| Ametnike arv vähenes möödunud aastal 1049 inimese võrra |
|
|
| 22.06.2010 09:29 |
|
Suurimad ametiasutused 2009. aasta lõpu seisuga olid Politseiamet 3984 ametnikuga, Kaitsevägi ja Kaitseliit 3692 ametnikuga, Maksu- ja Tolliamet 1834 ametnikuga, vanglad 1726 ametnikuga ja Piirivalveamet 1680 ametnikuga. Ministeeriumides töötas 2009. aasta lõpu seisuga kokku 2396 ametnikku. Suurimad olid Välisministeerium (511) ja Rahandusministeerium (278). Samas suurimad ministeeriumid koos valitsemisalaga olid Siseministeerium (7455) ja Kaitseministeerium (3970). Väikseim oli Kultuuriministeerium 60 ametnikuga, koos oma valitsemisalaga 112 ametnikuga. Kohalikest omavalitsustest oli suurim Tallinna linnavalitsus (1424 ametnikku) ja Tartu linnavalitsus (289 ametnikku) ning väikseim oli kolme ametnikuga Piirisaare vallavalitsus. Suured struktuurimuutused toimusid 2009. aastal Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, kus moodustati keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse baasil uus valitsusasutus Keskkonnaamet 324 ametnikuga ning korrastati ministeeriumi funktsioone ja juhtimisstruktuuri, mille tulemusena vähenes ministeeriumi ametnike arv 280 võrra. Samuti korraldati ümber ja ühendati alates 2009. aasta 1. juulist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, Maanteeamet, selle kohalikud asutused ja hallatavad riigiasutused Maanteeametiks ja ameti kohalikeks asutusteks (208 ametnikku). Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas lõpetati 30. aprillil 2009 Tööturuameti tegevus, mis tõi kaasa vähenemise 327 ametniku võrra. Võrreldes 2008. ja 2009. aastat vähenes Kaitseministeeriumis ametnike arv 15,5% ning Kaitseressursside Ametis 11% võrra ning suurenes kaitseväes ja Kaitseliidus töötavate ametnike arv 5,2% võrra. Rahandusministeeriumi valitsemisalas vähenes ametnike arv 7,7%võrra, sh Rahandusministeeriumis 17% ja Statistikaametis 11,8% võrra. Riigikantseleis ja Rahvusarhiivis kokku vähenes ametnike arv 83 võrra – vastavalt 26,9% ja 19%. Maavalitsustes vähenes ametnike arv 11% võrra ja põhiseaduslikes institutsioonides 9,6%. Personalikulude analüüsis vaadeldi kogu avalikku sektorit, kuhu kuuluvad nii riigisektori kui ka kohaliku omavalitsuse sektori asutused ja ettevõtted, mille omanikuks on riik või kohalik omavalitsus, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse omandis olevad äriühingud. 2009. aastal vähenesid personalikulud 2008. aastaga võrreldes avalikus sektoris kokku 7% – riigisektoris 9% ja kohaliku omavalitsuse sektoris 4%. Preemiate ja toetuste osatähtsus palgakuludes on vähenenud, moodustades 2008. aastal 9% avaliku sektori palgakuludest ja 2009. aastal 2% avaliku sektori palgakuludest. „Pea kõigis personalistatistikas kajastatud valdkondades on tunda äsjase majanduskriisi mõju ja valitsuse eelarvepoliitilisi otsuseid – personalikulude kärpimisel on asutused esmalt lõpetanud mitmesuguste erisoodustusmaksuga maksustatavate motivaatorite kasutamise, erinevate hüvitiste ja toetuste maksmise, seejärel lõpetanud tulemustasude ja muude ühekordsete lisatasude maksmise, sõlminud ametnikega kokkuleppeid tasustamata puhkuse päevade kasutamise osas ning viimase võimalusena vähendanud igakuist töötasu,“ ütles Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja kohusetäitja Tiina Tamm. Avaliku teenistuse aastaraamatut antakse välja igal aastal 23. juuniks, mille ÜRO peaassamblee on nimetanud avaliku teenistuse päevaks. Sel aastal järjekorras 11.-das avaliku teenistuse aastaraamatus antakse lisaks statistikale ülevaade ka riigieelarve juhtimisest, eurotoetuste kasutamisest ja personalijuhtimisest avalikus sektoris ning avaliku teenistuse eetika hetkeolukorrast ja arenguväljavaadetest. Erinevalt eelmistest aastatest on statistika aluseks lisaks Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi poolt riigiasutuste kaasabil koondatud andmetele esmakordselt ka riigi finantsarvestuse infosüsteemi andmed. 2009. aasta avaliku teenistuse aastaraamatuga on võimalik tutvuda aadressil: http://www.avalikteenistus.ee/publikatsioonid. Allikas: Rahandusministeerium |





Avaliku teenistuse 2009. aasta aastaraamatu andmetel vähenes Eestis ametnike arv aastaga 3,5% ehk 28 632 ametnikuni. Sellest 23 307 inimest töötas riigi ametiasutustes ja 5325 kohalike omavalitsuse ametiasutustes. Ametnike arvu vähenemine tuleneb asutuste ühendamistest, asutusesisestest struktuuri-muudatustest ja osaliselt majanduslangusest tingitud koondamistest.