Uudised
- 09.02 Välisinvestorite aktiivsus kütab palgatõusuootust
- 09.02 2011 oli Eesti eksportööridele edukas aasta
- 09.02 RMK sai järgnevaks viieks aastaks rahvusvahelise säästva metsanduse sertifikaadi
- 09.02 Nestor: dialoogi tööandjatega peab tagama valitsusjuht
- 09.02 Bestnet avab KredExi tehnoloogialaenu abil uuendatud seadmepargiga tootmistsehhi
- ARHIIV
Vaatenurk
- 08.02 Ettevõtete majandustegevus elavnes 2010. aastal
- 08.02 Keskerakondlane Henri Kaselo: Eestile piisaks 21 omavalitsusest
- 07.02 Koolitusleping aitaks noortel mõista, et hariduse eest maksab riik
- 06.02 Andres Arrak: surve minna Skandinaaviasse tööle säilib
- 03.02 Ettevõtted peavad tegutsema üha korrapäratumas keskkonnas
- 02.02 Töövõimetuse süsteemi on võimatu sotsiaalpartneriteta reformida
- ARHIIV
| Lähetuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär jääb elule jalgu |
|
|
|
Nii riigisisesed kui ka välislähetused on valdavalt seotud konverentside, koolituste, nõupidamiste ja muude üritustega, mis koonduvad vastavaid ruume omavatesse suurematesse ja keskmisest kallimatesse mainekatesse hotellidesse. Sisuliselt otsustab aga riik, kui suur lähetusega seotud ettevõtluse kulu tohib olla ja mis ulatub üle kehtestatud piirmäära, maksustatakse lisaks erisoodustusena. Keskliit küsis ettevõtjatelt, kas majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär riigisisese lähetuse korral 1200 krooni ja välislähetuse korral 2000 krooni ööpäevas ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 500 krooni rahuldab ettevõtete vajadusi. Küsitlusele tuli 64 vastust. Riigisisesest majutuskulust napilt piisab Tulumaksuseaduses alates 1. juulist kehtiva riigisisese lähetuse majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäära suurusega (1200 kr) nõustus 35,9% vastanutest. Üks vastaja leidis, et piisab ka 300 kroonist. Enamik arvas aga, et piirmäär peaks olema kõrgem – vähemalt 1500 krooni (39,1%) või hoopis 1800 krooni (4,7%). 18,8% vastanutest pooldas majutuskulude hüvitamise maksuvaba piirmäära ärakaotamist. Statistikaameti andmetel maksis ööpäev Eesti majutusettevõttes veebruaris keskmiselt 429 krooni, sh Põhja-Eestis 536, Kesk-Eestis 430, Kirde-Eestis 377, Lõuna-Eestis 372 ja Lääne-Eestis 280 krooni. “See on ilma hommikusöögita ja keskmine,” märkis hotellide ja restoranide liidu tegevdirektor Donald Visnapuu. “See tähendab, et keskmine tuba maksab Tallinnas koos hommikusöögiga kuskil 1300–1500 krooni. EHRL-i liikmete keskmine on kuskil 1100 koos hommikusöögiga ja Tallinna toa hind umbes sama, mis statistika keskmine.” Välismaal ööbimine probleemne Välislähetuse majutuskulude hüvitise maksuvaba 2000-kroonise piirmääraga leppis vastanutest vaid 15,6%. Üks vastaja leidis siiski, et piisab ka 1500 kroonist, kaks omakorda arvasid, et piir peaks minema 4000 krooni pealt. Enamik leidis, et välislähetuse puhul peaks maksuvaba piirmäär olema kõrgem, kui seadus ette näeb – kas 2500 krooni (32,8%) või siis 3000 krooni (29,7%). Välislähetuse majutuse piirmäära kaotamist toetas 17,2% vastanutest. Erinevalt siseriikliku lähetuse majutuskulude maksuvabast piirmäärast olid ettevõtjad välislähetuse piirmäära suurusega palju vähem rahul ja koguni 84,4% vastanutest pooldas sätestatud summast kõrgemat rahanumbrit või piirmäära kaotamist. „Välislähetuse majutuskulu maksuvaba määr võiks olla suurem,” kommenteeris küsitlust AS-i Repo Vabrikud juhataja Tiit Kolk. „Suurte messide ajal on keeruline saada alla 175 euro (u 2738 kr) hotellituba Milanos või Hannoveris. Samuti Brüsselis on keeruline 2000 krooni sisse mahtuda. Kui 200 eurot (u 3129 kr) päevas oleks maksimaalne, mahuks ka ekstreemumid sisse.” Riikide elukallidus liiga erinev Välislähetuse päevaraha kehtiv maksuvaba 500-kroonine piirmäär leidis tagasihoidliku heakskiidu vaid 14,1% vastanute hulgas. Ühe vastaja arvates saaks lähetatu välismaal hakkama ka 350 krooniga päevas, kaks vastajat rahulduksid 800-kroonise päevarahaga ja üks tunduvalt suurema summaga – 2500 krooniga. 37,5% vastanutest arvas, et maksuvaba päevaraha võiks olla kehtivast kaks korda suurem ehk 1000 krooni ja 3,1% et üle sellegi – 1500 krooni. Kõige suurem vastajate grupp – 39,1% – toetas mõtet siduda välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär sihtkohamaa elukallidusega. Praegused lähetuskulude hüvitise maksuvabad piirmäärad on kehtinud alates 2003. aasta algusest. „Leiame, et praegused numbrid on ajast ja arust ning sunnivad tööandjaid – eriti välislähetuse puhul – tasuma ebaõiglaselt kõrgeid makse,” märkis Donald Visnapuu. Hotellide ja restoranide liit pakub seadusemuudatuse jaoks välja järgmised piirmäärad: |










