Tööandjate keskliidu juhid Enn Veskimägi ja Tarmo Kriis kohtusid eile Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajatega, et tutvustada vastastikku seisukohti kõrghariduse võimaliku korralduse osas.

Nii tööandjad kui ka üliõpilased leidsid, et vastuvõtt kõrgkoolidesse peaks olema põhjalikum – lõpueksamite tulemuste kõrval tuleks arvestada ka sisseastumiseksamite tulemusi ja õpimotivatsiooni. Tööandjad arvasid, et kõrgkoolide sisseastumiskomisjonidesse võiks nõuandjatena kaasata ettevõtjaid või nende esindajaid.

Kõrghariduse tulemuspõhise rahastuse küsimuses leiti, et see võiks vastata nii sisseastujate kui ka lõpetajate arvule ja samal ajal arvestada iga kõrgkooli unikaalseid eesmärke.

Üliõpilaskondade liidu juhatuse esimees Eimar Veldre väljendas üliõpilaste seisukohta, et täiskoormusel õpe peaks üliõpilastele jätkuvalt olema tasuta.

„Tänane kõrgharidussüsteem on oma olemuselt tasuline, kus vähemus õpib riigi eelarvelistel ehk tasuta kohtadel,” märkis kohtumisel keskliidu juhataja, riikliku koolitustellimuse komisjoni juht Tarmo Kriis. „Sealjuures võib riikliku koolitustellimusega üldjoontes rahule jääda. Probleemiks on pigem tasuliste õppekohtade ebaproportsionaalne jaotus sotsiaalteaduste kasuks ning sellest tulenev õppekavade rohkus ja dubleerimine ülikoolide vahel.”

Kui eesmärk on üle minna valdavalt tasuta kõrgharidusele, aga samal ajal tasulist kõrgharidust siiski lubada, tuleks Kriisi sõnul piirata avalik-õiguslikes ülikoolides tasulistel õppekohtadel õppivate tudengite arvu. „Ettevõtjad panid juba kõrgharidusreformi varasemas staadiumis ette piirata ülikoolide tasulistel õppekohtadel õppivate tudengite arvu 30%-ga nendel õppekavadel, millele on samaaegselt esitatud ka riiklik tellimus. See tasakaalustaks olukorda, kus sotsiaalteadustes õpib riigieelarvelistel kohtadel vaid tühine osa tudengitest ja enamik maksab õpingute eest oma taskust.”

„Tasuliste õppekohtade piiramine riikliku koolitustellimuse õppekavadel võimaldaks ülikoolidel keskenduda oma piiratud inimressursi paremale juhtimisele. Sellega võiks akadeemilises õppes kaasneda ka õppemaksude mõningane tõus, et selle kvaliteeti enam väärtustada,” leidis Kriis.

Kohtumisel käsitleti ka õppetoetuste ja stipendiumite süsteemi muutmist. Veldre sõnul peaks hea õppeedukuse eest makstavate stipendiumite kõrval olema üliõpilaste toimetulek tagatud õppetoetustega.

„Oleme seisukohal, et tudengite sotsiaalsete toetuste temaatika võiks kõrghariduse rahastamise küsimusest üldse eraldada. Esiteks ei ole riigis täna ega nähtavas tulevikus piisavalt raha. Teiseks võiks kõrgkoolidele tudengitele soodustuste ja toetuste andmisel jätta vabad käed, sest see paneks nad paremate õppe- ja olmetingimuste pakkumise nimel võistlema. Ka kohalikud omavalitsused võiksid mõelda sotsiaaltoetuste maksmise peale, sest tudengid tarbivad paljusid kohalikke teenuseid ja aitavad sellega kaasa ettevõtluse arengule.”

Tööandjate keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteade, 12. oktoober 2011