Ettevõtjatel on täna kaks selget prioriteeti – jõustada uue töölepingu seaduse koondamishüvitiste regulatsioon kokkulepitud ajal 1. juulil ja liituda eurotsooniga hiljemalt 1. jaanuaril 2011. Tööandjate keskliit ei pea võimalikuks muuta töölepingu seaduses ette nähtud koondamishüvitiste väljamaksmise korda – vastasel juhul ähvardab ettevõtlust pankrottide laine, mis viib tööhõive veelgi ulatuslikumasse langusse.

Keskliidu hinnangul on jutud töötukassa pankrotiohust tugevasti liialdatud, kuna analüüsid näitavad, et töötuskindlustuse maksemäära tõstmine 3%-ni tagab töötukassale aasta lõpuks ligi miljardikroonise reservi ka uue töölepingu seaduse jõustamisel kokkulepitud mahus. Veelgi enam on liialdatud koondamishüvitiste väljamaksmisest tulenevate ohtudega töötukassa tööandjate sihtfondi varadele – tänaseks kokku lepitud tööandjate 1% maksemäär võimaldaks kanda kõik töötukassa tööandjate sihtfondi kohustused koondatud inimeste ees.

„Valitsus kaotab kehtivas seaduses sätestatud koondamishüvitiste jõusse jätmisega ettevõtjate hulgas igasuguse usalduse,“ märkis tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. „Tuhanded Eesti väikeettevõtted, kes aastaid on kannatlikult töötuskindlustusmaksu maksnud selle eest vastuteenet saamata, tunnevad ennast mitmekordselt petetuna. Ka töötuskindlustusmaksu tõsteti 3%-ni ikkagi soovist aidata kaasa töölepingu seaduse jõustumisele 1. juulist 2009, mitte lihtsalt valitsuse eelarvedefitsiidi vähendamiseks. Samal seisukohal on ka ametiühingute keskliit“, lisas Kriis.

Kehtivas seaduses ette nähtud koondamishüvitiste jõusse jätmisega taganeb valitsus eelmisel aastal sõlmitud kolmepoolsest kokkuleppest ja kogu töölepingu seadus kaotab oma esialgse mõtte. Kehtivat korda säilitades tuleks tagasi pöörata nii töötukassa ja tööturuameti ühendamine kui ka kokkulepitud töötuskindlustuse 3%-lise maksemäära kehtestamine, kuna mõlemad otsused olid kantud vajadusest minna üle uuele koondamishüvitiste süsteemile.

Tööandjate keskliidu hinnangul ei jäta viimaste päevade arengud kahtlust, et uuele töölepingu seadusele osaks saanud avalike etteheidete taga on vajadus vähendada riigieelarve defitsiiti ega ole kuidagi seotud uue töölepingu seaduse põhieesmärgiga – pakkuda ettevõtjatele majanduslikult rasketel aegadel tuge töövõtjate ees seisvate kohustuste täitmiseks.

„Töötukassa ja haigekassa, mida ettevõtjad on aastaid üles ehitanud, on täna avaliku sektori kõige jätkusuutlikumad organisatsioonid koos piisavate reservide ja tuludega oma kohustuste täitmiseks. Ei saa kuidagi nõustuda, et valitsuse võlad veeretatakse tänaste haigete ja töötute õlgadele ning erakondade valimislubadused jäävad puutumata,“ märkis Kriis.

Töötuskindlustusmakse on sihtotstarbeline ja nendest vahenditest ei ole võimalik katta riigieelarve jooksvaid kulusid. „Ettevõtjad on aastaid seda maksu maksnud ja omavad täna põhjendatud õiguslikku ootust, et kindlustusorganisatsioonina toimiv töötukassa neile raskel hetkel tuge pakuks. Ettevõtjatel on ka õigus öelda, kui suur võiks olla kindlustuskaitse tagamiseks piisav maksemäär“, lisas Kriis.

Töötukassa on jätkusuutlik organisatsioon ja selle eelarve ei saa erinevalt riigieelarvest olla defitsiidis, seega peavad tööturu osapooled olema valmis tagama selle piisava rahastamise. Tööandjate keskliit peab võimalikuks tõsta töötuskindlustusmakset 4%-ni, et tagada töötukassale eurole üleminekuks vajalikud hädavajalikud reservid. Uue töölepingu seadusega kaasneva koondamishüviste regulatsiooni muutumatul kujul jõustamiseks võiks tööandjate maksemäär tõusta kehtivalt 1%-lt maksimaalse 1,5%-ni.

Tööandjate keskliit rõhutab, et on nõus tõstma tööandja töötuskindlustuse maksemäära 0,5% võrra ainult sellisel juhul, kui tööandjate kohustused koondamiste korral piirduvad ühe kuupalga suuruse väljamaksega.

„Töölepingu seaduse läbirääkimistel lepiti kokku, et ettevõtjate kohustused koondamiste korral piirduvad ühe kuu väljamaksetega ning ülejäänud osa kompenseerib töövõtjale töötukassa, mida selles osas finantseeritakse tööandja poolt makstavatest kindlustusmaksetest. Kõik muud variandid ja kompromissid tööandjate kohustuste suurendamise osas on välistatud,“ kinnitas Kriis.

„Kõik spekulatsioonid juba vastuvõetud töölepingu seaduse jõustumise edasilükkamiseks või töölepingu seaduses ettenähtud tööandjate koormiste suurendamiseks on vastutustundetud ning ainult suurendavad usaldamatust Eesti majanduse vastu“, lisas ta.