Eestis tarbiti mullu varasema aastaga võrreldes 2 protsenti vähem elektrit ning vahepeal suurenenud tarbimine langes tagasi 2006. aasta tasemele.
Samas langes tarbimine sooja talve tõttu ka teistes Balti- ja Põhjamaades.

Elektri kogutarbimine ulatus mullu Eestis 7,8 TWh-ni. Eesti on jätkuvat elektrit suures koguses eksportiv riik ning möödunud aastal toodetud kogused ületasid tarbimist 45 protsendiga.

Möödunud aastal toodeti Eestis elektrit kokku 11,4 TWh, mis on 1 protsenti rohkem kui eelneval aastal.

2 protsendi võrra ehk 0,2 TWh võrra vähenesid põlevkivist toodetud kogused, taastuvatest allikatest tootmine kasvas kolmandiku võrra, sh enim kasvas biomassi ja tuulenergia osakaal.

Mullu olid Baltikumis ja Põhjamaades omatarbimisest enam elektrit tootvad riigid vaid Eesti, Rootsi ja Norra.

Baltikumis tervikuna vähenes eelmisel aastal elektri tootmine kokku 7 protsendi võrra - Lätis kujunes elektritootmise languseks 11 protsenti, Leedus 19.

Samal ajal Baltikumis installeeritud tootmisvõimsuste defitsiiti ei olnud. Elektrijaamade netovõimsuseks on 8,7 GW, mis võimaldaks katta kogu Baltikumi elektritarbimise.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et see kinnitab turuosaliste ratsionaalsust otsuste tegemisel, mis paneb paika sisemaise tootmise ja impordi vahekorra.

"Varustuskindluse argumendiga majanduslikult mitte tasuvaid elektrijaamu pole vaja ehitada, tootmis- ja ühendusvõimsusi on Põhja-Balti elektriturul piisavalt," sõnas ta.

"Otseste või kaudsete subsiidiumide  põhine elektrijaamade ehitamine läheb ühiskonnale väga kalliks maksma," lisas Veskimägi.

Lätis põhjustas languse hüdroelektrijaamade vähenenud toodang - näiteks, Daugava jaamade kaskaad tootis võrreldes aastatagusega elektrienergiat 18 protsenti vähem.

Aasta kokkuvõttena võimaldas Lätis sisemaine tootmine katta 82 protsenti Läti omatarbimisest ning defitsiidiks kujunes 1,2 TWh.

Leedus toodetud elektriga kaeti sealsest tarbimisvajadusest vaid 36 protsenti ning eelmise aastaga võrreldes on defitsiit kasvanud 13 protsendi võrra.

Seda peamiselt põhjustatuna soodsatest impordivõimalustest kolmandatest riikidest - Leedu suurima elektrijaama tootmine asendus elektri importimisega Kaliningradist, kus üle-eelmise aasta lõpust alustas tööd sealse soojuselektrijaama valminud teine energiaplokk.

Elektrikaubandust mõjutas odavama hüdroenergia suurenenud tootmine Põhjamaades - enim kahanes Eesti eksport Soome, samas kui Lätti ja Leetu eksporditud elektri osakaal kasvas 30 protsenti. Eksport Lätti moodustas mullu 39, Soome 33 ning Leetu 28 protsenti.

Koguimpordist moodustas mullu import Lätist 46, Soomest 31 ning Leedust 23 protsenti. Aastaga kasvasid Soomest ostetud kogused ning langes Läti impordi osakaal.

Allikas: ERR