Eesti ja Hispaania asuvad erinevates Euroopa äärtes ja tunduvad esmapilgul üsna erinevad, kuid kahe riigi arengus on siiski palju sarnaseid jooni ja kokkupuutepunkte. Hispaania toetas järjekindlalt Eesti püüdlusi EL-i ja NATO-ga liitumisel. Üsna lähedased on olnud mõlema riigi majandusreformid, millega püütakse eelkõige vähendada riigi sekkumist majandusse ja suurendada erasektori osa. Märksõnad on avatus, liberaliseerimine ja maksukoormuse alandamine, eelisarendatavad valdkonnad IT ja uued tehnoloogiad.

Hispaania oli 2009. aastal Eestile 22. kaubanduspartner (2008. a. 21.), osatähtsusega 0,8% kogu Eesti väliskaubavahetuse käibest. Impordipartnerina oli Hispaania 20. kohal (0,7%) ja ekspordipartnerina 23. kohal (0,6% koguekspordist). Kõige enam eksporditi masinaid ja seadmeid (19,6%), järgmisena muid tööstuskaupu (15,2%) ja taimseid tooteid (15,1%). Hispaaniast toodi sisse kõige enam taimseid tooteid (17,9%), järgnesid valmistoidukaubad, joogid ja tubakas (15,1%) ning tekstiil ja tekstiilitooted (13,8%).

2008. aasta seisuga moodustasid Hispaania investeeringud Eestisse 386 miljonit krooni ehk 0,2 % kõigist Eestisse tulnud otseinvesteeringutest. 2007. aastal laekus Eestisse Hispaaniast otseinvesteeringuid 346,5 miljonit krooni: turule tulid sellised firmad nagu Iberdrola, Marbella Club Hotel S.A. Enam on hispaanlased investeeritud finantsvahendusse. Eesti ettevõtted investeerisid Hispaaniasse 2007. aastal 798, 2008. aastal 772 ja 2009. aastal 802,6 miljonit krooni ehk 1% kõigist välismaale tehtud otseinvesteeringutest.

Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping, mis jõustus 1. jaanuaril 2005.

Maailmas turismisihtmaana teisel kohal olev Hispaania on jätkuvalt populaarne sihtkoht ka Eesti turistide hulgas. Eesti reisifirmad lähetasid 2008. aastal reisile kokku 541 915 inimest, neist 33 208 ehk 6,12% Hispaaniasse. Turistide arvu kasvatas Estonian Air’i otseliin Barcelonasse, kuid praegu on lennud katkenud. Samal ajal on kasvanud hispaanlaste huvi Eestisse reisimise vastu. Kahjuks on Hispaania reisifirmade ja elanikkonna teadlikkus Eestist üsna madal ning reisisihina on tuntud peamiselt Tallinn.

Hetkel takistab Eesti-Hispaania vahelise turismi arendamist eelkõige nigel lennuühendus, samuti mõjutab mugava lennuühenduse puudumine vastastikuseid investeeringuid. Loodetavasti paraneb lennuühendus ja siis saab Tallinn juba 2011. aastal võõrustada Euroopa kultuuripealinnana hispaanlasi.

Eesti ja Hispaania kahepoolsete suhete kohta võib lähemalt lugeda välisministeeriumi kodulehelt: http://www.vm.ee/?q=et/node/151#majandus.