 Ametiühingute idee uut töölepingu seadust edasi lükata toob kaasa pankrotilaineAmetiühingute keskliit teatas oma juhatuse seisukohast lükata uue töölepingu seaduse rakendamine edasi, et mitte seada ohtu töötuskindlustuse jätkusuutlikkust ja eelarve tasakaalu. Tööandjate keskliit ei pea uue töölepingu seaduse edasilükkamist aga realistlikuks ja kutsub ametiühinguid üles mõtlema selle tagajärgedele tööturul.
Ametiühingute hinnangul vähendab majanduskriisi ajal hüppeliselt kasvav tööpuudus kiiresti töötukassa reserve ja uue töölepingu seaduse jõustamine tänavu juulis võimendab töötuskindlustuse negatiivset arengut. EAKL-i juhatus avalikustas 26. märtsil ettepaneku lükata uue töölepingu seaduse jõustamine edasi ajani, mil Eesti majandus taas tõusuteele pöörab.
Tööandjate keskliidu hinnangul toob töölepingu seaduse jõustumise edasilükkamine kindlasti kaasa ulatusliku pankrotilaine, kuna reservid, millest maksta koondamishüvitisi, on kulunud jooksvateks palkadeks ja maksudeks. Ettevõtjad on uue töölepingu seaduse peatsele jõustumisele lootes üritanud töökohti igal võimalikul juhul säilitada, piirates sellega oluliselt tööpuuduse niigi kõrget taset ja töötukassa väljaminekuid.
„Pankrotilaine võib paljude arvates olla kiireim tee majanduslanguse põhja saavutamiseks, kuid selle mõju tööhõivele on ränk. Uue töölepingu seaduse edasilükkamisel võib Eestit aasta lõpuks ähvardada 25% tööpuuduse tase,“ märkis tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
„Eriti raskesse olukorda sattuvad seaduse edasilükkamisel väikeettevõtted, kellel tänastel tingimuste jätkudes puudub võimalus saada töötukassast ka kollektiivse koondamise hüvitist,“ täiendas Kriis.
| Kolmepoolne kokkulepe aitab säilitada tööhõivet Padar ei toeta osalise tööajaga töötajate sotsiaalmaksu alandamist BUSINESSEUROPE’i presidendiks saab Jürgen R. Thumann Kuidas hinnata töötervishoiukulutuste mõju tootlikkusele? Tööandja koolituskalender 27.03.2009 MTA käivitab mais uute tolli infosüsteemide pilootprojekti
26.03.2009 Ansip: uuest töölepinguseadusest tulenevad hüvitised lükkuvad ilmselt edasi
|
| Tööandjate keskliidu hinnangul tuleb keerulises olukorras kasutada võimalikke abimeetmeid kombineeritult ja arukalt. „Töölepingu seaduse jõustamine koos töötukassa toetusmeetmetega kokkulepitud kuupäeval on kõige eeldus,” märkis Kriis. „Selleks, et vältida töötaja palgalt arvestatava töötuskindlustusmaksu mitmekordset tõstmist, tuleb olukorda realistlikult hinnata ja võtta juba täna kasutusele meetmed töötukassa maksejõuetuse vältimiseks.”
Tööandjad panevad ette lükata kaheks aastaks edasi nii töötuskindlustushüvitise maksmise kindlustatule, kes lahkus töölt omal algatusel või poolte kokkuleppel, kui ka kindlustushüvitise tõusu 70%-le töötasust 1.–100. kalendripäevani ja 50%-le töötasust 101.–360. kalendripäevani. |
Kolmepoolne kokkulepe aitab säilitada tööhõivetTööandjad, töövõtjad ja ministeeriumid leppisid 24. märtsil kokku tegevustes, mis võimaldavad säilitada töökohti ja aitavad töötuna arvele võetud inimesi. Sotsiaalministeeriumis toimunud kohtumisel kinnitati 14 punktist koosnev ettepanekute pakett, mis peaks tööturul raskustesse sattunuid toetama.
„Kokkuleppe eesmärk on kõrvaldada kitsaskohad tänases tööturupoliitikas, mis takistavad paindlikult rakendada eelkõige töötute ümberkoolitamist,” kommenteeris kokkulepet tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. „Esile tuleks tõsta kokkuleppe punkti 4, millega tööandja saab töölepingu seaduse alusel õiguse rakendada töötajale osalist tööaega kuni aastaseks ajaks tingimusel, et töötajal võimaldatakse osaleda täiendkoolituses.“
Kolmepoolsel kohtumisel osalenud tunnistasid, et majanduskriisi olukorras on paljud seadused elule jalgu jäänud. Ennekõike puudutab see töötutele pakutavaid koolitusvõimalusi, kus praegu tuleb arvestada paljude kitsendustega.
Tegevused tööturu olukorra parandamiseks |  |
Tööhõive säilitamiseks
1. Koondamisohus või töö kaotamise ohus olevatele inimestele luuakse koolitusteenuse saamiseks laiemad võimalused, et sobitada osaajaga töötamine kvalifikatsiooni tõstmise ja arendamisega.
2. Tööturukoolituse teenuse kestel tööd leidnud inimesel võimaldatakse pooleliolev koolitus lõpetada.
3. Koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning tööandjate esindajatega töötatakse tööandjatele/ettevõtjate jaoks välja töökohtade säilitamise (koondamise alternatiivide) võimaluste alane koolitus.
4. Töölepingu seadust täiendatakse regulatsiooniga, mille kohaselt on tööandjal ühe aasta jooksul võimalik kohaldada töötajale osalist tööaega, kombineerides seda täiendkoolitusega.
5. Ettevõtteid kutsutakse üles laiemalt arendama ja rakendama töökoha jagamise (job-sharing) võimalusi. Kahest ühe töötaja koondamist kaaludes oleks pikemas perspektiivis mõistlikum – kui majandus pöördub taas tõusule ja mõlemat on jälle vaja – jagada töö kahe töötaja vahel ära küll palka vähendades, aga siiski töökohti säilitades.
6. Kiirendatakse nii eelarveliste kui ka nn euroinvesteeringute viivitamatut kasutuselevõttu.
Töötuna arvele võetud inimestele
7. Võimaldatakse elektrooniline töötuna arvelevõtmine ning teenustest ja vabadest töökohtadest teavitamine.
8. Tööturukoolituse teenuse maksimaalset kestusaega pikendatakse kahe aastani, mis praegu on vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele üks aasta. Seadust muudetakse selliselt, et see võimaldaks pakkuda ka pikemat kui ühe-aastast tööturukoolituse teenust. See lubaks eelkõige noortel jätkata katkestatud õpinguid.
9. Alustatakse võimalikult kiiresti isikustatud koolituskaartide süsteemi rakendamist. Töötule antav konkreetses vääringus kaart võimaldab tal soovitud koolitusele kiiremini õppima suunduda. Koolituskaarti saab lisaks koolitusel osalemisele kasutada ka kutseeksami eest tasumiseks.
10. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga töötatakse välja võimalused kasutada riikliku koolitustellimust ka töötute koolitamisel. See aitaks tõsta koolituste pakkumise kiirust ja paindlikkust.
11. Koostatakse analüüs erialadest, mis majandussituatsiooni paranedes vajaksid rohkem kvalifitseeritud tööjõudu, kelle väljakoolitamisega võiks alustada juba praegu.
12. Tööandjate keskliit annab sotsiaalministeeriumile kvartaalselt sisendit ettevõtjate tööjõu koolitusvajadusest (konkreetsetest koolitussuundadest), et tööturukoolituse teenuse kaudu paremini vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu välja koolitada.
13. Kohalikke omavalitsusi kutsutakse üles kasutama töötuid avalikes huvides tööde tegemisel, eelkõige haljastustöödel.
14. Ettevõtlustoetusega sarnastel alustel antakse edaspidi stardiabi töötule, kes soovib luua mittetulundusühingu kui alternatiivse töötamise vormi.
Sotsiaalministeeriumi veebiaadress www.sm.ee/tooabi sisaldab aktuaalset infot, mida töö kaotanud või töö kaotamise ohus oleval inimesel on vaja teada.
Vikerraadio „Päevakaja” uudislõiku kohtumise kohta saab kuulata siin >>
Padar ei toeta osalise tööajaga töötajate sotsiaalmaksu alandamistTööandjate keskliit juhtis rahandusminister Ivari Padari tähelepanu osalise tööajaga töötajate liiga kõrgele sotsiaalmaksukohustusele, mis praeguses majandusolukorras pärsib tööhõivet. Minister vastas tööandjate ettepanekule, et haigekassa eelarve kriitilisust ja kuritarvitamise võimalust arvestades ei näe ta võimalust kaotada sotsiaalmaksu miinimumkohustus osalise tööajaga töötajate puhul.
Alates 1. jaanuarist 2009 tõusis minimaalne sotsiaalmaksukohustus 1436 kroonile kuus varasema 891 krooni asemel. Tööandjate hinnangul läheb selliste töötajate kasutamine ettevõtjatele põhjendamatult kulukaks ja toob endaga kaasa täiendava koondamislaine. Tööandjate keskliit tegi ettepaneku muuta sotsiaalmaksuseadust nii, et osalise tööajaga töötaja minimaalse sotsiaalmaksukohustuse määramisel võetaks aluseks pool eelmise aasta miinimumpalgast ehk 2175 krooni, millelt tuleks sotsiaalmaksu maksta 718 krooni.
Rahandusminister selgitas oma vastuses, et sotsiaalmaksu miinimumkohustus väldib ravikindlustussüsteemi kuritarvitamist. Kindlustussüsteem põhineb solidaarsusel – mitterahaliste hüvede saamine ei sõltu kindlustatava poolt või eest makstud maksu summast. Miinimumkohustusega määratakse ära väikseim summa, millelt maksu tasumine annab ravikindlustuse osas õigused.
Minister märgib, et miinimumkohustuse kaotamine vähendaks mõningal määral sotsiaalmaksu laekumist. Seejuures on probleemseim asjaolu, et kindlustatute arv tõenäoliselt ei vähene, kuid nende ravikulud tuleb vaatamata vähenenud laekumisele ikkagi hüvitada.
BUSINESSEUROPE’i presidendiks saab Jürgen R. ThumannEuroopa tööandjate katusorganisatsiooni BUSINESSEUROPE’i senise presidendi Ernest-Antoine Seillière vahetab pärast teise ametiaja lõppu 1. juulil 2009 välja Jürgen R. Thumann (sünd. 17. augustil 1941), Saksamaa tööstuse liidu endine president.
BUSINESSEUROPE’i president valitakse kaheks aastaks, tema ametiaega saab pikendada ühe korra. Presidentide nõukogu valis Thumanni presidendiks ühehäälselt. President Ernest-Antoine Seillière nimetas oma järeltulijat edukaks ettevõtjaks, kelle Saksamaa, Euroopa ja rahvusvahelist kogemust BUSINESSEUROPE vajab.
„Peaaegu kolme kuu pärast võtan ameti üle Ernest-Antoine Seillière’ilt, kes on oma juhtimisega organisatsiooni tõhusalt ja paindlikult ümber kujundanud,” ütles Jürgen R. Thumann. „Olen täiesti teadlik, et saabumas on keerulised ajad. Sellistel aegadel on BUSINESSEUROPE’il Euroopa ettevõtete esindajana täita oluline roll.”
2005–2008 juhtis Thumann Saksamaa tööstuse liitu (BDI) ja täitis samal ajal ka BUSINESSEUROPE’i viitsepresidendi kohuseid. Enne seda oli ta terase- ja metallitööstuse liidu (WSM) president.
| Jürgen R. Thumann
|
Thumann on ka Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide korporatsioonide ja valitsuste koostööd edendava organisatsiooni Transatlantic Business Dialogue ehk TABD Euroopa kaasesimees. Ta on ka mitmete ettevõtete nõukogu esimees või liige.
BUSINESSEUROPE on Euroopa ettevõtjate katusorganisatsioon, kes esindab üle 20 miljoni väikese, keskmise ja suurettevõtte. Alates 1958. aastast Euroopa majanduses elavalt kaasa löönud organisatsiooni kuulub ka 40 tööstuse ja tööandjate keskliitu 34 riigist, kes töötavad ühiselt Euroopa majanduskasvu ja konkurentsivõime tõstmise heaks.
Jürgen R. Thumanni kohta lähemat vaata siit >>
Kuidas hinnata töötervishoiukulutuste mõju tootlikkusele?Tööst tingitud haigestumiste vähendamiseks tehtavate investeeringute tõhusust saab hinnata enne töökeskkonna parandamist.
Töötaja tervisega seotud kulusid ettevõttele, töötervishoiu parandamiseks tehtavate kulude tasuvust ja tasuvuse aega saab analüüsida 2004. aastast pärineva kogukulu hindamise meetodiga, mida tutvustab tööohutuse ja töötervishoiu ajakirja Eesti Töötervishoid märtsinumber.
Ühes USA 123 töötajaga puidutööstusettevõttes hinnati kolme aasta vältel alaseljavalu ennetamise kulutõhusust. Enne seda olid aasta jooksul alaseljavalu kurtnud kuus töötajat. Kuigi töötajad olid valutava seljaga tööl, arvestati kokku tekkinud ravikulutused dollarites, tööajakadu tundides ja töö tõhususe vähenemise hind dollarites.
Pärast tööergonoomika hindamist ja töökohtade ergonoomiliseks kujundamist (konveierid, reguleeritavad toolid, tõstetavad lauad, haaratsid, põrandakattematid, kaldteed) kasvas kõigi töötajate produktiivsus aastas 10%. Haiguskulude kokkuhoiu ja produktiivsuse suurendamise arvelt aasta jooksul saadud tulu ületas tööergonoomika parandamisele tehtud kulusid u 15 korda. Mudeli rakendamise otseseks tasuvusajaks hinnati 5,3 kuud.
Samal teemal saab pikemalt lugeda Eesti Töötervishoiust nr 1 2009 Tartu Ülikooli töötervishoiu residendi Evelyn Aaviksoo artiklist “Töötervishoiu parandamise kulutõhususe hindamine. Kogukulu hindamise meetod”. Ajakiri hoiab lugejat kursis Eestis töötervishoiu vallas toimuvaga, tehes tihedat koostööd sotsiaalministeeriumi, tööinspektsiooni ja töötervishoiuarstidega. Vt ka www.tootervishoid.ee
Tööandja koolituskalender:31.03.2009 Tartu Ülikool: Kuidas muudatustes ellu jääda?
Täpsem info siit. Seminar on TASUTA!
01.04.2009 Tartu Ülikool: Majanduskriis Eestis. Ootame või hakkame tegutsema?
Täpsem info siit.
02.04.2009 EBS: Arenguprogramm „Finantsidest mittefinantsistile“
Infot lähemalt leiad siit.
03.04.2009 Tartu Ülikool: Keerulised suhtlemissituatsioonid – konfliktide edukas lahendamine
Täpsem info siit.
03.04.2009 Üleminek uuele töölepingu seadusele
Rohkem infot leiad siit. (NB! Grupid on täis)
On tulemas lisakoolitus. Palun jälgige infot.
09.04.2009 Tallinnas Tööinspektsiooni teabepäev „Libisemine ja komistamine ning Hea Tava ABB AS-i näitel”
Rohkem infot leiad siit.
15.04.2009 Pärnus Tööinspektsiooni teabepäev „Libisemine ja komistamine: kuidas ennetada õnnetusi?”
Rohkem infot leiad siit.
21.04.2009 Toilas Tööinspektsiooni teabepäev „Libisemine ja komistamine ning Hea Tava Alstom Estonia AS-i näitel”
Rohkem infot leiad siit.
22.04.2009 Tartus Tööinspektsiooni teabepäev „Libisemine ja komistamine: kuidas ennetada õnnetusi?”
Rohkem infot leiad siit.
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|
|
|
|
