Kodulehe eelmine versioon
Osalise tööajaga töötajate palkamine läheb soodsamaks PDF Печать
09.02.2010 13:44


Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile tulu- ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused, mille põhieesmärk on aidata kauaks tööta jäänud inimesi tööjõuturule tagasi tuua ja luua paremad eeldused osalise tööajaga töökohtade tekkeks. Eelnõu ei avalda riigieelarvele olulist mõju, kuid hinnanguliselt on muudatuse mõju tööjõuturule positiivne – lisanduda võib kuni 3000 osalise tööajaga töökohta. Seadusemuudatus on plaanitud jõustuma 1. juulil 2010.

„Nagu iga toetuse, nii ka selle soodustuse puhul on võtmeküsimus toetuse suunamine tegelikele abivajajatele. Rahaabist paremad on meetmed, mis loovad paremat keskkonda töötute palkamiseks,“ kommenteeris rahandusministeeriumi pressiteates eelnõud rahandusminister Jürgen Ligi.

Eelnõu võimaldab tööandjal maksta töötaja eest sotsiaalmaksu vaid tegelikult tasutud palgalt, juhul kui tööle võetakse vähemalt 9 kuud töötuna registreeritud inimene. Kehtiva korra kohaselt tuleb maksta kõigi töötajate puhul sotsiaalmaksu vähemalt miinimummääralt, milleks on 4350 krooni kuus.

Sotsiaalmaksu kuumääralt maksmise kohustuse kaotamine 12 kuu jooksul töötaja või teenistuja kohta, kes töötab osalise tööajaga ning kes on olnud eelnevalt vähemalt 9 kuud töötuna töötukassas registreeritud, puudutab hinnanguliselt 20 000 inimest. Tööandjatele tähendab soodustus seda, et 9 kuud töötuna olnud inimese osalise ajaga tööle võtmine ei ole kallim, kui olemasoleva töötajaskonna lisatööga koormamine.

Kuna osalise tööajaga töötaja palkamine muutub soodsamaks, aitab see kaasa lisatöökohtade tekkimisele, mis eelnevalt ei olnud majanduslikult tasuvad. Hinnanguliselt lisandub 3000 uut osalise tööajaga töökohta. Ühe töötaja sissetulekult (2700 krooni) makstud sotsiaalmaksu summa oleks 891 krooni. Riigile lisanduvad sotsiaalmaksulaekumised oleks eelnõu kohaselt ligi 32 miljonit krooni aastas.

Seadusemuudatus loob paremad eeldused ka osalise tööajaga töökohtade tekkeks, kuna lubab sotsiaalmaksu miinimumkohustuse summeeritud arvestust. Maksuvaba tulu arvestav tööandja saab võimaluse maksta sotsiaalmaksu väiksemalt summalt, kui arvesse võetakse ka teise tööandja juures tasutud sotsiaalmaks. Ministeeriumi hinnangul loob muudatus pinnase uute töökohtade tekkeks, sest osalise tööajaga ametikohtade loomine kujuneb tööandjale varasemast jõukohasemaks.

Kuupalga alammäärast vähem teenivaid osalise koormusega töötajaid, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt, on hinnanguliselt 18 000. Nende töötajate keskmine palk on ligi 2700 krooni. Mitmel töökohal töötab neist veidi alla 8% ehk ligi 1400 töötajat. Muudatusest tulenev sotsiaalmaksu laekumise vähenemine, juhul kui isiku tulumaksuvaba tulu arvestav tööandja saab õiguse arvestada ka teiste tööandjate poolt sellele isikule makstud töötasuga, oleks ligi 10 miljonit krooni aastas.

Eelnõuga antakse füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) võimalus vähendada oma sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu endale haiguse 4.–8. päeva eest arvestatava hüvitise võrra. Töötajatele makstava haigushüvitisega sarnaselt ei maksustata edaspidi sotsiaalmaksuga ka juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning üle 3-kuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saavale isikule haigestumisel makstud kokkuleppelist hüvitist.

Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid ning üle 3-kuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saavaid isikuid on hinnanguliselt 18 000. Kuna nende puhul on hüvitise maksmine kokkuleppeline, siis ei ole üks lepingu osapool haigushüvitise maksmise kohustuse lepingusse kirjutamisest tõenäoliselt huvitatud. Seda asjaolu arvestades on eelnõus soodustuse kasutajateks arvestatud 9000 inimest. Eeldatavalt on muudatuse mõju sotsiaalmaksu laekumisele väike.

Eelnõu ja selle seletuskirjaga saab tutvuda e-Õiguses: http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=281371

Eelnõu kohta saab saata kommentaare ja märkusi tööandjate keskliidu juristile Marek Sepale e-posti aadressil: Этот e-mail адрес защищен от спам-ботов, для его просмотра у Вас должен быть включен Javascript hiljemalt 15. veebruariks.

 
  Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • Epost: employers@employers.ee