Alates 1. juulist 2009 muutub haigushüvitiste maksmise kord, mis rakendub haiguslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009 või hiljem.

Muudatused on tingitud järgnevate õigusaktide uuenemisest:

• ravikindlustuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13152814),
• töötervishoiu ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13153070),
• sotsiaalministri 26. septembri 2002. aasta määrus nr 114 “Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid” (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13028501) ja
• sotsiaalministri 19. septembri 2002. aasta määrus nr 109 “Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord” (http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1061571).

Muudatused haigushüvitise maksmisel

• haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4. päevast (praegu makstakse alates 2. päevast)
• haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 80% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust
• alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa
• tööandja ei pea hüvitist maksma siis, kui töövabastuse põhjusteks on: kutsehaigus (2), tööõnnetus (5), tööõnnetus liikluses (6), tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine (7), vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel (8), kergemale tööle viimine (17) ning haigestumine või vigastus raseduse ajal (19). Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates 2. päevast jätkuvalt haigekassa vastavalt enne 1. juulit 2009 kehtinud korrale ja määrades.

Täpsemalt on loetletud liikide korral hüvitise määradest võimalik lugeda haigekassa kodulehelt: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/tvhmaksmine/tvhtabel/

Peamised muudatused töövõimetuslehtede esitamisel

Kui kindlustatul on mitu tööandjat, annab arst isikule nii mitu sama numbriga töövõimetuslehte, kui palju on kindlustatud isikul tööandjaid.

Tööandja jätab tema poolt väljamakstavate haiguslehtede originaalid alates 1. juulist 2009 endale ja esitab haigekassale nendest lehtedest koopiad, kuhu teeb nõuetekohased kanded.

Kõikide haiguslehtede (s.h kuni 8 päeva kestvate, mille alusel tööandja on ise hüvitist maksnud) haigekassale esitamine on kohustuslik, sest järglehtede maksmisel lähtub haigekassal esmaste lehtede kannetest. Samuti on jätkuvalt vaja pidada riikliku haigushüvitiste statistikat (s.h lehtede ja haiguspäevade kasutamine) ning teostada haigushüvitiste põhjendatuse järelvalvet.

Tööandja esitab töövõimetuslehe või selle koopia koos töövõimetuslehe saatekirja ja muude vajalike dokumentidega haigekassa piirkondlikule osakonnale seitsme kalendripäeva jooksul arvates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast järgmiselt:

• kindlustatud isiku hoolduslehe, sünnituslehe ja lapsendamislehe originaali,
• haiguslehe originaali juhul, kui haigusleht ei kuulu väljamaksmisele tööandja poolt,
• kõigi tööandja poolt väljamakstavate haiguslehtede koopiad.

Näide haiguslehtede esitamisest ja hüvitise maksmisest alates 1. juulist 2009

Tööandjale esitavad haiguslehed Martin, Kalle ja Kati:

1) Martini haiguslehe töövabastuse põhjus on haigestumine ja töövabastuse periood 29.06.2009–03.07.2009.

Martini tööandja täidab ära töövõimetuslehe saatekirja ja esitab koos haiguslehega 7 päeva jooksul haigekassale. Kuna Martini haigusleht algab enne 1. juulit 2009, siis tema puhul haigushüvitise maksmisel uut korda ei rakendata.

2) Kalle haiguslehe töövabastuse põhjus on haigestumine ja töövabastuse periood 01.07.2009–18.07.2009.

Kalle tööandja teeb haiguslehest koopia, täidab sellel tööandja osa ja lisab juurde töövõimetuslehe saatekirja ning edastab need haigekassale 7 päeva jooksul. Seejärel arvutab ja maksab tööandja hiljemalt palgapäevaks (kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale) välja Kalle haigushüvitise 04.07.2009–08.07.2009 perioodi eest. Selleks arvutab ta välja Kalle haigestumisele eelnenud 6 kuu töötasu andmetelt ühe päeva keskmise töötasu suuruse vastavalt valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise korrale (oletame, et see summa on 500 kr). Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 500 kroonist 80% ja korrutab 5 päevaga (400 x 5 = 2000). Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 2000 = 420. Seega maksab tööandja Kallele haigushüvitist 1580 krooni.

Lisaks maksab Kallele haigushüvitist haigekassa 09.07.2009–18.07.2009 perioodi eest. Selleks arvutab haigekassa kalendripäeva keskmise tulu Maksu- ja Tolliameti 2008. aastal Kalle eest arvestatud sotsiaalmaksu andmete alusel. Maksu- ja Tolliameti andmetel arvestati Kalle eest 2008. aastal sotsiaalmaksu 39 600 krooni, seega oli Kalle tulu 2008. aastal 39 600/0,33 = 120 000 krooni. Kalendripäeva keskmise tulu saamiseks jagatakse tulu 365-ga (120  000 / 365 =328,77). Hüvitise summa saamiseks arvutatakse kalendripäeva keskmisest tulust 80% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (10 x 328,77 x 0,8 = 2630,16 kr. Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 2630,16 = 552,33. Seega maksab haigekassa Kallele haigushüvitist 2078 kr (haigekassa ümardab hüvitised väljamaksmisel täiskroonideks).

3) Kati haiguslehe töövabastuse põhjus on „haigestumine või vigastus raseduse ajal” ja töövabastuse periood 01.08.2009–10.08.2009.

Kuna töövabastuse põhjus on haigestumine või vigastus raseduse ajal, siis tööandja ei maksa haigushüvitist. Katile maksab haigushüvitist haigekassa sarnaselt varem kehtinud korrale (alates haigestumise 2. päevast ja 80% kalendripäeva keskmisest tulust). Kati tööandja võib esitada soovi korral haigekassale haiguslehe originaali, kuid võib esitada ka haiguslehe koopia. Lisab juurde töövõimetuslehe saatekirja ja edastab dokumendid haigekassale 7 päeva jooksul.

Muudatused töövõimetuslehe vormil

Alates 1. Juulist 2009 muutuvad ka osade andmeväljade sõnastused ja nimetused töövõimetuslehe vormil. Näiteks andmeväli „Tööinspektsiooni otsuse kuupäev teisele tööle üleviimise võimatuse korral” asendatakse andmeväljaga „Ajutiselt tööülesannete täitmisest keeldumine või teenistuskohustuste täitmisest vabastamine”, kuhu tööandja märgib kuupäeva, millest alates töötaja keeldus töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest või avaliku teenistuse seaduse alusel vabastati teenistuja ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.

Töövõimetuslehe uue vormiga on võimalik tutvuda haigekassa kodulehel: http://www.haigekassa.ee/blanketid/raviasutus/toovoimetuslehe-vorm-alates.

Muudatused puudutavad ainult haigushüvitise maksmist – hooldus- ja sünnitushüvitiste puhul maksab hüvitist jätkuvalt haigekassa seni kehtinud korra alusel.

Täiendavaid küsimusi alates 1. juulist 2009 jõustuvate muudatuste kohta töövõimetushüvitiste maksmisel on võimalik haigekassale esitada e-posti aadressil: Этот e-mail адрес защищен от спам-ботов, для его просмотра у Вас должен быть включен Javascript .