Päevakorral
- 24.05 Tööandjate keskliidu ja maksumaksjate liidu aktsiisiümarlaua seisukohad
- 24.05 I kvartalis said tööõnnetustes sageli vigastada korrakaitsjad, puidutöötlejad ja lukksepad
- 23.05 Aktsiisipoliitika ümarlaud 22.05.2012 – lisatud ettekannete slaidid
- 23.05 Taastusravi konverents "Töö ja Tervis"
- 22.05 Balti sotsiaalpartnerid arutavad Euroopa tasandi raamlepete rakendamist
- 22.05 Tööandjate keskliit, maksumaksjate liit ja IFA-Eesti arutavad aktsiisipoliitikat
- 18.05 Inspiratsioonipäev: Kontorivaba elu
- 17.05 Tallinnas tulekul töökoha psühhosotsiaalsete riskide koolitus
- ARHIIV
Meediakajastus
- 23.05 (PM) Salakaubaveost on Eestis saanud elukutse
- 23.05 (PM) Ettevõtjad: aktsiise tõstetakse liiga sageli, liiga lühikese etteteatamisajaga ja liiga kõrgele
- 21.05 (PM) Tööandjate keskliit: vene keelt tuleb rohkem väärtustada
- 17.05 (ERR) Отсутствие опыта оставляет молодежь без работы
- 17.05 (Kanal2) Kolmandik noortest töötud! Mida teha?
- 17.05 (DV) Кузнецкий: акциз надо снизить
- 17.05 (ERR) Для снижения уровня безработицы среди молодежи разработали обучающую программу
- 17.05 Eesti ettevõtted ulatavad abikäe noorte tööpuuduse vähendamiseks
- ARHIIV
| Kommunikatsioonijuhtide ümarlaud „Kuidas ettevõttes väheste vahenditega moraali ülal hoida?” |
|
|
|
Vaarik kirjeldas Roman Jakobsoni kuut kommunikatsiooni funktsiooni ja nentis, et tihtipeale võivad ettevõtted raskel ajal keskenduda neile funktsioonidele, mis annavad kõige kiiremini kõige silmaganähtavamad tulemused ehk siis harrastavad hierarhilist käskivat kommunikatsiooni. Samas aitavad ettevõtte efektiivsust tõsta ka teised funktsioonid – nagu näiteks poeetiline funktsioon –, mille kärpimisel majanduslikult raskel ajal tuleks olla ettevaatlik, sest võib juhtuda, et ettevõte kaotab kärpides rohkem raha, kui võidab. Vaarik puudutas ka rõõmutu majanduse efekti, mis võib kergesti tekkida liialt üheülbalise ja liiga väheste eesmärkidega töökeskkonna mõjul. Samas tõi ta näiteid väheste vahenditega korraldatud heategevusüritustest, mis on võimelised tõstma töötajate motivatsiooni. Ka teised esinejad ja kuulajad tõid erinevaid näiteid selle kohta, kuidas ettevõtted on asunud oma töötajate vabaajaüritusi seostama heategevusega, näiteks talgutega. Puudutati ka moodsamate IT-vahendite kaasamist sisekommunikatsiooni. Laura Varendi andis ülevaate blogimise kogemusest Swedbanki sisekommunikatsioonis ja Daniel Vaarik jagas näpunäiteid, kuidas populaarset blogi luua. Nii Swedbanki kui ka EMT esindaja ettekanded sisaldasid mitmeid praktilisi ideid ja loomingulisi lahendusi. Olulisel kohal oli mõlemas ettekandes kaasamise meetodid, näiteks Swedbanki puhul töötajate kaasamine kulude kärpimise ideede kogumisse ning EMT puhul turundusosakonna personaalne tuur teistesse osakondadesse. Detailsem arutelu jätkus küsimuste ja vastuste voorus. Eesti ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse tõstmise programmi kommunikatsioonistrateegia raames toimunud arvult teisel ümarlaual osales 18 kommunikatsioonihuvilist, lisaks esinejatele Neda Paistoots ABB-st, Anu Hallik BLRT-st, Inge Suder Eesti Postist, Katrin Ziehr Elqotec Tallinnast, Kaie Saar elektritööstuse liidust, Lilian Viirma ja Karin Kahre Elionist, Kaja Sepp EMT-st, Ilona Eskelinen ja Triin Tammert Estonian Airist, Kadri Kütt Gild Bankersist, Evelin Allas SEB-st, Karin-Kitty Repson Tallinna Veest, Imbi Ernits-Kaljuste ja Marek Sepp tööandjate keskliidust. Lahke küllakutse ja võõrustamise eest täname Estonian Airi! Järgmine kohtumine leiab aset SEB-s. |









