 Seekordne „VABRIK” annab ülevaate aprillis toimunud Tööandjate Keskliidu liikmete ja koostööpartnerite õppereisist Jaapanisse. Soovime tänada kõiki, kes õppereisi toimumisele kaasa aitasid – Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust ja Tallinna Ettevõtlusametit initsiatiivi toetamise eest; kõiki Jaapani koostööpartnereid, kes aitasid kaasa õppereisi "Jaapan - avastamata koostööpartner" ettevalmistamisele ja rakendamisele. Eriti soovime tänada professor Hiromasa Kubo ja prof Masanobu Ishikawat Kobe Ülikoolist, kes aitasid korraldada kohtumisi Higashi-Osakas ja Tokyo jäätmekäitluskeskuses. Samuti lähevad meie tänusõnad Eesti saatkonnale Jaapanis ning EASi esindajale Jaapanis Kosaku Yamaguchile. Täname ka välisministeeriumi esindajaid Priit Pallum'i ja Argo Kangro't, kes korraldasid Japani ärietiketialase seminari õppereisile suundujatele. Suur tänu ka osalejale, kes õppereisist tõsiselt meeldejääva ürituse kujundasid.
Jaapani õppereis andis Eesti ettevõtjatele väärtusliku kogemuse14.-20. aprillil toimus Eesti ettevõtjate õppereis: „Jaapan – avastamata koostööpartner“. Tööandjate Keskliidu korraldatud reisi eemärgiks oli anda ettevõtjatele võimalus tutvuda innovaatiliste lahendustega erinevates tegevusvaldkondades (tervishoid, jäätmemajanduses, elektri- ja soojusenergia tootmine), tutvuda erinevate sektorite ettevõtete vahelise koostööga ehk siis saada ülevaade klastrindusest Jaapanis, luua ärikontakte ning saada ülevaade Jaapani ärikultuurist. Reisi läbiviimist toetasid EAS ja Tallinna Ettevõtlusamet.
128-miljonilise elanikkonnaga Jaapan on üks mõjukamatest Ida-Aasia riikidest ning Euroopa Liidu jaoks oluline strateegiline partner. Jaapani ja Euroopa Liidu SKT (GDP) kokku moodustab 40% maailma SKT-st.
Jaapan on Eesti ettevõtjatele siiani veel üsna avastamata ja raskesti arusaadav maa. Jaapani kaugus, keelebarjäär ning võõras ärikultuur teeb Euroopa ettevõtjatele Jaapani turule sisenemise keeruliseks. Ärikontaktide loomine jaapanlastega võtab aega, kuid kui ükskord on need loodud, siis on ka avatud uks usaldusväärsele ja suure elanikkonnaga turule. Lisaks toimib Jaapani turg Aasias kui kvaliteedimärk - ettevõte, mis suudab eksportida Jaapanisse on usaldusväärne partner kogu Aasias.
| G8 riikide ettevõtjate tippkohtumisel Jaapanis võeti vastu ühispöördumine G8 liidrite poole Laienenud Euroopa Liit ja Jaapan globaliseerumise ajastul EL-Jaapani koostöö edendamisel on oluline roll kodanikeühiskonnal Eesti – Suurepärane väike maa KOOLITUSPAKKUMISED
EL ja Jaapani majandusalase koostöö lehekülg www.eu-japan.eu
Jaapani juhtimiskoolitusprogramm
http://www.etp.org/
Värav Jaapanisse
http://www.gatewaytojapan.org/
|
Õppereisi ettevalmistus: Jaapani ärikultuuris on olulisel kohal usaldus| Tööandjate Keskliit alustas reisi ettevalmistamist eelmisel aastal Jaapanit tutvustavate üritustega. Reisile eelnes 5. detsembril seminar ning 6. detsembril ümarlaud, kus Eesti Tööandjate Keskliidu kutsel Eestit külastanud Kobe Ülikooli professor Dr. Hiromasa Kubo ning EASi Jaapani esindaja Kosaku Yamaguchi rääkisid Eesti ettevõtjatele võimalustest, kuidas Jaapani turul läbi lüüa ning milliste erinevustega peab arvestama. ”Usun, et peamiselt on turgu teenindaval sektoril” leidis hr Yamaguchi ”Senine praktika ütleb, et Jaapani tootjatele on huvipakkuvad ka Eesti IT-firmade teenused, kellelt ollakse allhanke korras valmis ostma tarkvara, mis juhib tehnika paneele ja juhtpulte, näiteks külmkapi LCD-ekraan. Edukalt on ennast näidanud ka Eesti puitmajatootjad.” | 
5. detsembril 2007 Tallinnas toimunud avaseminaril
tervitas osalejaid Jaapani saatkonna
Tallinna esinduse juht pr Toshiko Shimizu |
Raul Allikivi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist esines haarava ettekandega Jaapani ärikultuurist. ”Aluse pikaajaliseks ärisuhteks loovad pigem inimestevahelised suhted kui detailsed lepingud” ütles Allikivi. ”Tähtis osa partnerlusest on ühisel meelelahutusel, sidemeid tugevdatakse restoranis, golfiväljakul, hostessibaaris – kohtades, kus saab olla avameelsem ja koguda lisainfot kõneluste käigu kohta.”
Enne reisi toimus veel infotund Jaapani ärietiketist. Osalejatele räägiti Jaapani ärikohtumistest, mis on alati väga formaalsed ning peavad olema hästi ettevalmistatud. Oluline on, kuidas ennast esitleda, kuidas vahetada visiitkaarte, kuidas teha ärikingitusi ja kuidas tekitada usaldust. Just usaldusel on Jaapanis äri tehes kandev roll. Enne lepinguni jõudmist korraldatakse korduvaid kohtumisi ja vahel läheb isegi aastaid aega enne kui Jaapani äripartner on valmis koostöölepingut sõlmima. Partnereid valitakse äärmise hoolikusega ja ühtegi otsust ei tehta ilma väga põhjaliku kaalumiseta.
Klastrimajandus Jaapanis – süsteemsed võrgustikud
Infotehnoloogia ja masinatööstuse sektori ettevõtjad ning ettevõtluse arendamisega tegelevad linnavalitsuste esindajad tundsid huvi Jaapani klastrite vastu. Õppereisil saadi ülevaade, kuidas Jaapani ettevõtjad teevad koostööd omavahel ning avaliku sektori ja ülikoolidega, ning kuidas nemad on oma tugistruktuurid üles ehitanud. Ingrid Hindrikson Tallinna ettevõtlusametist rääkis VABRIKule, et Tallinnas on valmimas klastriprogramm, mille eesmärgiks on toetada klastrite tekkimist ja arengut. ”Avaliku sektori roll on eelkõige lihtsustada klastri sees toimivaid protsesse. Jaapanis on klastrid veidi erinevad USA-s Silicon Valley-s ja Lyon-i piirkonnas Prantsusmaal toimivatest,” lisas Hindrikson ” Jaapani klastrid on rohkem suletud, väga kindla struktuuriga ja süsteemselt toimivad ja pika aja jooksul välja kujunenud võrgustikud.”
| 
Tallinna linnasekretär Toomas Sepp ja Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste tutvumas Higashi Osaka (Ida-Osaka) Tööstuse Edendamise Keskuses väikeettevõtete toetusmeetmetega |
Külastati Kansai majandusliitu (Kankeiren) , Higashi Osaka (Ida-Osaka) Tööstuse Edendamise Keskust (Creation Core Higashi Osaka) ja Osaka linnavalitsust. Kansai piirond on tuntud just eelkõige innovaatiliste ja arenenud väikeettevõtete poolest. Piirkonda iseloomustab tootmine ja tugevad klastrid. Piirkonnas olevat levinud ütlus, et ”Misiganes on tehtud Higashi-Osakas, ei purune iial, hambaharjast raketini”. Saamaks ülevaadet Kansai piirkonna majandusest, palun klikkige: http://www.kankeiren.or.jp/English/
Jaapanis on teravaks probleemiks vananev elanikkond ja madal sündivusNippon Keidanren-is, Eesti Tööandjate Keskliidu sõsarorganistasioonis, tutvustati kuidas toimuvad palga läbirääkimised Jaapanis, vesteldi hariduspoliitika teemal ning puudutati ka vananeva elanikkonnaga kaasnevaid probleeme. Nippon Keidanren (Jaapani Ettevõtjate Liit) on suur majandusorganisatsioon, mis loodi 2002. aasta mais, kui ühinesid 1946. aastast tegustenud Keidanren (Jaapani Majandusorganisatsioonide Liit) ja 1948 aastal asutatud Nikkeiren (Jaapani Tööandjate Ühenduste Liit). Liitu kuulub 1662 liiget, neist 1351 ettevõtet, 130 tööstusliitu ja 47 piirkondlikku majandusorganisatsiooni. Eesti Tööandjate Keskliit ja Nippon Keidanren (vt kirjeldust IOE kodulehelt) teevad koostööd kuuludes mõlemad rahvusvahelisse tööandjate organisatsiooni (IOE).
Vananeva elanikkonna teema oli arutlusel ka Jaapani töö-, tervishoiu- ja heaoluministeeriumis. Jaapan on vanima elanikkonnaga riik maailmas. Oodatav eluiga Jaapani meestel on 79 ja naistel 86 aastat, sündivus on aga madal. Jaapani sündivuse määr oli 2005. aastal 1,25, mis tähendab, et 2050ndaks aastaks on 128 miljonilise elanikkonnaga rahvastikuarv kahanenud 100 miljonini. Enam vähem samasugune sündivuse näitaja on ka EL liikmesriikides, madala sündivuse ja vananeva elanikkonna tõttu lahkub järgmise 25 a jooksul 20 miljonit töötajat EL tööjõuturult. Kui 1965. a oli Jaapanis 25 miljonit last, 67 milj tööealist inimest, 6 miljonit vanurit, siis 2050. a prognoositakse 11 milj last, 54 miljonit tööealist ehk potentsiaalset töötajat ja 36 miljonit elanikku, kes on vanemad kui 65 eluaastat. 9,2% Jaapani SKP-st läheb tervishoiule.
Erinevalt Euroopa riikidest, ei püüta tööjõu probleemi Japanis lahendada välistööjõu sissetoomisega, vaid pigem tehnoloogiliste lahendustega, st inimese asendamisega robotitega. Siiski on Jaapanis vajadus sündivuse suurendamiseks väga suur. Jaapanlased olid väga huvitatud Eesti vanemahüvitise süsteemist ja muudest pereelu soodustavatest meetmetest. Jaapanis tähendab pere loomine üldjuhul naise kõrvalejäämist tööturult.
JETRO pakub välisinvestori inkubaatori teenustJaapani väliskaubandusorganisatsioonis JETRO räägiti välismaiste ettevõtete tuleku toetamisest Jaapani turule. Meile lähim JETRO harukontor asub Helsingis. Jetro pakub Jaapani turuanalüüse ning konsulteerib investoreid. Liskas sellele pakutakse ”välisinvestori inkubaatori” teenust - esindusruume Jaapanis kanda kinnitavatele välisfirmadele. Info: http://www.jetro.go.jp/
Efektiivne tootmine ja innovatiivsed lahendused – Jaapani leivanumberEttevõtjad külastasid ka Toyota autotehast ja tehnoloogiafirmat Fujitsu. Toyota tehas võttis delegatsiooni vastu meeldiva tervituskirjaga ja külalistele esines robotorkester.
Toyota tehas üllatas külalisi suure tervituskirjaga.
| Toyota tootmistehases oli osavõtjatel võimalus uudistada, kuidas toimib Toyota kulusäästlik tootmine (inglise keeles lean management). Kulusäästlik tootmine on filosoofia, mis katab protsesse tootmisahela planeerimisest kuni toote valmimiseni ning eeldab iga töötaja pühendumust.
Just nimelt töötajate äärmist pühendumust ja kõigi protsesside õlitatud kulgemist oli huvitav Toyotas jälgida. Nähti, kuidas toimub varude juhtimine (just in time) ning kuidas tagatakse Toyota kasumlikkus varude taseme ning sellega seotud kulude vähendamise kaudu. Osalejatel oli võimalus näha, kuidas toimib Kanban kulusäästliku tootmise kontseptsioonis (mehaaniline signaalide süsteem, mida kasutatakse lean-protsessides, et käivitada tootmist või varude täiendamist toote liikumisel mööda väärtusahelat). Sellist töötempot, nagu tehases nähti, ei olnud paljureisinud delegatsiooniliikmed veel kusagil kohanud. |
Fujitsu's tutvustati külalistele mitmeid uusi ja huvitavaid tehnoloogiaid. Näiteks biomeetrilist süsteemi, kus inimene tuvastatakse unikaalse veresoonkonna järgi käelaba valgustamisel. Samuti tutvustati süsteemi, millega inimene saab jälgida oma toitumist ja tervise seisukorda. Andmeid kogutakse restoranide menüüdest, jälgitakse inimese füüsilist aktiivsust ja palju muud. Süsteem võimaldas kõiki neid andmeid koondada ja teha järeldusi vaimse ja füüsilise tervise kohta.
Tokyo jäätmejaam nagu linnavalitsuse peahooneHuvitava kogemuse said ka õppereisil osalejad, kes külastasid Tokyo koostootmisjaamu, kus toodetakse jäätmetest soojust ja elektrienergiat. Toomas Sepp Tallinna linnavalitsusest leidis, et ”meie siinsed ärimehed, kes plaanivad samalaadset ettevõtmist Tallinna, on õigel teel. "Unustamatu mälestuse jättis keskuse arhitektuuriline lahendus - asutuse intranetis läbiviidud küsitluses keskuse foto kohta arvasid kolleegid Tallinna Linnavalitsusest, et tegu on kas spordihoone, sealse linnavalituse peahoone või siis hoopis krematooriumiga” lisas Sepp. ” Reisil leidis kinnitust mõte, et hea tahte korral on võimalik saada linna kommunaalmajanduses üllatavalt keskkonnasõbralikke ja kaasaegselt funktsioneerivaid lahendusi, mis sobivad ülihästi linnaruumi.”
Iru elektrijaam arendab olemaseoleva elektrijaama laiendusena analoogset sorteerimata jäätmete masspõletusel baseeruvat soojuse ja elektri koostootmisblokki. ”Sain täielikku kinnitust sellele et meie arendus ei jää tehnoloogiliselt millegiga alla, Tokyos juba toimivale jäätmepõletusjaamale.” ütles Iru elektrijaama juhataja Toomas Niinemäe. ”Tokyos on kokku 23 analoogset jaama, meie poolt külastatud jaamades avaldas kõige rohkem muljet jaama väline arhitektuurilahendus ning hea seos linnakeskkonnaga.” Toomas Niinemäe ja professor Ishikawa plaanivad ühiselt korraldada ka energiatootmist puudutava seminari 2008 suvel Tallinnas.
Muljeid osalejateltTööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul oli reis väga huvitav ja hästi korda läinud. „Jaapan on suur turg ja väga suure potentsiaaliga turg, kuid sellele sisenemisel tuleb arvestada teatud riskidega. Ettevõtted, mis soovivad Jaapanisse eksportida, peavad arvestama suhteliselt aja- ja ressursimahuka kontaktide loomise protsessiga - üliviisakad ja külalislahked jaapanlased valivad oma äripartnereid suure hoolega. Minnes näiteks visiidile mõnda firmasse, soovivad sinuga kohtuda kõik töötajad,” ütles Kriis. „Siiski tahan ettevõtjaid julgustada Jaapaniga sidemete tugevdamisel,” lisas ta.
Toomas Sepp leidis et ”Jaapani õppereis tõestas selgelt, et sellised era-avaliku sektori koostöö raames toimuvad visiidid on õpetlikud kõigile: parem on üks kord oma silmaga näha, kui sada korda teistelt kuulda.” Sama meelt oli ka Ingrid Hindrikson. ”Jaapan üllatas eelkõige kõikjal valitseva äärmise puhtuse, ülima külalislahkuse, sõbralikkuse ja viisakusega ning on heaks eeskujuks kuidas külalisi võõrustada. Reis oli hea ja hästi korraldatud ning reisi käigus tugevdati ka siinseid suhteid.” lisas Hindrikson. ”Ühise reisi käigus õppisime teineteist tundma palju paremini, kui siin koduses töökeskonnas koosolekuid pidades võimalik on."
Õppereisi käigus kohtus delegatsioon ka EASi heatahtesaadiku Barutoga (kodanikunimega Kaido Höövelson) Jaapanis, kes õigustab igati talle omistatud tiitlit. Baruto on tõesti tõenäoliselt üks tuntumaid eestlasi Jaapanis, ning on suur rõõm vaadata, kuivõrd hästi saab ta hakkama sumokarjääri ja koduriigi Eesti tutvustamisega.
Külaskäigul Eesti saatkonda Jaapanis pani suursaadik Peeter Miller külalistele südamele et "Jaapani kontaktid vajavad ka hoidmist" ehk siis õppereisil käinud peavad investeerima energiat ja aega, et õppereisil loodud kontaktid püsiksid.
|  |
Õppereisil osalejate ühispilt Eesti saatkonnas Tokyos. Keskel Eesti suursaadik Jaapanis Peeter Miller ja tema kõrval Delegatsiooni juht Enn Veskimägi. Osalejate nimekirja vaata siit >>
G8 riikide ettevõtjate tippkohtumisel Jaapanis võeti vastu ühispöördumine G8 riikide liidrite poole
Õppereisiga samal ajal toimus Jaapanis ja G8 riikide ettevõtlusalane tippkohtumine, millest võtsid osa seitsme juhtiva tööstusriigi ja Venemaa ettevõtjate esindajad: Jaapani Ettevõtete Liit (Nippon Keidanren), Itaalia Tööstuse Liit (CONFINDUSTRIA), Kanada Kaubanduskoda (CCC), Prantsuse Ettevõtete Liit (MEDEF), Ettevõtluse Ümarlaud, Ameerika Ühendriikide Kaubanduskoda, Ühendriikide Rahvusvahelise Ettevõtluse Nõukogu (USCIB), Suurbritannia Tööstuse Liit (CBI), Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liit (RSPP), Saksamaa Tööstuste Liit (BDI) ning BUSINESSEUROPE esindajad.
G8 riikide ettevõtjad on mures maailmamajanduse väljavaadete pärast, mis on ettevõtjate hinnangul muutunud ebakindlamaks. Rahvusvahelistel finantsturgudel valitsev segadus koos järsult kasvanud toornafta ja teiste esmase toorme hindadega, ning äkilised ja tugevad vahetuskursi liikumised toovad endaga kaasa langusriskid. Isegi jõuliselt kasvavad majandused ei ole selliste muutuste vastu immuunsed, on öeldud kohtumisel allakirjutatud ühispöördumises.
Juulis Hokkaidos kohtuvatele G8 riikide poliitilistele liidritele suunatud pöördumises juhitakse tähelepanu vajadusele toetada innovatsiooni soodustavad keskkonda, teha rahvusvahelisel tasemel koostööd kliimamuutustele vastuseismisel, säilitada avatud kaubanduse ja investeerimise režiimid ning seista vastu protektsionismi-ilmingutele, samuti aidata kaasa arenguriikide majandusarengule.
Tippkohtumisel ettekandega esinenud BUSINESSEUROPE’i president Ernest-Antoine Seillière rääkis majanduslikust partnerlusest Aasiaga. Seillière sõnul on Aasiast Euroopa ettevõtete jaoks saamas uus oluline majanduskasvu keskus, kuid see tähendab ka vajadust suurema vastutuse jagamise järele globaalsel tasandil.
Aasia kahe suurima rahvaarvuga riigi majanduskasv on 10% aastas. See on loonud tohutult suured uued turud erinevatele firmadele üle maailma. Aasia püsiv majanduskasv muudab põhjalikult ülemaailmset majandusmaastikku. Aastaks 2020 võib Aasia saavutada kõrgeima SKP kasvu, ennustas Seillière. | 
BUSINESSEUROPE’i president
Ernest-Antoine Seillière |
Seillière rõhutas mitmepoolse koostöö olulisust majanduslike dialoogide pidamisel, seda eriti Hiinaga, et jõuda turupõhiste reformide läbiviimise ja turutõkete vähendamiseni.
Seillière tõi välja ka rahareformi prioriteedid. „Me ei tohi ignoreerida vahetuskursi hälvete teemat. Praegusest dollari nõrkusest tulenevat halba mõju Euroopa firmade turuosadele ja kasumimarginaalidele süvendab veelgi nende riikide suur hulk, kelle valuutad on siiani tihedalt seotud USA dollariga. "Dollari piirkonna” suurimate osapoolte vastastikune kaubandusbilanss on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt halvenenud, seda eriti vahekorras Hiinaga. BUSINESSEUROPE ei süüdista tugevat eurot teatud ELi liikmesriikide madalas konkurentsivõimes ega aeglastes reformides. Sellest hoolimata ei saa seda murettekitavat olukorda enam ignoreerida.”
„Euroopa peab õppima elama tugeva valuutaga. Me peame kõigepealt oma majapidamise korda seadma ja, kui vaja, viima kiirelt läbi konkurentsivõime suurendamiseks vajalikud reformid. Euroopa peab organiseerima oma rahvusvahelist häält ja paremini koordineerima vahetuskursialaseid seisukohti,” märkis Seillière.
Loe pikemalt ühispöördumist ja Seillière sõnavõttu (pdf)
Laienenud Euroopa Liit ja Jaapan globaliseerumise ajastul
Alates üheksakümnendate aastate lõpust on Jaapani investorid, eriti tootvast sektorist, teinud märkimisväärseid investeeringuid Euroopa Liitu, lähendades EL-Jaapani suhteid. On ilmne et sellisteks arenguteks on mitmeid põhjuseid. Prof. Hiromasa Kubo EL instituudist Jaapanis tutvustas 10. aprillil Krakow-is aset leidnud EMSK-i tööandjate grupi erakorralisel koosolekul Jaapani ettevõtete globaliseerumise etappe ja uurib Jaapani ärimeeste tegevusi ja käitumist laienenud EL-is.
2006. aastal jõudis Jaapani ekspordi maht rekordilisele 83,9 trillioni jeeni (524 miljardit eurot) ja import 73,1 trillioni jeeni (494 miljardit eurot) tasemele. See on 21. sajandi algusest toimunud märkimisväärse ja stabiilse kasvu tulemus. Üks sellise arengu põhjustest on Hiina-Jaapani kahepoolne kaubandus. Hiina aastakümnetetagune otsus, avada oma majandus, on üks võtmefaktoreid mis ergutas globaliseerumist üle maailma. | 
Kobe Ülikooli professor Hiromasa Kubo ja Tööandjate Keskliidu välissuhete juht Eve Päärendson ümarlaual "Euroopa Liidu liikmelisuse mõju Eesti majandusele" |
Jaapanis oli populaarne fraas ”Hiina oht” mis väljendas hirmu, et Hiina odavate kaupade pealetung Jaapanisse tähendab massilist töökohtade kaotust Jaapanis. Selle mõju on siiski olnud hoopis vastupidine, suurenenud on nii Jaapani import Hiinast kui Jaapani eksport Hinnasse, aidates säilitada töökohti Jaapani tööturul.
Sellegi poolest on Hiina ja globaliseerumisega seotud mitmeid probleeme, olulisim neist on suurenev sissetulekute ebavõrdsus Jaapanis. OECD andmetel oli Jaapani Gini koefitsent ehk tulujaotuse ühtluse näitaja kõrgeim OECD riikide hulgas. Jaapanile järgnesid selles tabelis Ameerika Ühendriigid, Itaalia ja Suurbritannia. Kui OECD seda näitajat praegusel hetkel hindaks, oleks Jaapan sissetulekute ebavõrdsuse osas suuremate riikide hulgas teisel või kolmandal kohal. Üheks põhjustest on, et Jaapani tööandjad on töökulude vähendamiseks hakanud täiskohaga töötajaid asendama osalise tööajaga töötajatega. Eelmisel aastal tõusis mitte-põhikohaga töötajate arv 33,5 protsendini. Põhikohaga töötajate sissetulekute tase on aga oluliselt suurem osaajaga töötajate omast, viies suurte sissetulekute erinevusteni.
Jaapani tööstuste väisinvesteeringuid ja tootmine väljaspool Jaapanit suureneb pidevalt. Rahandusministeeriumi andmetel suurenesid välisinvesteeringud 2006. aastal 5,85 trillioni jeenini, 2000. aastal oli see näitaja 3,20 trillionit jeeni. Tuleb märkida, et EL on suuruselt teine turg Jaapani investeeringutele, mahus 1,41 triljonit jeeni, investeeringud Hiinasse olid samas ainult 0.36 triljonit jeeni. Kõige suuremas mahus, 1,86 trillionit jeeni, investeeriti 2006. aastal Ameerika Ühendriikidesse.
Sellel, miks Jaapani ettevõtjad nii suures mahus Euroopasse investeerivad, on mitmeid põhjuseid. Esiteks, kõrge majanduskasv uutes EL liikmesriikides on kindlasti üheks oluliseks põhjuseks, miks EL on Jaapani investoritele nii atraktiivne turg. Jaapani ettevõtjad avavad aina rohkem tootmisüksuseid üle laienenud EL-i, fenomen mida majandusteoorias nimetatakse ”tootmise fragmenteerumiseks”. Näiteks kui avatakse uuringu ja arenduskeskus Saksamaal, komponentide tootmisüksus Ungaris, koostetehas Tšehhi Vabariigis ja kontor Poolas, vastavalt erinevate riikide erinevatele konkurentsieelistele. Kõik need üksused on omavahel tihedalt seotud. Enne viiendat laienemist oleks selline strateegia olnud impordimaksude tõttu väga kulukas.
Jaapani firmad on kasutusele võtnud väga sarnaseid strateegiaid üle Aasia. Võrreldes Aasia-maadega on EL-il mitmeid eeliseid. Üheks nendest on madalamad transpordikulud. Erinevalt EL-ist ühendavad Aasia riike peamiselt mereteed. Kuigi ookeanitransporti peetakse üldiselt odavaks transpordiliigiks, tõstab oluliselt transpordikulusid kaupade laadimine autodelt laevadele ja tagasi.
Teine põhjus, miks Euroopasse investeeritakse, on kindlasti seotud ühtsete standarditega. Aasias on igal riigil oma standardid. Veelgi enam, seal on palju erinevaid vabakaubandusleppeid erinevate definitsioonidega, näiteks päritolumaa kohta jms. See takistab erinevate üksuste effektiivset paigutamist eri riikidesse.
Kolmandaks faktoriks on valuutade vahetuskursid. Enamiku EL-i uute liikmesriikide valuutakursid on seotud euroga mis vähendab valuutariski. Aasia valuutakursid on palju ebastabiilsemad ja kursimuutused raskemini ennustatavad.
Kokkuvõtteks, Jaapani ettevõtjad on jõudnud äratundmisele, et globaliseerumine avab uusi võimalusi ja nad proovivad seda effektiivselt ära kasutada, seda ka laienenud Euroopa Liidus.
EL-Jaapani koostöö edendamisel on oluline roll kodanikuühiskonnal
Euroopa Liidu ja Jaapani suhted on viimastel aastatel järjest tihenenud. 2001. aastal käivitati ELi ja Jaapani kümneaastane koostöö pealkirja all “Ühist tulevikku kujundades”, mis hõlmas ka kodanikuühiskonna sidemete arendamist ja piirkondadevahelist kogemuste vahetust.
Euroopa ja Jaapani kodanikeühenduste vahelise koostöö edendamine on ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) üks tegevussuundi. Eelmisel aastal võeti vastu omaalgatuslik arvamus teemal “Euroopa Liidu ja Jaapani suhted: kodanikuühiskonna roll”. Arvamuse koostajaks oli Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja EMSKis – Eve Päärendson, kes on ühtlasi ka EMSKi tööandjate grupi asepresident ning Jaapani ja EL kodanikeühiskonna vaheliste suhete edendaja EMSKis. EL-Jaaapani koostöö arendamise raames on korraldatud mitmeid üritusi Kobes, Tallinnas ja Krakowis koos EL Instituudiga Kansais ja Kobe Ülikooliga. (Vt Prof. Kubo vastavat artiklit eespool)
Riigist sõltumatud kodanikeühendused on Jaapanis suhteliselt noored. Kuni 1998. aastani, mil võeti vastu uus mittetulundusühingute seadus, olid need pigem riigi käepikendused ja asutamiseks oli vaja ametivõimude heakskiitu. Avalikkus kiitis selle heaks, kuna eliitbürokraatia ja tööstuse kooslus (parlamendi toetusel) võimaldas võtta vastu kiireid ja tõhusaid poliitilisi otsuseid, mis soodustas majanduskasvu.
1980. aastal lõhkenud „majandusmull” ja sellega kaasneud deflatsioon ja majandusseisak, lisaks 1990. aastatel aset leidnud tippametnikega seotud skandaalid kahandasid avalikkuse usaldust riigi domineeriva seisundi ja oluliste majanduslike huvide suhtes. See ja Kobes 1995. aastal toimunud suurele Hanshin-Awaji maavärinale järgnenud halvasti korraldatud pääste- ja taastamistööd näitasid avalikkusele mõnede kodanikuühiskonna organisatsioonide tõhusust (ja potentsiaali).
Eelmainitu viis 1998. aastal uue mittetulundusorganisatsioone käsitleva seaduse vastuvõtmiseni, kus teadvustati, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on võimalik mängida olulist rolli heas valitsemistavas. Sellest alates on organisatsioonide arv kasvanud üsna kiiresti, eriti nende rühmade osas, mis tõstavad esile oma sõltumatust ametivõimudest. |  |
EMSK näeb EL ja Jaapani vahelise koostöö edendamisel olulist rolli kodanikeühiskonnal, kes saavad anda oma panuse Euroopa Liidu ja Jaapani vahel toimuvasse poliitilisse protsessi kahepoolsete arutelude ja oma seisukohtade selge väljaütlemisega. Esmaseks eesmärgiks peaks olema Jaapani ja Euroopa Liidu organiseeritud kodanikuühiskondade vaheliste kontaktide loomine, üksteise tundmine õppimine ja mõistmine ning võrgustiku arendamine.
Eesti – Suurepärane väike maaJaapani vahetusüliõpilase muljeid Eestist
Leidsin lause “Eesti – suurepärane väike maa” ühest reisijuhist ja see kirjeldab täpselt mu tundeid Eesti kohta. Kuigi Eesti on ainult veidi suurem kui Kyushu saar, üks Jaapani põhisaartest edela Jaapanis, ja tema rahvaarv on isegi väiksem mu kodulinna Sapporo oma (kus elab 1,9 miljonit inimest), olen saanud tunda “Balti tiigri”kui iseseisva maa hingust.
Mis mind esimesena üllatas, oli tasuta Internet Tallinnas. Kui sul on oma sülearvuti, on tasuta internetiühenduse leidmine Eestis lihtsam, kui tasuta klaasi vee saamine. Mitmefunktsiooniline ID kaart on ka hämmastav. Sisseehitatud kiip võimaldab seda kasutada nii koopiakaardina kui pileti ostmisel ühistranspordis. Kolmandaks, sularahavaba ühiskond on jõudnud siia varem kui Jaapanisse. Inimesed isegi ei kõhkle hetkegi, makstes kaardiga isegi ainult tassitäie tee eest.
Aasta jooksul, mil ma Eestis viibisin, nägin mitmeid muutusi - uued ehitised kerkisid üksteise järel, uued uuselamute piirkonnad laiendasid Tallinna äärelinnu; aina luksuslikumad autod möödusid minust uhkeldades tänavatel; hästiriietatud inimesed tänavatel näitasid, et nad on võitjad vabas ühiskonnas. Aga tundsin ka kuidas kasvav inflatsioon lisas mu tagasihoidlikule tudengielule aina suuremat koormat. Siiski on Tallinnas ka vaesemaid piirkondi nagu Kopli ja maapiirkondades näeb veel palju hüljatud Nõukogudeaegseid lagunevaid hooneid. Balti tiigri edulugu on nähtavasti jaganud ühiskonna “võitjateks” ja “kaotajateks”.
Naistepäeval jagasin kampaania raames tänaval mööduvatele naistele lilli. Nad peatusid lahkelt ja naeratasid soojalt. Õnneks ei ole unustanud naeratamist, niikaua kui see naeratus püsib, jääb Eesti suurepäraseks väikeseks maaks, maaks mis mulle nii sügava mulje on jätnud.
Daigo Takagi
Tsukuba Ülikool
(Tallinna Ülikooli vahetusüliõpilane 2007’-2008’)
KOOLITUSPAKKUMISED5-7.10.2008 Kyotos, Science and Technology in Society (STS) foorum (http://www.stsforum.org/). Oodatakse väärikaid osavõtjaid 5-7.10.2008 Kyotos toimuvale Science and Technology in Society (STS) foorumile. Kogu info ürituse teemade ja varasemate osalejate kohta on kodulehel toodud. Kõrgetasemelisele Teadus ja Tehnoloogiaühiskonda lahkavale foorumile oodatakse osalema ministreid, ülikoolide rektoreid ja oluliste ettevõtete juhte. Foorumi vastu huvi tundvatel ettevõtjatel, palume oma osalemissoovist tunda anda Eve Päärendsonile (
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
).
Jaapani õppereis tööstusjuhtideleEestist oodatkse kandidaate oktoobris toimuvale 5-päevasele tööstusettevõtete juhtide õppereisile Jaapanisse. Õppereisi rahastab osaliselt EL-Jaapani Keskus.
Õppereisi raames tutvustakse mitmete Jaapani tipp-taseme tööstusettevõtetega ja lahatakse nende edutegureid, muuhulgas tutvutakse Jaapani ettevõtete tootmismeetodite, kulude juhtimise ja kvaliteedi tagamisega.
Kandideerimisavalduste esitamise tähtaeg on 11. juuni 2008.
Vaata lisaks: Challenge Towards World Class Manufacturing
http://www.eu-japan.eu/europe/wcm.html
Vaata ka teisi EL-Jaapani koolituspakkumisi
http://www.eu-japan.eu/europe/training.html
Täiendkoolitusprogramm Jaapani ja Korea turgudele sisenejateleEttevõtete esindajaid oodatakse kandideerima osalemaks põhjalikus täiendkoolitusprogrammis, mille käigus tutvutakse põhjalikult Jaapani ja Korea kultuuriga, sh ärikultuuriga, ja läbitakse internatuur vastava riigi ettevõttes.
Lisainfo programmi leheküljelt www.etp.org
Vaata ka teisi EL-Jaapani koolituspakkumisi
http://www.eu-japan.eu/europe/training.html
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|
|
|
|
