Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Tööandjate Keskliit

ÜHISSEISUKOHAD
EUROOPA LIIDU STRUKTUURFONDIDE VAHENDITE KASUTAMISE KOHTA INIMRESSURSI ARENDAMISEKS JA SOTSIAALDIALOOGI TUGEVDAMISEKS

Käesoleva dokumendi mõistes loetakse poolteks Eesti Ametiühingute Keskliit (mis ühendab endas 19 liikmesorganisatsiooni) esindaja Kadi Pärnitsa isikus ja Eesti Tööandjate Keskliit (mis ühendab endas 31 tööandjate ühendust ning 24 äriühingut) esindaja Meelis Virkebau isikus.

Tulenevalt poolte vahel 17. detsembril 1999.a. alla kirjutatud koostöömemorandumist ja 18. jaanuaril 2002.a. sõlmitud kolmepoolsest kokkuleppest 2002.a. tööturupoliitika kohta ning arutanud käesolevaid ühisseisukohti oma liikmesorganisatsioonidega, peavad pooled vajalikuks kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid kooskõlas alljärgnevate põhimõtetega:

1. Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajad peavad osalema vähemalt nende otsuste tegemisel, millega Riiklikus arengukavas fikseeritakse:

1.1. Euroopa Liidu struktuurfondide vahendite jaotamise proportsioonid;

1.2. Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamine prioriteedi 1 Inimressursi arendamine elluviimiseks.

2. Et tagada EL sotsiaal- ja majandusmõõtme tasakaalustatud elluviimine Eestis, peavad Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajad oluliseks Euroopa Liidu struktuurfondide vahendite kasutamist sotsiaaldialoogi ja sotsiaalpartnerite arendamiseks.

3. Et tagada inimkapitali areng, töötajate kvalifikatsiooni ja paindlikkuse tõus, majanduse konkurentsivõime kasv ning töö tootlikkuse suurenemine, kasutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid töötajate täiend- ja ümberõppe rahastamiseks, lähtudes järgmistest põhimõtetest:

3.1. töötajate täiend- ja ümberõppe korraldust ettevõttes korraldab ning taotleb selleks vajalike kulude katmist tööandja (sõltumata ettevõtte suurusest); ettevõtted võivad oma taotlused esitada ka tööandjate ühenduste kaudu;

3.2. töötajal või ametiühingul on õigus taotleda sellise tööalase koolituse kulude katmist, mida ei korralda tööandja või tööandjate ühendus, sellisel juhul tagab taotleja ka koolituseks vajaliku omafinantseeringu, kui tööandjaga ei lepita kokku teisiti;

3.3. tööalase koolituse toetus moodustab 50-75% töötaja koolituse maksumusest;
3.4. aastail 2004 - 2006 eraldatakse tööalaseks koolituseks vähemalt 180 miljonit krooni Riikliku arengukava prioriteedi 1 Inimressursi arendamine elluviimiseks ettenähtud vahenditest;

3.5. pooled peavad oma tegevuse eesmärgiks rahastada 2004 - 2006.a. vähemalt 12 000 töötaja tööalast täiend- või ümberõpet aastas;

3.6. tööalase koolituse rahastamist juhivad sotsiaalpartnerid pariteetse esindatuse alusel.

4. Pooled peavad vajalikuks, et Vabariigi Valitsus eraldaks riigieelarvest vahendeid:

4.1. poolte tegevussuutlikkuse tõstmiseks (koolitus, IT areng) Euroopa Liidu struktuurfondide projektide ettevalmistamisel ning projektides osalemiseks nõutava kaasfinantseeringu katmiseks;

4.2. võimaldamaks tööandjate ja ametiühingute keskliitudel kasutada kvalifitseeritud spetsialiste projektitaotluste ettevalmistamiseks EL struktuurfondidele.

Allakirjutanud:

Kadi Pärnits
Esimees
Eesti Ametiühingute Keskliit

Meelis Virkebau
Juhatuse esimees
Eesti Tööandjate Keskliit

Tallinnas, 09. juulil 2003.a.