 Tööandjad tuleksid toime ka kiire eurole üleminekugaTööandjate keskliit uuris oma liikmete käest, kas eurole üleminek kalendriaasta keskel võib tööandjatele tekitada ületamatuid probleeme ja millised need võivad olla. Samuti tahtis keskliit teada, kas eurole üleminekuks piisab vähemalt kolmekuulisest etteteatamistähtajast ja millised takistused võivad ilmneda sellisel juhul.
Kalendriaasta keskel on eurole üle minna kindlasti keerukas ülesanne, kuid seejuures nägi 139 vastajast ületamatuid probleeme ette vaid 13,7%.
Kriitiliselt meelestatud vastajad möönsid samas oma kommentaarides korduvalt, et nad tegelikult ei näe ette ületamatuid probleeme, kuid üleminekuga kaasneks palju tülikaid raamatupidamislikke toiminguid, lisakoormust vahearuande ja aastaaruande koostamisel, ebakindlust arvutiprogrammide suutlikkuse suhtes. „Ületamatuid probleeme ei teki, kuid aasta keskel on üleminek probleemirohkem, kui see oleks aastavahetusel ülemineku korral,” märkis üks vastaja kokkuvõtvalt.
Vastajate hinnangul ei tohiks euro kasutuselevõtul kiirustamine olla eesmärk omaette. Üks vastaja pidas vähemat kui aastast ettevalmistusaega ebarealistlikuks. „Põhimõtteliselt ei poolda kiirustamist, sest ei usalda peaministri poolt eurole kuvatud imeväge – vaja on ausat plusse ja miinuseid sisaldavat majanduslikku analüüsi ja üleminekutingimuste lahtirääkimist,” kirjutas teine.
Pikemalt saad lugeda siit>> | Majanduskriis paneb proovile Euroopa Ühenduse viie aasta taguse laienemise Euroopa Sotsiaal- ja Majanduskomitee tähistas Euroopa Liidu laienemist videoklipiga Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale tuleb edaspidi kaevata halduskohtule, mitte otse ringkonnakohtule Dividendide sotsiaalmaksuga maksustamise kohtupretsedendi järeldused – maksuhalduril kodutöö tegemata Eesti Töötervishoid tähtsustab töötaja hoidmist ja tunnustamist Tööandja koolituskalender 
|
Majanduskriis paneb proovile Euroopa Ühenduse viie aasta taguse laienemise
Philippe de Buck
| Euroopa Ühenduse viie aasta tagune laienemine 10 liikmesriigi võrra on vaieldamatu kordaminek, kirjutab BUSINESSEUROPE-i peadirektor Philippe de Buck.
Ta meenutab, kuidas idasuunalise laienemise idee EÜ15 muretsema pani. Laienemise väljakutse oli ennenägematu – uued liikmesriigid esindasid ligi 28% ühenduse rahvastikust, aga vähem kui 5% SKT-st. Kõige suurem hirm oli, et 27-liikmelist Euroopa Ühendust tabavad tööjõu massiline migratsioon ja tõsine ühiskondlik ummik.
EÜ laienemist varjutas mure suurte erinevuste pärast uute ja vanade liikmesriikide elukvaliteedi ja palkade vahel, kardeti tööpuudusest tingitud massilist töötajate liikumist vanadesse liikmesriikidesse.
Pikemalt saad lugeda siit>> |
Euroopa Sotsiaal- ja Majanduskomitee tähistas Euroopa Liidu laienemist videoklipigaEuroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (European Economic and Social Committee ehk EECD) tähistas oma plenaaristungil 10. juunil raudse eesriide langemise 20. aastapäeva ja Euroopa Liidu laienemise 5. aastapäeva videoklipi tegemisega, mille pealkiri on: „Laienemise võtmepartner Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tähistab Euroopa ühinemist”. Klippi, mille tegemisel osales ka tööandjate keskliidu rahvusvaheliste suhete juht, EECD juhatuse liige Eve Päärendson, saab näha siit >>
Eve Päärendsonil on EESC-s laiaulatuslikud volitused – ta on samas juhatuse liige, tööandjate grupi asepresident, välissuhete sektsiooni liige ja juhatuse liige, Euroopa-Jaapani kontaktgrupi president, Euroopa Liidu – Hiina nõuandekomitee ja selle jälgimis(jätku) rühma liige, tööhõivepoliitika ja kodakondsussuhete sektsiooni liige.
Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale tuleb edaspidi kaevata halduskohtule, mitte otse ringkonnakohtule
| Riigikohtu üldkogu tunnistas 8. juunil 2009 oma väga olulise otsusega põhiseadusevastaseks riigihangete seaduse (RHS) § 129 lõike 1, mis kohustas Riigihangete ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsuse edasikaebamisel pöörduma ringkonnakohtusse. Kohtupretsedenti loov otsus pikendab oluliselt riigihankemenetlustega seotud vaidluste lahendamise perioodi.
Üldkogu leidis, et senine kord ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 149 lõikega 2. „Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid”, kuid vaidlustuskomisjon kui kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan ei ole esimese astme kohus.
|
Niisuguse seadusesätte olemasolu, millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamisest selliselt, et halduskohtu asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu põhiseaduses sätestatud pädevuse kitsendamist,” põhjendas otsust üldkogu.
Riigikohtu pretsedenti loova otsuse tulemusena pikeneb riigihankemenetlustega seotud vaidluste lahendamise periood oluliselt. Ehkki vaidlustuskomisjon jätkab tegutsemist kohustusliku kohtueelse vaidlust lahendava organina, tuleb kaebused vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitada mitte ringkonnakohtusse, vaid halduskohtusse. Alles halduskohtu otsuse peale on võimalik edasi kaevata ringkonnakohtusse.
Pikemalt saad lugeda siit>>
Dividendide sotsiaalmaksuga maksustamise kohtupretsedendi järeldused – maksuhalduril kodutöö tegemata2. juunil 2009 jõustus Tallinna ringkonnakohtu 4. märtsi 2009. a otsus dividendide sotsiaalmaksuga maksustamise vaidluses. Kohus nõustus maksumaksjaga ja tühistas maksuhalduri maksuotsuse, mis maksustas äriühingu ainsale osanikule – kes oli üheaegselt ka selle juhataja ja töötaja – makstud dividendid sotsiaalmaksuga olukorras, kus see töötaja sai äriühingult miinimumpalka.
Ringkonnakohus tunnistas maksuhalduri pädevust hinnata, kas väljamakse puhul on tegemist dividendi, juhatuse liikme tasu või töötasuga. Kohus märkis, et kõnealune äriühing vältis teadlikult oma ainsale töötajale ja juhatuse liikmele tegelikkusele vastava töötasu maksmist, et seda dividendidena välja makstes oma maksukoormust vähendada.
Samas ei nõustunud kohus metoodikaga, millega maksuhaldur leidis töötasu, mida maksumaksja oleks pidanud dividendide maksmise asemel maksma, kuna see viinuks maksustamisel ebavõrdse kohtlemiseni. Maksuhaldur lähtus maksuotsuses meetodist, mille kohaselt peaksid kõik äriühingud – vaatamata palkade paindlikkusele tööjõuturul – maksma osanikele vähemalt keskmist palka.
Pikemalt saad lugeda siit>>
Eesti Töötervishoid tähtsustab töötaja hoidmist ja tunnustamist
| Eesti Töötervishoiu juuninumbris selgitab psühholoogiaprofessor Mare Teichmann, et kiitus aitab rahuldada inimese tunnustusvajadust ja tunnustus motiveerib paremini tööle. Kuigi osa ülemusi kardab, et kiita saanud töötaja muutub tähtsaks ja küsib palka juurde või et kiitus devalveerub, kui seda ohtralt jagada, peavad töötajad tunnustust väga oluliseks. Koguni kaks kolmandikku töötajaid peab vahetu ülemuse kiitust kõige olulisemaks kinnituseks oma edukusele tööl. Eriti kannatavad tagasiside ja kiituse puudumise all noored, 30–35-aastased töötajad. Kui hea töö eest tunnustust ei jagata, tekitab see pinget.
Tööpinget suurendab ka töö intensiivsuse kasv, kirjutab tööpsühholoog Taimi Elenurm. Ta pakub lahendusi, kuidas organisatsioonis tööpingeid leevendada.
Häid nõuandeid spetsialistidelt leiab värskest ajakirjast ka selle kohta, kuidas säästa tervist kuiva õhuga tööruumis, kuidas käituda vägivaldse töökaaslase või ülemusega ja kuidas ennetada jäätmekäitlejate terviseriske.
|
Pikemalt saad lugeda siit>>
Tööandja koolituskalender:17.06.2009 Valga Uus töölepingu seadus - mis muutub töösuhetes?
Rohkem infot leiad siit.
26.06.2009 Viljandi Uus töölepingu seadus - mis muutub töösuhetes?
Rohkem infot leiad siit. (NB! Kohad on täis)
29.06.2009 Tallinn Uus töölepingu seadus - mis muutub töösuhetes? (vene keeles)
Rohkem infot leiad siit. (NB! Kohad on täis)
06.07.2009 Harjumaa, Valkla Uus töölepingu seadus - mis muutub töösuhetes?
Rohkem infot leiad siit.
23.07.2009 Kärdla Uus töölepingu seadus - mis muutub töösuhetes?
Rohkem infot leiad siit.
24.07.2009 Tallinn Uus töölepingu seadus - mis muutub töösuhetes?
Rohkem infot leiad siit. (NB! Kohad on täis.)
29.07.2009 Kuressaare Uus töölepingu seadus - mis muutub töösuhetes?
Rohkem infot leiad siit.
02.09.2009 Haapsalu Uus töölepingu seadus - mis muutub töösuhetes?
Rohkem infot leiad siit. (NB! registreerumine alates augustist)
10.09.2009 Rapla Uus töölepingu seadus - mis muutub töösuhetes?
Rohkem infot leiad siit. (NB! Registreerumine alates augustist)
14.09.2009 Tallinn Uus töölepingu seadus - mis muutub töösuhetes?
Rohkem infot leiad siit. (NB! Registreerumine alates augustist)
16.09.2009 Paide Uus töölepingu seadus - mis muutub töösuhetes?
Rohkem infot leiad siit. (NB! Registreerumine alates augustist)
25.09.2009 Toila või Jõhvi Uus töölepingu seadus - mis muutub töösuhetes?
Rohkem infot leiad siit. (NB! Registreerumine alates augustist)
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|
|
|
|
