 
Töölepingu seaduse eelnõu läbirääkimistel jõuti kokkuleppele23. aprillil lõppesid edukalt Tööandjate Keskliidu, sotsiaalministeeriumi, justiitsministeeriumi ja ametiühingute vahel peetud töölepingu seaduse eelnõu läbirääkimised ja poolte vahel sõlmiti memorandum seaduse põhipunktide osas. Uue eelnõuga vähenevad tööandjate riskid, paraneb töötajate turvalisus ja väheneb bürokraatia. Läbirääkimiste tulemusena algatati tööturu institutsioonide reform ning Töötukassa roll töötajate turvalisuse tagamisel tõuseb oluliselt, vähendades tööandjate koormust.
Kehtiv töölepingu seadus võeti vastu 1992 aasta kevadel, mil Eesti majandus läbis restruktureerimise ning ettevõtluse ja töösuhete maastik täiesti ümber kujundati. Omal ajal vajalik, käskudel ja keeldudel baseeruv seadus hakkas aga üsna ruttu elule jalgu jääma – esimene katse tööõigust reformida tehti 2000-ndate algul. Paraku on senised üritused uue seaduse osas liiva jooksnud. Protsess on kestnud juba pea 10 aastat ja hea on tõdeda, et lõpuks on ka reaalselt uut seadust oodata.
Tõsiselt tuleb tunnustada tänase sotsiaal- ja justiitsministeeriumi ametkonna ning sotsiaalpartnerite tööd kokkuleppele jõudmisel. Neli kuud väldanud läbirääkimised andsid meile kokkuleppe, aga lisaks sellele lähendasid väärtushinnanguid ja arusaamu tööturu toimimisest ning Eestile vajalikest arengutest. Tööandjate ja ametiühingute vahelised kahepoolsed läbirääkimised kogu protsessi jooksul olid kindlasti väga olulised lõpptulemuse saavutamisel.
Uue töölepinguseaduse vastuvõtmisel muutub tööõigus ettevõtjale arusaadavamaks ning väheneb selle kohaldamisega kaasnev halduskoormus. Kõik individuaalseid töösuhteid puudutavad seadused viiakse ühe seaduse alla: ära kaovad puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus. Tööõigusele hakkavad ilma keeruliste seosteta kohalduma võlaõigusseaduse üldpõhimõtted.
| Tulumaksu seminarilt: Eesti maksusüsteem on ettevõtlussõbralik BUSINESSEUROPE majandusprognoos on optimistlik Tööandja koolituskalender 29.04.2008 Arengufond otsib tööstuse restruktureerimise võimalusi
29.04.2008 Suurettevõtjate juhi kohale asub Tiit Vähi
28.04.2008 Täna on rahvusvaheline tööohutuse päev
25.04.2008 Eelnõu: riik tasuks osa uuenduslike firmade investeeringutest
|
Uudne on Eesti tööõiguses turvalise paindlikkuse ehk fexicurity kontseptsiooni rakendumine. Sarnaselt Skandinaavia riikidele saavad tööandjad kindlustada koondamistest tulenevad töövõtjate nõuded Töötukassas, kes liitudes Tööturuametiga hakkab, lisaks hüvitiste väljamaksmisele, osutama ka vajalikke tööturuteenuseid. Hüvitiste väljamaksmise eelduseks on osalemine täiend- ja ümberõppes, et luua töö kaotanud inimesele kiiresti võimalused uue töö leidmiseks. Tööandjate maksukoormus sellega seoses ei tõuse. Läbirääkimistel seati esikohale töötajate elukestev õpe ning kvalifikatsiooni tõstmine. Tööandja ei pea enam töötaja tasemekoolituse kuludelt arvestama tulu- ja sotsiaalmaksu, mis täna moodustab täiendavalt ca 70% kogu koolituse maksumusest. Tööandjate Keskliit on pikalt selgitanud, kui oluline on töötajatesse investeeringute vabastamine „erisoodustus-maksust“, saavutatud kokkulepet võib pidada töövõiduks.
Mitmed töö- ja puhkeaja ning puhkustega seonduvad sätted muutuvad uue seadusega mõistlikumaks. Töövõtja peab kasutamata puhkuse hiljemalt aasta jooksul välja võtma. Ära kaob õhtuse tööaja mõiste ning selle asemel suurendatakse hüvitist öisel ajal töötamise eest.
Töölepingute lõpetamisel kaovad paljud tähenduse kaotanud formaalsusnõuded, lühenevad töösuhte lõpetamise etteteatamistähtajad ning lihtsamatel juhtudel saab tööandja valida tööle ennistamise asemel hüvitise maksmise.
Uues seaduses on luubi alla võetud töötaja vastutuse konkreetsem määratlemine. Töötaja peab täitma töökohustusi tema väljaõppele ja tööle esitatavatele tingimustele vajaliku hoolsusega. Tööandja saab kohaldada töötajale leppetrahvi kui töötaja lahkub omavoliliselt töölt, asub tööle konkurendi juurde või rikub ärisaladuse hoidmise kohustust. Kahju tekitamisel tööandja varale viiakse töötaja vastutus sõltuvusse süü astmest ja teo toimepanemise üksikasjadest. Ära on kaotatud kahju hüvitamise piirmäärad ning kahju suuruse üle otsustab kohus.
Ära kaovad ka mitmed ajale jalgu jäänud bürokraatlikud anakronismid: tööraamatu pidamise kohustus, kohustuslikud isikukaardid, töösisekorraeeskirjad jne.
Järgmise sammuna saadab sotsiaalministeerium eelnõu kooskõlastusringile, seejärel peaks see läbima Valitsuse ja Riigkogu. Tööandjate Keskliit korraldab liikmetele seaduseelnõu tutvustusüritusi ja seaduse vastuvõtmisel ka koolitusi, mis vastavalt kokkuleppele saavad olema finantseeritud Euroopa Sotsiaalfondist ja on liikmetele tasuta. Seaduse rakendamisel peaks meie töösuhted paindlikumaks ja tööturg mobiilsemaks muutuma.
Tulumaksu seminarilt: Eesti maksusüsteem on ettevõtlussõbralik
Eesti Tööandjate Keskliidu ja KPMG Baltics korraldatud seminaril Tulumaksu seaduse muudatustest jäi kõlama mõte, et kuigi Eesti maksusüsteem on oma lihtsuselt Euroopas unikaalne, võib ta saada riikidevahelises maksukonkurentsis poliitiliste rünnakute sihtmärgiks.
Ardo Ojasalu IMG Advokaadibüroost ütles, et Euroopas käib praegu vihane maksukonkurents. Peamised vaidlused maksubaasi ühtlustamise osas, kuna erinevused selles osas on suured. Kuigi on palju neid, kes peavad maksukonkurentsi heaks, on sama palju ka neid, kes tahavad, et riigid oleksid võrreldavad. Eestit võidakse tuua siin erandina näiteks, kui ühest kavalast võttest maksukonkurentsis võita ning hakata poliitilist survet avaldama süsteemi muutmiseks.
Simone Ruiz | Seminaril esinenud Euroopa tööandjate keskorganisatsiooni BUSINESSEUROPE rahanduskonsultant Simone Ruiz’i sõnul on Eesti kõrvalt vaadates ideaalne riik, kus äri teha – tegemist on väga ettevõtlussõbraliku süsteemiga, kus maksudega arvestamisega seotud kulud on tänu süsteemi lihtsusele madalad. Euroopas kavandatav maksubaasi kohustuslik ühtlustamine ei oleks Eesti jaoks ilmselt soodne. Praegu otsitakse võimalust, kuidas luua lihtsalt rakendatavat, aga raskesti manipuleeritavat ettevõtete tulumaksusüsteemi Euroopas, mis vähendaks mitmes riigis tegutsevate ettevõtete maksude administreerimisega seotud kulusid.
|
Seminaril tõdeti, et rahvusvahelistele ettevõtetele muutub vastuvõetud Tulumaksu seaduse muudatustega kapitali liigutamine kergemaks, väiksemate Eesti ettevõtete jaoks võib ehk maksude deklareerimine pisut keerulisemakse minna, kuid sisuliselt midagi ei muutu. Kuidas täpselt avansilisi makseid määrama ja vabastusi lubama hakatakse on veel ebaselge, aga Maksu- ja Tolliamet tegeleb sellega. Iseenesest ei ole avansilistes maksetes midagi uut Eesti maksusüsteemis.
Kadri Arula SEB Pangast ütles, et seaduse muudatust on väljapoole raske selgitada ja üldse peaks rohkem tähelepanu pöörama meie maksusüsteemi kommunikeerimisele.
| 
Kadri Arula, moderaator Vallo Toomet ja Ardo Ojasalu
|
Ardo Ojasalu nentis, et maksusüsteem üksinda ei muuda Eestit selliseks riigiks, kuhu kapital kokku voolab. Investorite huvi määrab see, kui palju on tööjõudu saadaval, kui kvalifitseeritud see on ja milline on ärikeskkond laiemalt.
„Välisinvestori jaoks on küsimus, millal võib öelda, et Eesti on stabiilne keskkond. Praegu oleme ikkagi üleminekumajandus, kus iga natukese aja tagant kuulutatakse välja reform ja muudetakse seadusi. Suure kapitali jaoks ei ole see ideaalne keskkond. Kui meil kurdetakse, et riigikogulased ei tee piisavalt tööd ja ei võta suures saalis seadusi vastu, siis ideaalne Riigikogu oleks see, kes ei istuks saalis uute muudatuste üle hääletades, vaid uuriks võimalusi kuidas oleks võimalik seaduse muudatust mitte teha. Siis me jõuaksime olukorda, kus meil mõni seadus oleks ka 20 aastat kehtinud,” ütles Ojasalu.
BUSINESSEUROPE majandusprognoos on vaatamata ebasoodsale keskkonnale optimistlik
Eelmisel nädalal avaldas Euroopa tööandjate katusorganisatsioon BUSINESSEUROPE oma majandusülevaate ja prognoosi järgmiseks perioodiks.
Eelmise aasta augusti EconomicOutlook’is identifitseeritud riskid on viimastel kuudel kiires tempos realiseerunud. Lisaks USA majanduskasvu järsule aeglustumisele, jätkuvale segadusele finantsturgudel, kaupade hinnatõusule ning dollari nõrgenemisele seisavad ettevõtted vastamisi ka kodumaiste ohtudega. Jälginud tähelepanelikult inflatsiooni kiiret tõusu viimasel ajal, hoitab BUSINESSEUROPE palga-hinna tõusu-spiraali eest, mis kahjustab konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet. Praegusel hetkel prognoositakse euro-piirkonna aastaseks inflatsiooniks keskmiselt 2,6% ja 2,2% 2009. aastal.
Vaatamata mitmetele raskustele, jääb BUSINESSEUROPE majandusprognoosis mõõdukalt optimistlikuks ja toob välja kuus faktorit, mis hoiavad Euroopa majandust jätkusuutlikkuna. Nimetatud on Euroopa jõulist majanduskasvu viimastel aastatel, tööturgude olukorra paranemist ja uute töökohtade loomist, ettevõtete investeerimissuutlikkust ning, vaatamata halvenenud väliskeskkonnale, jätkuvat ekspordinõudlust arenevatelt ja naftat tootvatelt majandustelt.
Kuigi ka Euroopa ettevõtteid mõjutavad oluliselt nafta ja kaupade hinnatõus, on Euroopa ettevõtted tänu tugevale valuutale ja suuremale energiatõhususele oma globaalsetest konkurentidest rohkem kaitstud. Samuti on toodud välja leibkondade kõrged säästud, rahulikum elamuturg ning vähem eksponeeritud pangandussektor, mis teeb Euroopa majanduse vähem haavatavaks finantsturgudel toimuva suhtes.
Vaatamata suhteliselt ebasoodsale keskkonnale ennustavad Euroopa tööandjad selle aasta majanduskasvuks Euroopa Liidus 2%. Inflatsiooniks ennustatakse 2,8%, palgakasvuks 4,1% ja tootlikkuse kasvuks 1,2%. 2009. aastal oodatakse majanduskasvu stabiliseerumist, keskmisel 2,1%-le.
Euroopa ettevõtjate hinnangul on pragusel hetkel äärmiselt oluline, et inflatsioon langeks tagasi tasemele, mis tagaks hindade stabiilsuse. Selles situatsioonis peaksid ametiühingud oma palganõudmistes vastutustundlikud olema, et vältida „teise ringi efekte”.
| 
|
Samuti peavad valitsused tõsiselt fiskaal-distsipliini jälgima. Stiimul uueks majandustõusuks ei tule suvalistest fiskaalmeetmetest, vaid lisaks automaatsete stabilisaatorite rakendamisele, tuleb ümberhinnata avaliku sektori kulutuste prioriteedid ja rakendada maksureforme, on öeldud BUSINESSEUROPE kokkuvõttes.
EconomicOutlook annab ülevaate nõudlusest ja pakkumisest ning majanduskasvust EL liikmesriikide lõikes, tööturust ja tootlikkusest, inflatsioonist ja tööjõukuludest. Tuuakse välja peamised tuleviku riskid ja makromajanduslikud soovitused poliitika kujundamiseks.
Ülevaade on saadaval siit>>
Tööandja koolituskalender:
Tulemas:
08.05.2008 Konverents: Juhendamine ja mentorlusParimate töötajate kaotamine on kallim kui kunagi varem
Räägitakse ja kirjutatakse, et majandusel ei lähe hästi. Maksud ei laeku riigikassasse, riigieelarvet kärbitakse... Õhus on küsimused, mis ootavad vastuseid. Kas minu tööl on tähendus? Miks ma seda teen? Kuidas suurendab see minu arengut, organisatsiooni väärtust ja on kasulik maailmale laiemalt? Juhtide roll on ühelt poolt kanda väärtusi, juhtida koostööd, näha võimalusi ning teiselt poolt maandada ebakindlust ja hirme. Juhtide ees on tõeline väljakutse leida neile küsimustele vastused kõigepealt iseenda tasandil ja siis viia lihtne ja rahuldav sõnum oma töötajateni.
Juhendamine ja mentorlus kui arengumeetodid võimaldavad jõuda nende vastusteni alustades inimese ees seisvatest lihtsamatest küsimustest ja arenemissoovidest kuni laiemate eksistentsiaalste keerdkäikudeni. Näha ja kuulata praktikuid kogemusi jagamas on innustavaks võimaluseks käivitada, täiendada või arenda oma organisatsioonis juhendamist ja mentorlust.
Juhendamist ja mentorlus teoorias ja praktikas lahkame Tööandjate Keskliidu ja Intelligentne Grupp ühisel konverentsil 8. mail 2008 Tööandjate Majas.
Kuni 30. aprillini k.a. on võimalus registreeruda soodsamalt. Lisainfo siit >>
14.05.2008 Välistööjõu kaasamineTööhõiveseminaride sarja neljandas seminaris annab Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson ülevaate tööturuolukorrast Eestis. AS Turu-uuringute uuringujuht Karin Reivart tutvustab EURES tellimusel läbi viidud uuringut "Välistööjõu vajadus Eesti ettevõtetes". Tööturuameti EURES juhtivspetsialist Marta Traks annab ülevaate tööturuolukorrast Euroopas ning räägib millistest riikidest oleks kasulik Eesti tööandjal töötajaid värvata. Tööjõu värbamist kolmandatest riikidest ning töö- ja elamislubade vormistamist tutvustab Natalja Ganzen, Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna tööandjate spetsialist.
Lisainfo ja registreerimine >>
22-23.05. ja 6.06.2008 Koolitus: Juhendamine ja mentorlus kaasaegses organisatsioonis - kellele? miks? kuidas?Tegemist on Tööandjate Keskliidu, Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli Täiendõppekeskuse ja Intelligentne Grupp OÜ koostöös aset kolmepäevane koolitus, mis on suunatud personali - ja arendusjuhtidele, juba kogenumatele juhendajatele ja või mentoritele.
Lisainfo ja registreerimine >>
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|
|
|
|
