| Majandussuhete parandamiseks Venemaaga tuleb kasutada kõiki võimalusi |
 |
 |
| 09.06.2011 09:22 |
 Eesti–Vene majandussuhteid varjutab tugevalt poliitika, mistõttu peitub seal suur rakendamata potentsiaal. Samal ajal mõjutavad Venemaa poliitilist tahet riigi majandushuvid, seega pole ühte kindlat lahendust, mis kõik probleemid kõrvaldaks, leiti Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud ärifoorumil. Eesti saab omalt poolt anda vaid oma parima: tõsta teema poliitikute lauale, töötada lepingulise baasiga, pakkuda kasutada oma piiriületustarkvara, ehitada piirile parklaid, hoida ja tihendada kontakte riigi, ettevõtlusorganisatsioonide ja eraisikute tasandil ning teha rahvusvahelist koostööd. Tööandjate keskliit kutsus 7. juunil 2011 Tallinnasse ärifoorumile Väljakutsed majandussuhete arendamisel Venemaaga Eesti–Vene suhete probleemide ja võimaluste üle arutlema Vene suursaadiku, kohalikud poliitikud ja ettevõtjad ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Suurtele probleemidele vaatamata riikide majandussuhted toimivad – Venemaa kuulub Eesti kaubanduspartnerite esiviisikusse – ja omavalitsuste tasandil on piiriülene koostöö väga hea. Eelmisel aastal oli Venemaa Eesti kaubanduspartner number neli ja tõusis 2011. aasta algul kolmandale kohale. Ekspordiriigina on Venemaa Soome ja Rootsi järel kolmas. Venemaa on Eesti olulisim impordipartner. „20 aastat paigaltammumist ei ole kahe riigi suhetes õigustatud. Tegemist on terve ühe põlvkonnaga,” ütles keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ärifoorumit avades. „Viimane aeg on hakata poliitilisi otsuseid tegema sellel taustal, mida ettevõtjad on omavahelises koostöös ette näinud.” Tema sõnul kiidavad Venemaa ettevõtjad Eesti logistikat ja sadamaid kui regiooni tipptaset. „Seda võimalust kasutamata jätta oleks rumal. Põhjust on meil vaadata põhjanaabrite poole. Kuidas arenevad asjad näiteks Venemaa ja Soome vahel,“ sõnas Veskimägi. „Ajal, kui maailm väljub kriisist, oleks soodne hetk hakata soojendama poliitilisi suhteid Venemaaga. Septembris avatav Koidula piiripunkt oleks selleks parim arg. Seal on võimalik viia kokku mõlema riigi tippjuhtkond, sealt saab aga liikuda edasi ja panna majandussuhetele teine kiirus,“ lisas Veskimägi. Venemaa suursaadik Eestis Juri Merzljakov rõhutas foorumil, et piirileppe probleem pärsib märkimisväärselt Eesti ja Venemaa majandussuhteid. Tema sõnul on Vene ettevõtted Eestist huvitatud ning Venemaa läbirääkimisteks ja koostööks igati avatud. „Eesti majandusmaastikule on ilmunud ka suuri ja olulisi Vene ettevõtteid, eriti transiidivaldkonnas, aga investeerimiskoostööga on siiski raske tegeleda, kui pole piirilepingut,” ütles ta. „Loodame, et pooled alustavad lähiajal läbirääkimisi tupikseisust väljumiseks.” Foorumil esinesid ja vestluspaneelides osalesid
Vt lisaks Euroopa Liit peab selgelt määratlema esmahuvid suhetes Venemaaga Vt ka foorumi meediakajastust Klaas: Eesti-Vene suhteid ei tasuks näha liiga tumedates toonides Посол РФ: отсутствие договора о границе мешает экономическим связям |