Enne Eesti ettevõtlusorganisatsioonide reisi kohtus suursaadik Eduardo Ibáñez López-Dóriga reisist osavõtjatega ja tutvustas neile nii Hispaania majanduse probleeme kui ka võimalusi ning prioriteete Euroopa Liidu ühe eesistujamaana. Vabrik toob ära suursaadiku kõne tõlke. „Pole kahtlust, et majanduskriis on Hispaaniale kõva löögi andnud ja paljud riigi makromajanduslikud näitajad annavad tõsist põhjust muretsemiseks. Neist teevad hetkel ehk kõige suuremat peavalu 20,05%-ne töötus – 3,9 miljonit töötut – ja eelarvepuudujääk, mis on 9,5% SKT-st. Hispaania majanduse viimaste aastate tõusumootoriks olnud kinnisvaramulli lõhkemine avaldab majandustulemustele jätkuvalt negatiivset mõju. Kuid vaatamata halbadele uudistele tahaksin ma pakkuda kainet analüüsi. Ühest küljest ei ole Hispaania teiste EL-i partneritega võrreldes muude majandusnäitajate osas kõige halvemas olukorras – paljudel juhtudel pigem vastupidi. Teisest küljest ei tohiks unustada neid stabiilsemaid tegureid, mis tegid Hispaaniast ühe suurima välisinvesteeringute sihtkoha ega ole kuskile kadunud nende jaoks, kes soovivad võimalust kasutada.

Eduardo Ibáñez López-Dóriga

• SKT prognoositav langus Hispaanias on sama, mis euroala keskmine, st –4%. Küsimus on selles, kui kiiresti suudetakse majandus jälle jalgadele saada. 2009. aasta novembris esitatud BBVA panga raport majanduse olukorra kohta leiab, et selle kasvupotentsiaal on pärast kriisist väljumist 2%, mis on kõrgem kui euroala keskmine prognoositav kasv. Selline kasvutempo sõltub aga plaanitud struktuursete reformide kiirusest ja edukusest ning tsüklilisust kompenseeriva fiskaalpoliitika arukast kasutamisest.
• Riigivõlg Vaatamata suurtele riiklikele investeeringutele ja kulutustele 2008–2009, oli riigivõlg 2009. aasta lõpuks 54%, mis on Eesti minimaalse riigivõlaga võrreldes väga kõrge, kuid siiski märkimisväärselt madalam kui euroala keskmine 80%. Üheks selle põhjuseks võib olla Hispaania pangandussektor, mis oli kriisiks valmis ja elas selle vapralt üle. Seega ei ole Hispaania valitsus pidanud finantsasutuste päästmiseks kulutama selliseid hiigelsummasid nagu USA ja teised EL-i riigid.
• Tööstus Hispaania keskpanga andmete kohaselt vähenes majandustegevus ja tootmine 2009. aasta jooksul pidevalt, kuid viimases trimestris toimus see märkimisväärselt aeglasemalt(−0,3% võrreldes eelneva trimestri −1,1%-ga).
• Tarbijausaldus Ka tarbijausalduse näitajates ja jaekaubanduses on märgata nihet paremuse poole, kuna mõlemad on püsinud suhteliselt stabiilsed. Paratamatu on suund säästude kasvatamise poole.
• Kaubandusbilanss Nagu ka Eesti puhul, on Hispaania krooniline kaubandusdefitsiit käesoleva kriisi ajal vähenenud peaaegu poole võrra – põhjuseks ekspordi parem olukord võrreldes impordi kahanemisega ja lisaks turismitööstuse suhteline stabiilsus.
• Inflatsioon Kui 2009. aasta alguses sattus riik ohtlikku deflatsioonifaasi, siis novembriks oli inflatsioon jälle positiivseks pöördunud, st 0,3%.
• Defitsiit Muret tekitab eelarvepuudujääk, mis on tõusnud peaaegu 9,5%-le SKT-st. Hispaania on üks kaheksast euroala riigist, kelle puhul on ülemäärase puudujäägi tõttu korraldatud menetlus. Samas on Euroopa Komisjon andnud positiivse hinnangu valitsuse poolt rakendatud meetmetele ja kavale, millega tuuakse puudujääk tagasi lubatud 3% piirile aastaks 2013.

Hispaania majanduse ees seisab kolm põhiülesannet:

1. viia alla töötuse näitajad, mis on tarbijausalduse taastamise eelduseks (prognooside kohaselt stabiliseerub töötus 2010. aastal 20% piires),
2. tasakaalustada majanduse edendamiseks rakendatud fiskaalstiimulid jätkusäästliku eelarvepuudujäägiga,
3. vähendada kinnisvaramulli lõhkemise negatiivset mõju majandusele.

Atraktiivne investeeringumagnet

Nüüd keskendun püsivamatele teguritele, mis teevad Hispaaniast atraktiivse investeerimiskoha. Tegemist on kaasaegse majandusega, mis pakub suurepärast infrastruktuuri ja stiimuleid ning püüab kummutada levinud stereotüüpe. Hispaania on aeglaselt pürginud suuruselt maailma 9. majanduseks, maailma 8. suurimaks investoriks ning on 6. kohal otseste välisinvesteeringute sihtriigina (3. kohal EL-is). Välisinvesteeringud, mis ulatuvad 77 000 miljoni dollarini, on suunatud just kõrge lisaväärtusega valdkondadesse nagu IKT, keskkond ja heitveepuhastus, biotehnoloogia ja terviseteadused, aeronautika ja kosmosetehnoloogiad ning taastuvad energiaallikad.

Hispaania kui rahvusvahelise äri keskus

1. Hispaania strateegiline geograafiline asukoht, kuuluvus EL-i ja euroalasse ning tihedad suhted Ladina-Ameerika, Põhja-Aafrika ja Lähis-Idaga teevad temast atraktiivse vahelüli võimalikuks juurdepääsuks Euroopa, Vahemere ja Ladina-Ameerika riikidele.
2. Kaasaegne transpordiinfrastruktuur, sealhulgas:
   a. 47 lennujaama ja 250 lennufirmat rahvusvahelise otseühendusega erinevatesse linnadesse – Hispaania on lennuliikluse tiheduse poolest 3. riik Euroopas
   b. 44 meresadamat nii Atlandil kui ka Vahemeres annavad Hispaaniale merevedudes 4. koha (Suurbritannia, Madalmaade ja Itaalia järel ning enne Prantsusmaad)
   c. Hispaanias on suuruselt Euroopa teine kiirteede võrgustik (11 432 km)
   d. eriti märkimisväärselt on edasi arenenud aga raudtee, mille võrgustik on suuruselt Euroopa 4. ning kus on lõpustaadiumis ambitsioonikas kiirrongide kava, mis kataks 7200 km

Konkurentsivõimeline ärikeskkond Hispaanias

Soodsa keskkonna ja maailmaklassi teenuste juures on Hispaania hinnad madalamad kui ülejäänud Euroopa Liidus:

• palgad on selgelt alla EL-i keskmise (u 16 eurot/tund, võrreldes EL 25-ga)
• madalad äripindade hinnad − Madridis on fikseeritud äripinna ruutmeetri kohta madalamad hinnad kui paljudes maailma suurlinnades (u 600 eurot m² kohta aastas).
• suhteliselt madal elukallidus Madridis ja Barcelonas – 2008. a andmete kohaselt vastavalt 28. ja 31. koht.
• elektri, gaasi ja kommunikatsiooniteenuste hinnad alla EL-i keskmise (elekter 13 senti/kwh 2008. a, tööstusgaasi hind umbes 9 eurot/gigadžaul, kommunikatsiooniteenused – odavaimad rahvusvaheliste kõnede tariifid Euroopas)
• OECD riikide seas soodsaimad maksusoodustused suurettevõtete teadus- ja arendustööks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete soodustuste poolest 2. koht
• maksukoormus on Eurostati andmeil alla EL-i keskmise

Kõigele sellele lisanduvad üldised soodustused nii Euroopa Liidu struktuurifondidest kui ka valitsuse ja kohalike omavalitsuste poolt.

Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud

Hispaania võib uhkust tunda oma kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu üle, mis on OECD riikide seas 9. kohal III taseme hariduses osalevate õpilaste poolest ja Euroopas 4. kohal teaduslikku või tehnilist kolmandat haridust omavate inimeste poolest, jäädes vaevalt maha Saksamaast, Prantsusmaast ja Suurbritanniast (absoluutarvude kohaselt on Hispaanial parim suhtarv).

Samuti võib Hispaania ärikoole leida 20 maailma parima hulgast vastavalt Financial Timesi hinnangule. Nimekirjast võib leida IE Business Schooli, Iese Business Schooli ja Esade Business Schooli.

Lisaks sellele on Hispaanias kasutusel laiaulatuslik soodustuste süsteem töötajate töölevõtuks ja koolitamiseks teatud kategooriates, pakkudes nii tööandjatele märkimisväärset kulude kokkuhoidu.

Arenenud IKT-võrgustik

Hispaania on Euroopa juhtiv riik lairiba internetiühenduses olevate ettevõtete arvu poolest – rohkem kui 90% firmadest omab juurdepääsu lairibaühendusele. Samuti juhime me Euroopas mobiiltelefonide lairibaühenduste poolest.

Maailma juhtivad ettevõtted

Viimase aastakümne jooksul on paljud Hispaania erinevate sektorite ettevõtted jõudnud juhtivate rahvusvaheliste firmade sekka, näiteks:

• riiklikud ehitustööd – Acciona ja Albertis
• telekommunikatsioon − Telefónica
• pangandus – BBVA ja Santander-Central Hispano
• taastuvad energiad − Iberdrola
• tehnoloogiafirmad − Indra

Erakordne elustiil

Lõpuks ei saa mööda minna ka erakordsest elustiilist, mis käib kaasas kõigi teiste eelistega. European Cities Monitor asetas Barcelona Euroopa linnade etteotsa töötajate elukvaliteedi poolest ja Madridi 3. kohale (Genf võttis vahepealse koha). The Economist asetas Hispaania elukvaliteedi poolest maailmas 10. kohale valiku sotsiaalsete, poliitiliste, kultuuriliste ja majanduslike parameetrite järgi.

Hispaanias asub kõige rohkem rahvusvahelisi koole Euroopas (Euroopa Rahvusvaheliste Koolide Nõukogu andmetel).

Vaatamata kriisi poolt põhjustatud ebasoodsatele tingimustele on kõik need tegurid jäänud põhimõtteliselt samaks ja teevad Hispaaniast jätkuvalt atraktiivse sihtpunkti investeeringutele või äripartnerite leidmiseks.

Vt ka „Hispaania eesistujaks olemise ajal on tähelepanu all Lissaboni leping”