| Viiendik ettevõtjatest on korruptsiooni kogenud |
 |
 |
| 29.06.2010 14:34 |
|
Uuringu ühe autori, justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Söödi sõnul oli uuringu „Korruptsioon Eestis 2010“ eesmärgiks uurida, kas ja kui palju on muutunud inimeste teadlikkus, hoiakud ja kokkupuude korruptsiooniga võrreldes aastaga 2006. „Selline uuring viidi Eestis esmakordselt läbi 2004. aastal ja seejärel taas 2006. aastal ning nagu varasematelgi kordadel, uurisime kolme sihtrühma – elanikke, ettevõtjaid ja avaliku sektori töötajaid,“ selgitas Sööt. Tema sõnul keskenduti sarnaselt eelmistele uuringutele kolmele põhiküsimusele. Kõigepealt uuriti eetilisi hoiakuid, sh mida korruptsiooniks üldse peetakse ja mil määral seda hukka mõistetakse. Teiseks uuriti, kui suureks probleemiks korruptsiooni peetakse ja kolmandaks kokkupuudet korruptsiooniga. „Positiivsena võib välja tuua, et elanike hoiakud seoses korruptsiooniga on paranenud – kui 2006. aastal oli hüpoteetilises situatsioonis ametnikele valmis meelehead pakkuma tervelt 44% elanikest, siis sel aastal oli seda valmis tegema 34% küsitletutest,“ ütles Sööt. „Samuti on muutunud suhtumine kinkimisse.“ Uuring näitab, et korruptsioon on vähem levinud kui viis aastat tagasi, samuti on vähenenud sellega kokku puutunud elanike arv. Näiteks kui 2006. aastal oli meelehead küsitud 15%-lt ettevõtjatest, siis nüüd 10%-lt. Kui 2006. aastal oli 8% elanikest maksnud ametnikule peale või teinud talle kingituse, siis nüüd oli neid 4%. Samuti on vähem neid, kes ise olid otseselt mõne muu korruptsiooniga kokku puutunud – 11% elanikest (5 aastat tagasi 14%) ja 19% ettevõtjatest (varem 20%). Ametnikele on viimase aasta jooksul meelehead maksnud 4% elanikest. Altkäemaksu on küsitud 18%-lt, seda kõige enam sõidukite tehnoülevaatusel (11%) ja arstidega suheldes (9%). Söödi sõnul pakub mõlema valdkonna puhul huvi, et kummalgi juhul pole tegemist ametnike korruptsiooniga, vaid näiteks tehnoülevaatuse puhul on tegemist eraõiguslike juriidilise isikutega. „Riik teeb nende üle küll järelevalvet, aga sisuliselt tegutsevad ikkagi eraettevõtjad,“ täpsustas Sööt. Viimase aasta jooksul on meelehead soovitud 10% ettevõtjatest. Ka ettevõtjad on altkäemaksu küsimisega enim kokku puutunud sõidukite tehnoülevaatusel (5%). Samuti on neilt altkäemaksu eeldatud riigihangetel (4%). Meelehead on maksnud 3% ettevõtjatest. „Ühe tähelepanekuna võib välja tuua ka selle, et uuringu tulemuste kohaselt on avaliku sektori töötajad teistega võrreldes korruptsiooni suhtes teadlikumad ja taunivamad,“ ütles Sööt. „Samuti eristuvad väikeettevõtete juhid, kes peavad korruptsiooni rohkem levinuks kui teised ja on ka ise sellega rohkem kokku puutunud, olles samas korruptsiooni suhtes ka sallivama hoiakuga.“ Oluline on silmas pidada, et korruptsiooni ja altkäemaksu puhul on uuringus tegemist üldistavate sotsiaalsete terminitega, mitte aga kitsalt juriidilise mõistega. Uuringuga saab tutvuda siin >> http://www.korruptsioon.ee/9380 Allikas: Justiitsministeerium |
Justiitsministeeriumi värske korruptsiooniuuringu kohaselt on viimase nelja aastaga toimunud positiivsed muutused inimeste hoiakutes ja vähenenud on ka isiklikult korruptsiooniga kokku puutunud inimeste arv. Kui 2006. aastal küsiti meelehead 15%-lt ettevõtjatest, siis nüüd 10%-lt. Kõige rohkem on nad altkäemaksuga kokku puutunud sõidukite tehnoülevaatusel (5%). Samuti on ettevõtjatelt altkäemaksu eeldatud riigihangetel (4%). Meelehead on maksnud 3% ettevõtjatest. Otseselt korruptsiooniga on kokku puutunud 11% elanikest (varem 14%) ja 19% ettevõtjatest (20%).