 Tööandjate keskliit kaardistas Eesti ettevõtjate probleemeTööandjate keskliidu delegatsioon külastas 31. märtsist kuni 3. aprillini erinevaid Eesti paiku, et ettevõtjate ja teiste ühiskonnagruppide esindajatega arutleda aktuaalsetel ja valusatel teemadel. Ringreisil kohtuti Virumaa, Tartumaa ja Saaremaa ettevõtjatega.
Kuigi iga ettevõtliku inimese või tööandja valukohad on erinevad, koorusid siiski välja mõningad ühised teemad ja probleemid, mis on iseloomulikud paljude jaoks ning mille lahendamisse tuleks ettevõtjate arvates suunata ühiskonna energia. Üldiselt hindasid ettevõtjad majandusolukorda halvaks, mõned täheldasid stabiliseerumise ja üksikud isegi esimesi positiivseid märke.
Suurettevõtjate jaoks on olulisel kohal haldusreformi läbiviimine. Lihtne loogika ütleb, et ümberstruktureerimise ja allüksuste ühendamine annab alati kulutaset otseselt mõjutavat kokkuhoidu. Kriis ja ebastabiilsus on parim aeg struktuursete muudatuste läbiviimiseks. Selle tulemusena peab suurenema ka kohalike omavalitsuste (KOV) haldussuutlikkus.
Suurtele tööandjatele – kes annavad tööd erinevate valdade ja linnade elanikele – teeb muret KOV-ide soovimatus teha koostööd nii omavahel, kui ka ettevõtjatega. Selle tõttu kasutatakse riigi raha äärmiselt ebaratsionaalselt ja ülearu palju. Üks ettepanek oli muuta maksusüsteemi, et see õhutaks KOV-ide omavahelist konkurentsi parimate ettevõtete ja investeeringute pärast. Haldusreformi kindlakäeline läbiviimine on paljude ettevõtjate arvates kriitilise tähtsusega.
Koostöö ja üksteise huvidest arusaamise tõhustamiseks soovitatakse riigiametnikke regulaarselt ettevõtetesse praktikale saata. Avalikus sektoris töötavad noore põlvkonna ametnikud pole kunagi erasektori töö iseloomuga kokku puutunud ja selle tõttu ei suuda nad ettevõtjaid ja tööandjaid pädevalt teenida.
Ametnike vähesesse või olematusesse arusaamisesse erasektori funktsioneerimisest on toppama jäänud ka mõningad suuremahulised investeeringud, nt Saaremaa tuuleparkide rajamine. | Kommunikatsioonijuhtide ümarlaud „Kuidas edastada halbu uudiseid?” Tallinn kavandab sotsiaaltöökohti ja töökohti loovate ettevõtjate soodustusi Riigikohus selgitas sõiduautode maksustamist ja sõidupäevikute pidamist Töökeskkonnaspetsialist peab teadma igast väiksemast tööõnnetusest Kui suur peaks olema lähetuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär? Tööandja koolituskalender
|
Turul valitsevat konkurentsi hinnates väljendasid mõned Tartu ettevõtjad seisukohta, et suurtes maksuvõlgades ettevõtted ei tohiks riigihangetel osaleda, kuna nõnda pannakse pingutavad ja makse korralikult maksvad ettevõtjad ebavõrdsesse seisu nende kõrval, kes on oma suure negatiivse maksesaldo näol saanud riigilt odavat laenuraha.
Endiselt teevad tööandjatele muret kergesti tulevad haiguslehed ja võimatus nende põhjendatust kontrollida. Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus tervishoiusüsteemi finantseerib väga suures ulatuses tööandja, mitte töövõtja. Ühe ettepanekuna kõlas mõte muuta tervishoiusüsteem kindlustuspõhiseks ja rakendada kindlustusturu reegleid.
Tarmo Kriis Kuressaare ettevõtjate ees 3. aprillil
| Ettevõtjate üks suuremaid muresid on maksukoormus ja valitsuse plaan seda peagi veelgi kergitada. Äriinimesed on seisukohal, et maksukoormust ei ole töövõtja pealt makstavate maksude arvelt enam võimalik tõsta, kuna see mõjutab Eesti kui investeerimiskoha mainet äärmiselt negatiivselt. Tööjõumakse peaks langetama, et säilitada Eesti konkurentsivõime ülemaailmsel investeerimisturul. Toilas käidi välja mõte, et tööjõumaksude asemel võiks tõsta pigem käibemaksu. Kuressaares peeti vajalikuks toetada ettevõtlust, mitte sündimust, sest inimesed tulevad tööle ja ja loovad pere sinna, kus on tööd. |
EAS-i tegevuse hinnangutest jäi kõlama seisukoht, et sihtasutuse eksporditoetuse süsteem ei toimi.
Rahvusvaheliste kontsernide juhtide arvates on Läti läbirääkimised IMF-iga hoopis tõstnud Läti mainet töösturite silmis, kuna IMF-i ranged nõuded avaliku sektori efektiivsuse kohta peaksid tõstma äärmiselt ebaefektiivse ja ülepaisutatud avaliku sektori tulemuslikkust ning kiirendama kriitilisi reforme.
Tööandjate keskliit jätkab peatselt oma ringreisi, kohtudes aprilli lõpul Pärnu ettevõtjatega.
Kommunikatsioonijuhtide ümarlaud „Kuidas edastada halbu uudiseid?”Halbade uudiste edastamise põhimõtteid ja ka konkreetseid juhtumeid analüüsisid 2. aprillil Tööandjate Majas ettevõtete kommunikatsioonijuhid. Üritust modereerinud suhtekorraldaja Daniel Vaarik puudutas oma ettekandes strateegilisi põhimõtteid halbade uudiste edastamisel, mis põhinesid eeldusel, et ka halbade uudiste edastamisel tuleb silmas pidada pikaajalisi eesmärke ning halva uudise edastamisel tuleb seetõttu enamjaolt valida mõõdikuks avatus ja kiirus, mitte hetkeline heaolu.
Vaarik kirjeldas kriisikommunikatsiooni seisukohalt olulisi printsiipe nagu kriitiline ajaaken, lähtumine uudise sümboolsest laengust ning soovitas vältida halbade uudiste peitmist „headega”. Ta tõi halbade uudiste näiteks hämamise erinevates ärivaldkondades (finantsettevõte teatab kliendile, et „tema elu on läinud just paremaks, sest teenuse hind tõusis.”
Lisaks puudutas Vaarik kriisiolukorras vastutuse võtmise ja süü teemat. Tema sõnul ei näita kriisijuhtumite analüüs, et kiire partnerite, allhankijate või klientide süüdistamine oleks mõnele ettevõttele märkimisväärset kasu toonud. Enamasti on edukad need ettevõtted, mis ei võta endale ei süüd ega süüdista ka teisi enne, kui faktid on selged (samas tuleb faktide selgeks tegemine saavutada võimalikult kiire ajaga).
Daniel Vaarik
| Vaariku sõnul koosneb kommunikatsioon kriisi ajal mitmetest osadest, mille hulka kuulub:
1) olukorrast arusaamine,
2) otsuste tegemine,
3) arusaamise loomine ning
4) olukorra lõpetamine.
Mart Soonik Elcoteqist esitles eduka koondamiskommunikatsiooni näitena Elcoteqi tegevust töötajaskonna vähendamisel ning kirjeldas erinevaid printsiipe ja tegevusi, mis aitasid keeruka koondamisprotsessi jooksul ettevõttel säilitada usaldusväärsuse nii töötajate kui ka meedia silmis.
Inge Suder Eesti Postist kirjeldas Eesti Posti valikuid ettevõtte reformimisel ja töötajaskonna ümberstruktureerimisel.
Ettevõtete kommunikatsioonijuhtide ümarlaud sai teoks „Eesti ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse tõstmise” programmi raames ja selle korraldamist on kavas erinevatel teemadel jätkata. Esimesel kohtumisel pakuti edasisteks kohtumisteks teemasid: „Kuidas tuua häid uudiseid?”, „Kuidas suhelda survegruppidega (nt ametiühingud)?” jm. |
Ümarlaua üks initsiaatoreid Mart Soonik tunnustas selle toimimise ideed koondada just ettevõtete kommunikatsioonijuhte, kelle töös on palju sarnasusi. Lisaks nimetatutele osalesid esimesel ümarlaual Kristiina Tamberg Swedbankist, Ilona Eskelinen Estonian Airist, Signe Pitser ja Tiina Teska Alstom Estoniast, Priit Koff Tallinna Veest, Neda Paistoots ABB-st, Anu Hallik BLRT Grupist ja Imbi Ernits-Kaljuste tööandjate keskliidust.
Riigikohus selgitas sõiduautode maksustamist ja sõidupäevikute pidamist3. märtsil tegi Riigikohtu halduskolleegium sõiduautode erisoodustust ja sõidupäevikute pidamist käsitleva lahendi, mida ettevõtjad olid pikisilmi oodanud.
Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus nõudis OÜ-lt Virumaa Veepumbakeskus tulumaksu, sotsiaalmaksu ja käibemaksu tasumist sõiduauto erisoodustuselt, sest osaühing ei pidanud sõiduauto kasutamise kohta sõidupäevikut ja maksuhalduril polnud võimalik kindlaks teha, kui suures osas sellega isiklikke sõite tehti. Maksumaksja vaidlustas maksuotsuse, kuid nii halduskohus kui ka ringkonnakohus jätsid tema kaebuse rahuldamata. Lõpliku otsuse tegi aga Riigikohus, kes rahuldas kaebuse ja tühistas maksuotsuse.
Riigikohus selgitas, et tulumaksuseaduse § 48 kohaldamiseks tuleb maksuhalduril tuvastada maksuobjekt – erisoodustuse andmine. Tööandja sõiduki või muu vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmisel ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tuleb tõendada vara selline tegelik kasutamine või tuvastada asjaolud, mis viitavad, et suure tõenäosusega kasutati vara ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.
Kõrgem kohus täpsustas oma lahendis, et üksnes võimalus erasõite teha ei tähenda ilmtingimata erisoodustuse andmist. Samuti ei kinnita sõiduki hoidmine töötaja elukohas iseenesest sõiduki ettevõtlusega mitteseotud kasutamist. | 
|
Riigikohus selgitas lisaks, et kui töötaja kasutab tööandja sõidukit ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks viisil, mis pole rahaliselt hinnatav soodustus ja kui see kasutamine ei too tööandjale kaasa kulutusi, siis pole tegemist erisoodustusega tulumaksuseaduse § 48 mõttes. Näiteks võib töötaja teekonda pikendamata peatada auto selleks, et ühendada ettevõtluseks toimuva sõiduga isiklik tegevus. Seega tuleb erisoodustuse hindamisel arvesse võtta ka majanduslikke aspekte.
Kohtuotsuse terviktekstiga saab tutvuda siin >>
Täiendav info: advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid, partner Priit Lätt (
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
).
Tallinn kavandab sotsiaaltöökohti ja töökohti loovate ettevõtjate soodustusiTallinna linnavalitsus esitas volikogule eelnõu „Tallinna linna abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale”, millega linn pakub raskustesse sattunud linlastele ja ettevõtjatele 41 toetavat abimeedet kuues olulises valdkonnas. Muu hulgas keskendub abipakett tööpuuduse leevendamisele ja ettevõtluse toetamisele.
Kahe aastaga läheb abipakett linnale maksma 311 mln krooni. Selle aja jooksul kavatsetakse Tallinna luua 5500 uut töökohta, s.h 3000 neist sotsiaalsed. Investeeringute mahuks kavandatakse mõlemal aastal vähemalt 1 mld krooni.
Tööpuuduse leevendamiseks soodustab linn uute töökohtade loomist, sh. sotsiaalsete töökohtade loomist nii linnale kuuluvates ettevõtetes kui ka erasektoris. Linn toetab sotsiaalsete töökohtade loomist eraettevõtetes, kus põhikohaga töötajate arv on vähemalt 20 ja kus soovitakse luua 5–30 sotsiaalset töökohta.
Linnalt mitteeluruumi üürivad ettevõtted, kes loovad vähemalt kolm uut töökohta, saavad taotleda kaheks aastaks üürihinna alandamist kuni 20%. Ettevõtted, kelle kasuks on linn aga seadnud linna maale hoonestusõiguse ja kes loovad vähemalt viis uut töökohta, saavad taotleda kaheks aastaks hoonestusõiguse tasu vähendamist kuni 20%.
2009. aastal planeerib Tallinn abipaketi elluviimiseks 136,4 mln krooni ja 2010. aastal 174,9 mln krooni. Abimeetmete finantseerimiseks taotletakse täiendavaid rahalisi vahendeid 2009. aasta lisaeelarvega ja 2010. aasta eelarvega. 2010. aastal otsustatakse majanduse olukorrast lähtuvalt, milliste tegevustega jätkatakse ka pärast 2010. aastat.
Abipaketi täistekstiga saab tutvuda siit >>
Töökeskkonnaspetsialist peab teadma igast väiksemast tööõnnetusestCoca-Cola Hellenic Tallinna ja Leedu tehastes, kus rakendatakse töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi OHSAS 18001:2007, tuleb töötajatel iga väiksem tööõnnetus registreerida, kirjutab ajakirja Eesti Töötervishoid märtsinumbris Coca-Cola Hellenic Baltikumi OHSAS-i koordinaator Zivile Ilgunaite.
Töötaja võib pidada tähtsusetuks õnnetust, mis temaga juhtus, ja varjata, et on saanud kannatada. Tihti võidakse arvata, et küll vigastus paraneb, kuid mis tahes õnnetus töökohal ei tohiks jääda tähelepanuta, sest esiteks ei pruugi töötaja osata trauma suurust adekvaatselt hinnata ja teiseks aitab see töökeskkonnariske määratleda ja vähendada. Seetõttu toimib Coca-Cola Hellenicu tehastes selline tööõnnetuste aruande süsteem, et iga väiksemagi juhtumi ja samuti ohuolukorra – potentsiaalse õnnetuse – kohta jõuab info töökeskkonnaspetsialistini.
Samal teemal saab pikemalt lugeda tööohutuse ja töötervishoiu ajakirjast Eesti Töötervishoid nr 1 2009 Zivile Ilgunaite artiklist “Coca-Cola Tallinna tootmistehas töötab OHSAS 18001 standardi järgi”. Ajakiri hoiab lugejat kursis töötervishoiu vallas toimuvaga, tehes tihedat koostööd sotsiaalministeeriumi, tööinspektsiooni ja töötervishoiuarstidega. Vt ka www.tootervishoid.ee
Kui suur peaks olema lähetuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär?Tööandjate keskliit küsib ettevõtjate arvamust lähetuse majutuskulude ja päevaraha maksuvaba piirmäära suuruse kohta. Alates 1. juulist on majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär riigisisese lähetuse korral 1200 krooni ja välislähetuse korral 2000 krooni ööpäevas ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 500 krooni. Palun väljendage oma seisukohta nende piirmäärade suuruse kohta ja vastake järgnevatele küsimustele hiljemalt 15. aprilliks 2009.
Küsitlusele vastamsieks palun klikake sellele lingile: http://uuring.employers.ee/index.php?id=2683
Tööandja koolituskalender:15.04.2009 Pärnus Tööinspektsiooni teabepäev „Libisemine ja komistamine: kuidas ennetada õnnetusi?”
Rohkem infot leiad siit.
15.04.2009 Ettevõtted efektiivsemaks targa töökorralduse rakendamise kaudu
Rohkem infot leiad siit.
21.04.2009 Toilas Tööinspektsiooni teabepäev „Libisemine ja komistamine ning Hea Tava Alstom Estonia AS-i näitel”
Rohkem infot leiad siit.
22.04.2009 Tartus Tööinspektsiooni teabepäev „Libisemine ja komistamine: kuidas ennetada õnnetusi?”
Rohkem infot leiad siit.
08.05.2009 Üleminek uuele töölepingu seadusele
Rohkem infot leiad siit. (NB! Grupid on täis)
28.05.2009 Üleminek uuele töölepingu seadusele
Rohkem infot leiad siit. (NB! Grupid on täis)
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|
|
|
|
