Riigikogu võttis 26. jaanuaril menetlusse sotsiaalkomisjoni algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega valitsus saab töötukassa nõukogu otsustusvõimetuse korral õiguse nimetada või tagasi kutsuda juhatuse liikmeid, samuti õiguse kinnitada töötukassa eelarve olukorras, kus nõukogu ei ole seda tähtaegselt teinud. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. Eelnõu algatamise poolt oli 6 sotsiaalkomisjoni liiget (RE, IRL) ja vastu 5 (SDE ja KE). Eelnõu esimene lugemine on kavandatud 7. veebruarile.

Eelmisel päeval, 25. jaanuaril oli sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna kutsunud komisjoni erakorralisele istungile külalistena sotsiaaldialoogi osapooled, kuid kokkulepe jäi sündimata. Istungil osalesid sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni ning Eesti Töötukassa esindajad.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis jäi kohtumisel oma senise seisukoha juurde, et tööandjate esindajate osalemisel töötukassa nõukogus puudub mõte, juhul kui valitsus nõukogu seisukohtadega ei arvesta ja töötukassa vahendid täidavad riigieelarvelisi eesmärke. Kriis pidas dialoogi jätkumise eelduseks varem kehtinud olukorra taastamist.

„Kooskõlas võlaõigusseadusega tegi keskliit ettepaneku muuta 16. jaanuaril 2012 töötukassa juhatuse ja rahandusministeeriumi vahel sõlmitud lepingut ning leppida kokku, millal riigi kontsernikontol olevad töötukassa varad tagastatakse töötukassale,“ ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. „Teiseks soovisime töötuskindlustuseseaduses ette nähtud maksimaalse töötuskindlustuse maksemäära langetamist 4,2%-lt 3%-ni, mis aitaks ellu viia valitsusliidu lubadust tööjõu maksukoormust langetada.“

Sotsiaalminister Hanno Pevkur on varem öelnud, et olukorras, kus tööandjate keskliit on oma esindajad töötukassa nõukogust tagasi kutsunud ega soovi nõukogu tegevuses enam kaasa lüüa, on kõige mõistlikum kiiresti seadust muuta ja kasutada töötukassa puhul samasugust regulatsiooni nagu haigekassa puhul, mille kohaselt läheks töötukassa eelarve kinnitamise õigus ja kohustus üle valitsusele.

Tööandjad peavad tekkinud olukorras ainuvõimalikuks, et valitsus algatab seadusemuudatuse, millega kassad likvideeritakse ja nende tegevus kujundatakse ümber. Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis peab valitsuse otsust maksumaksjale kõige otstarbekamaks, kuna töötukassa muutmine tavaliseks riigiasutuseks aitaks kulusid kokku hoida. "Millised on sellisel puhul sotsiaalsed tagatised ja garantiid, võib ainult oletada," lisas Kriis.

Kui valitsus saab õiguse kehtestada töötukassa eelarve, tuleb seadustada eelarve tasakaalu nõue, leiab tööandjate keskliit. Töötukassa eelarve planeerimisel tuleb lähtuda korrektsetest prognoosidest – eelarve ei tohi olla puudujäägis ega ka ülejäägis. Vastasel juhul ähvardab tööturuteenuseid juba lähiaastail alarahastus ja püsivalt maksimaalsed maksemäärad. Riigikassasse konsolideeritud reservid tuleks suunata töötukassa kohustuslikku reservkapitali, mida täna lepinguliselt haldab rahandusministeerium.

Tööandjate keskliit teatas 17. jaanuaril sotsiaalminister Hanno Pevkurile kirjaga, et tööandjate otsus lahkuda töötu- ja haigekassa nõukogudest on lõplik. Selle tingis valitsuse otsus riigistada organisatsioonide varad.

Tööandjate ja ametiühingute esindajad loobusid eelmise aasta lõpul töötukassa nõukogu töös osalemisest, kuna polnud nõus kassa vabade vahendite konsolideerimisega riigikassa poolt.

Tööandjate keskliit kutsus 25. novembril töötukassa nõukogust tagasi oma esindajad Kriisi ja Tõnis Rüütli, kuna pole valitsusega ühel nõul ei töötuskindlustusmakse määrade osas ega ka selles osas, mis puudutab otsust liita haigekassa ja töötukassa reservid riigi kontsernikonto koosseisu.

Ametiühingute keskliidu juhatus teatas 28. detsembril, et otsustas peatada oma esindajate volitused töötu- ja haigekassa nõukogus, kuni kolmepoolne partnerlus nõukogudes on taastatud. Juhatus ei pidanud õigeks olukorda, kus kolmepoolse sotsiaalpartnerluse põhimõttel moodustatud organis võtavad otsuseid vastu vaid ametiühingute ja valitsuse esindajad, samas kui tööandjad tööturu ühe osapoolena nõukogu töös ei osale.

Nende otsusteni osales töötukassa nõukogu töös kaks valitsuse, kaks tööandjate ja kaks ametiühingute esindajat. Viimasel töötukassa nõukogu istungil osalesid kuues liikmest ainult kaks – rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ja sotsiaalminister Hanno Pevkur riigi esindajatena.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab töötukassa nõukogu kassa eelarve kinnitama hiljemalt 30 päeva jooksul riigieelarve jõustumisest ehk jaanuari lõpuks.

Töötukassa juht Meelis Paavel allkirjastas 16. jaanuaril konsolideerimislepingu, mille kohaselt lähevad töötukassa vabad vahendid rahandusministeeriumi haldusesse. Töötukassa annab need riigi käsutusse 30. juunil. Pooleaastase üleminekuperioodi jooksul lõpetatakse lepingud seniste hoiupartneritega.

Paaveli sõnul allkirjastati leping viimasel minutil, et anda töötukassa nõukogule veel viimane võimalus oma erimeelsused lahendada ja lepingu tingimusi ka nõukogus arutada.

Valitsus kinnitas 26. jaanuaril Eesti Töötukassa põhikirja muudatused, millega kooskõlastati töötukassa põhikiri töötuskindlustuse seaduses jõustunud muudatustega, mis puudutavad töötukassa vahendite konsolideerimist riigi kassareserviga.

Aastal 2002 jõustunud töötuskindlustuse seadusega loodud töötukassa eesmärk on ellu viia tööturupoliitikat ja korraldada töötuskindlustust.

FOTOL: Riigikogu sotsiaalkomisjoni 25.01.2012 istung (Rene Suurkaev, EPL)