Vabrik nr 60 PDF Trüki
Eesti Tööandjate Keskliidu sõnumitooja „VABRIK“ Nr.60. juunil 2010

Hispaania õppetund: suured erinevused ei välista huvi ja koostööd

18.–22. jaanuarini väisas Eesti Tööandjate Keskliidu delegatsioon Hispaania Kuningriiki. Ettevõtlusorganisatsioonide juhtidele suunatud õppereis toimus “Eesti ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse tõstmise programmi” raames, mida rahastab Riigikantselei kaudu Euroopa Sotsiaalfond.

Õppereisi käigus külastati Hispaania Tööandjate Keskliitu CEOE (Confederación Española de Organizaciones Empresariales ehk Spanish Confederation of Employers’ Organizations) ning CEOE regionaalseid ettevõtlusorganisatsioone CEA Andaluusias (La Confederación de Empresarios de Andalucía ehk The Andalusian Confederation of Businessmen and Women) ja Fomenti Kataloonias (Fomento del Trabajo Nacional).

torn

Reisi eesmärgiks oli anda Eesti ettevõtlusorganisatsioonide juhtidele võimalus luua otsekontaktid oma sõsarorganisatsioonidega Madridis, Sevillas ja Barcelonas, vahetada infot liikmetele pakutavate teenuste osas ning kaardistada võimalused edaspidiseks koostööks. Samuti pakkus õppereis võimalust saada ülevaade majanduskriisi mõjudest Hispaania majandusele.

„Tagantjärele võib julgelt kinnitada, et õppereis oli hariv ja läks igati korda. Nii jõuti näiteks projekteerimisvaldkonnas konkreetsete koostööplaanideni,” rõõmustas keskliidu rahvusvaheliste suhete juht Eve Päärendson.

Pikemalt saad lugeda siit>>

Eesti ja Hispaania majandussuhetel on arenguruumi

Suursaadik: probleemidele vaatamata meelitab Hispaania jätkuvalt investoreid ja äripartnereid

Andaluusia ettevõtjad soovivad tõsta kaubakäivet Eestiga

Hispaania teatrisüsteem on Euroopas ainulaadne

Eriline tänu õppereisi korraldajatele ja kaasaaitajatele!



BUSINESSEUROPE

 

 

Eesti ja Hispaania majandussuhetel on arenguruumi

Eesti ja Hispaania asuvad erinevates Euroopa äärtes ja tunduvad esmapilgul üsna erinevad, kuid kahe riigi arengus on siiski palju sarnaseid jooni ja kokkupuutepunkte. Hispaania toetas järjekindlalt Eesti püüdlusi EL-i ja NATO-ga liitumisel. Üsna lähedased on olnud mõlema riigi majandusreformid, millega püütakse eelkõige vähendada riigi sekkumist majandusse ja suurendada erasektori osa. Märksõnad on avatus, liberaliseerimine ja maksukoormuse alandamine, eelisarendatavad valdkonnad IT ja uued tehnoloogiad.

Hispaania oli 2009. aastal Eestile 22. kaubanduspartner (2008. a. 21.), osatähtsusega 0,8% kogu Eesti väliskaubavahetuse käibest. Impordipartnerina oli Hispaania 20. kohal (0,7%) ja ekspordipartnerina 23. kohal (0,6% koguekspordist). Kõige enam eksporditi masinaid ja seadmeid (19,6%), järgmisena muid tööstuskaupu (15,2%) ja taimseid tooteid (15,1%). Hispaaniast toodi sisse kõige enam taimseid tooteid (17,9%), järgnesid valmistoidukaubad, joogid ja tubakas (15,1%) ning tekstiil ja tekstiilitooted (13,8%).

2008. aasta seisuga moodustasid Hispaania investeeringud Eestisse 386 miljonit krooni ehk 0,2 % kõigist Eestisse tulnud otseinvesteeringutest. 2007. aastal laekus Eestisse Hispaaniast otseinvesteeringuid 346,5 miljonit krooni: turule tulid sellised firmad nagu Iberdrola, Marbella Club Hotel S.A. Enam on hispaanlased investeeritud finantsvahendusse. Eesti ettevõtted investeerisid Hispaaniasse 2007. aastal 798, 2008. aastal 772 ja 2009. aastal 802,6 miljonit krooni ehk 1% kõigist välismaale tehtud otseinvesteeringutest.

Pikemalt saad lugeda siit>>

Suursaadik: probleemidele vaatamata meelitab Hispaania jätkuvalt investoreid ja äripartnereid

Enne Eesti ettevõtlusorganisatsioonide reisi kohtus suursaadik Eduardo Ibáñez López-Dóriga reisist osavõtjatega ja tutvustas neile nii Hispaania majanduse probleeme kui ka võimalusi ning prioriteete Euroopa Liidu ühe eesistujamaana. Vabrik toob ära suursaadiku kõne tõlke.

„Pole kahtlust, et majanduskriis on Hispaaniale kõva löögi andnud ja paljud riigi makromajanduslikud näitajad annavad tõsist põhjust muretsemiseks. Neist teevad hetkel ehk kõige suuremat peavalu 20,05%-ne töötus – 3,9 miljonit töötut – ja eelarvepuudujääk, mis on 9,5% SKT-st. Hispaania majanduse viimaste aastate tõusumootoriks olnud kinnisvaramulli lõhkemine avaldab majandustulemustele jätkuvalt negatiivset mõju.

Kuid vaatamata halbadele uudistele tahaksin ma pakkuda kainet analüüsi. Ühest küljest ei ole Hispaania teiste EL-i partneritega võrreldes muude majandusnäitajate osas kõige halvemas olukorras – paljudel juhtudel pigem vastupidi. Teisest küljest ei tohiks unustada neid stabiilsemaid tegureid, mis tegid Hispaaniast ühe suurima välisinvesteeringute sihtkoha ega ole kuskile kadunud nende jaoks, kes soovivad võimalust kasutada.

Pikemalt saad lugeda siit>>

Andaluusia ettevõtjad soovivad tõsta kaubakäivet Eestiga

Andaluusia kõige esinduslikuma ettevõtlusorganisatsiooni, Andaluusia Ettevõtjate Keskliidu CEA  rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Ramón Contreras Ramos tutvustas 20. jaanuaril Sevillas toimunud kohtumisel Eesti ettevõtlusorganisatsioonide delegatsioonile Hispaania suuruselt teise piirkonna majandust ja CEA (La Confederación de Empresarios de Andalucía ehk The Andalusian Confederation of Businessmen and Women) edukat tegutsemist sotsiaalpartnerina, mille tulemusel on sündinud mitmed piirkonna majanduskasvu ja tööhõivet suurendanud kokkulepped.

Vabrik toob ära kokkuvõtte Ramón Contreras Ramose ettekandest Andaluusia autonoomset piirkonna ja kohalike ettevõtjate organisatsiooni CEA kohta.

Pikemalt saad lugeda siit>>

Hispaania teatrisüsteem on Euroopas ainulaadne

Vabriku küsimustele vastab Eesti Etendusasutuste Liidu tegevjuht Kristiina Reidolv

Mida võiks Eesti õppida Hispaanialt?

Suurima plussina tooksin välja Hispaania diferentseeritud käibemaksusüsteemi, mis seab kultuuri soodsasse positsiooni. Eesti loobus käibemaksusoodustustest etendusasutustele, tõstes selle 5%-lt 20%-le – ehkki nii mitmedki etendusasutused olid käibemaksu tõstmise vastu –, ning tagajärjed annavad tunda juba praegu. Kultuuriministeerium lubas pakkuda küll käibemaksukompensatsiooni – tegi seda umbes 50% ulatuses 2009. aastal –, ent alates 2010. aastast kompensatsiooni etendusasutuste eelarvesse ministeerium planeerinud pole.

Samuti toimib Hispaanias väga edukalt era- ja projektiteatrite süsteem, mis Eestis on mõnevõrra vähem arenenud. Samas tuleb tunnistada, et just majandussurutise tingimustes, kui paljud eesti näitlejad on kas vabakutselised või töötud, organiseeruvad ja loovad nad uusi algatusi just projektiteatrite näol.

Sektori üleselt oleks Eestil kasulik tutvuda eurole ülemineku plusside ja miinustega, mida Hispaania kindlasti välja tuua oskaks. Näiteks etenduskunstide valdkonnas selgus, et eurole üleminek Hispaanias osutus väga kasulikuks just välisesinejatega lepinguid tehes.

Pikemalt saad lugeda siit>>

Eriline tänu õppereisi korraldajatele ja kaasaaitajatele!

Eesti ettevõtlusorganisatsioonide Hispaania visiidi ettevalmistamisel ja läbiviimisel oli suureks abiks Hispaania Tööandjate Keskliit (CEOE) koos oma regionaalsete liikmesliitudega Andaluusias (CEA) ja Kataloonias (Foment). Tööandjate keskliit tänab CEOE Brüsseli esindajat José Isaias Rodriguezt ja tema äärmiselt abivalmis kolleege CEOE Madridi peakontoris ning regionaalsetes liikmesliitudes Sevillas Andaluusias (CEA) ning Barcelonas Kataloonias (Foment), kes kõik andsid oma panuse visiidi õnnestumisse. Samuti oleme tänulikud, et meil õnnestus kohtuda ka vastavate piirkondade kaubakodadega.

Keskliit tänab ka Eesti suursaadikut Hispaania Kuningriigis Toomas Kahurit, majandusnõunikku Kirsti Anipai-Peinarit ja saatkonna sekretäri Pille Rojot, kes kõik õppereisi edukusele professionaalselt kaasa aitasid. Tänusõnad lähevad ka Eesti aukonsulitele Fernando Franco Fernandezele Sevillas Andaluusias ja Josep Lluis Roveirale Barcelonas Kataloonias.

Aitäh Hispaania suursaadikule Eestis Eduardo Ibáñez López-Dórigale, kes kohtus reisilistega vahetult enne sõitu ning tutvustas neile Hispaania majandust ja prioriteete Euroopa Liidu ühe eesistujamaana! Vt ka kohtumise pressiteadet >>

Reisiseltskond omakorda tänab ka kõiki teisi reisi korraldajaid ja taustajõude!
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud