Euroopa Ühenduse viie aasta tagune laienemine 10 liikmesriigi võrra on vaieldamatu kordaminek, kirjutab BUSINESSEUROPE-i peadirektor Philippe de Buck.

Ta meenutab, kuidas idasuunalise laienemise idee EÜ15 muretsema pani. Laienemise väljakutse oli ennenägematu – uued liikmesriigid esindasid ligi 28% ühenduse rahvastikust, aga vähem kui 5% SKT-st. Kõige suurem hirm oli, et 27-liikmelist Euroopa Ühendust tabavad tööjõu massiline migratsioon ja tõsine ühiskondlik ummik.

EÜ laienemist varjutas mure suurte erinevuste pärast uute ja vanade liikmesriikide elukvaliteedi ja palkade vahel, kardeti tööpuudusest tingitud massilist töötajate liikumist vanadesse liikmesriikidesse.

Laienemise kaks viimast lainet ühendasid Euroopa lõplikult, tõstes samal ajal regiooni turvalisust ja stabiilsust. Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kiirendas EÜ-ga liitumise väljavaade üleminekuprotsesse ja tugevdas uusi turumajandust arendavaid demokraatiaid. Euroopa ettevõtjatele tähendas laiem ühisturg ennekõike uusi investeeringuid ja arenguvõimalusi. Reeglite ja standardite harmoneerimise ning senisest stabiilsema keskkonnaga kaasnes kulude ja riskide alanemine.

Laienemise saavutused olid tohutud ja tõid endaga elukvaliteedi tõusu. Ühinemise järgselt on uute liikmesriikide majanduskasv enne majanduskriisi olnud keskmiselt 5,5% aastas varasema 3,5%-ga võrreldes, vanad liikmesriigid on näidanud 2,25%-st kasvu.

Kauplemisele avatus uutes liikmesriikides on samuti tõusnud 47%-lt enne liitumist 56%-le, mis on tunduvalt kõrgem kui ülejäänud Euroopas (38%). Kaubanduse integratsioon EÜ-s on olnud kiire, ligi 80% uute liikmesriikide ekspordist läheb mujale Euroopasse. Uued liikmesriigid on tehnoloogiaredelil kiirelt üles liikunud, arendades kapitali- ja tehnoloogiamahukaid tooteid, mitte jäänud lootma odavale tööjõule. Samuti on arenenud teenused ja edenenud teadmistepõhine majandus.

Välised otseinvesteeringud on teravalt vähenenud, eriti pangandussektoris. 2003–2007 on loodud 3 miljonit uut töökohta, töötuse määr ühenduse algsetes riikides oli enne majanduskriisi vähenenud ligi 7%-le.

Kiire majanduskasv mängis madalamalt arengutasemelt muule Euroopale järelejõudmisel olulist rolli, kuid ainult sellest põhjendusest ei piisa. Vaieldamatult oli EÜ ühinemispoliitika väga oluliseks kasvufaktoriks – seda tõestab uute liikmesriikide arengu lihtne võrdlus nendega, kes EÜ-st välja jäid.

EÜ pole mitte üksnes tekitanud stabiilse keskkonna ja loonud uusi võimalusi laienenud ühisturul, vaid aidanud üles ehitada ka ühiskondlikku võimekust. EÜ regionaalpoliitika andis märkimisväärse panuse, investeerides suurema osa oma fondidest uute liikmesriikide infrastruktuuri arendusteks, võimaldades samas tehnilist abi. Vähetähtis polnud ka Lissaboni strateegia, mis andis selgepiirilisteks struktuurireformideks õige raamistiku.

Laienemisega kaasnesid ka massiivsed muudatused tööjõuturul. Tööjõu jaotumine muutus efektiivsemaks, tööjõu ränne uutest liikmesriikidest ühenduse riikidesse, kes avasid oma tööturu, aitas võidelda tööjõupuudusega ja leevendas oskustööjõu puudusest tekkinud pudelikaela. Seega andsid uued liikmesriigid panuse teatud sektorite laienemisse ja uute töökohtade loomisesse.

Tööjõu migratsioon pole endaga kaasa toonud ebaausat konkurentsi palga ja töötingimuste osas, samuti alandanud standardeid vanade liikmesriikide töölistele. Tööjõu mobiilsus tagab parema tööjõuvajaduse ja pakkumise suhte kogu ühenduses. See omab märkimisväärset tähendust majanduskriisi olukorras ja muutub ülioluliseks väheneva tööealise elanikkonna tingimustes.

BUSINESSEUROPE loodab, et viimaste aastate jooksul kogutud tõendite põhjal otsustavad EÜ liikmesmaad oma tööturu täielikult avada, kaotades piirangud tööjõule uutest liikmesriikidest. BUSINESSEUROPE-i 40 liikmesorganisatsiooni on tõsiselt mures äsjaste meetmete pärast, mis takistavad legaalset töötamist mõningates liikmesriikides. Protektiivsed meetmed on õigustamata ja töötavad enda vastu. Ühenduse riigid ei kiida põhiõiguste rikkumist heaks, sest hästi toimiv ühisturg on kasvu ja uute töökohtade võti.

Praegune kriis tõi välja Kesk- ja Ida-Eurooa majanduse haavatavuse. Üleminekuperiood pole veel täielikult lõppenud ja kuigi põhi, millele nende riikide majandust ehitatakse, on tugev, on nende saavutused veel haprad.

Praegune kriis on uute liikmesriikide majandust löönud ja finantsstabiilsus regioonis on tugeva stressi all. Kui EÜ tahab viimase kümnendi saavutusi säilitada, peab ta suutma koordineerida 27 liikmesriigi tegevust ja looma uute Kesk ja Ida-Euroopa liikmesriikide majanduse kaitseks vajalikud mehhanismid.

Euroga liitumise väljavaade aitab stabiliseerida situatsiooni liitumisvalmiks tunnistatud riikides ja hõlbustab neil vajalikke reforme läbi viia. Senini aitab Euroopa Nõukogu otsus tõsta keskmise pikkusega finantsabi mahtu 50 miljardile eurole kindlustada euroalast väljaspool olevate liikmesriikide elujõulisust.

1990-ndate alguses ei osanud keegi oodata EÜ liikmeks endisi Nõukogude Liidu riike nii ruttu. Täna ei suudaks me EÜ-d ilma uute liikmesriikideta ette kujutada. EÜ on vastamas loomisest saadik oma suurimale väljakutsele ja peab kriisiga toimetulekuks koordineeritult tegutsema. BUSIONESSEUROPE eeldab EÜ-lt jätkuvalt alusprintsiibiks oleva solidaarsuse kindlustamist liikmesriikide vahel ja vajalike meetmete tarvitusele võtmist, et ükski maa ei jääks maha võitluses kriisiga.