud vahenditest. Juunis maksti investeeringuteks välja 755,8 miljonit krooni. Tänu välistoetuste paremale kasutamisele olid selle aasta esimese kuue kuu investeeringute väljamaksed umbes 20 protsenti suuremad kui viimastel aastatel.

Riigi tegevuskuludeks kasutati kuue kuuga 7,5 miljardit krooni ehk 49 protsenti aastaks planeeritust. Juunis kasutati sellest 1,4 miljardit krooni ehk 9,2 protsenti aastasest mahust. Kuue kuu tegevuskulud on kahanenud rohkem kui 400 miljonit krooni võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti kuue kuuga väljamakseid 4,3 miljardi krooni ulatuses, mis on umbes seitse protsenti vähem kui eelneval aastal samal ajal. Majandamiskuludeks tehti poole aastaga väljamakseid 3,2 miljardi krooni ulatuses.

Välistoetusi on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 30,6 protsenti aastaks planeeritust ehk 4,4 miljardit krooni, mis on ligi 418 miljonit krooni enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused olid sellest 2,7 miljardit krooni, mis on 328 miljonit krooni rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on Eesti jätkuvalt struktuurivahendite kasutamises kolmandal kohal, märkis ministeerium.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 13,7 miljardit krooni. Esimese poolaastaga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 5,16 miljardit krooni. Langus tulenes peamiselt OÜ Elering ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas ja tulusid ületavate kulude finantseerimine. Poolaasta lõpu seisuga on pensionireserv ammendunud ning vajadusel kaetakse edaspidi sotsiaalmaksust puudujääv osa muude riigitulude arvelt.

Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul tänavu esimese viie kuuga ligi 5,3 miljardit krooni, mis on 2,51 protsenti 2010. aasta prognoositavast sisemajanduse koguproduktist ehk rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohane aastane defitsiidi maht. Esimeste kuude defitsiidi maht on ootuspärane, kuna tavapäraselt on aasta alguse maksulaekumised väiksemad.

Ühekordset olulist mõju avaldasid maksulaekumisele tulumaksutagastus ja aktsiisikaupade varude soetamine jaanuaris. Teisel poolaastal ootab rahandusministeerium defitsiidi stabiliseerumist praegusele tasemele. Teisel poolaastal stabiliseerub eelarvepositsioon peamiselt tänu suuremale tulude laekumisele, mille põhilisteks mõjutajateks on maksutulud ja dividendid. Samuti on oodata kuust kuusse töötukassa eelarvepositsiooni paranemist.

Allikas: BNS