 Tööandjate hinnangul kallinevad tööjõukulud 5%Tööandjate keskliidu esindajad Enn Veskimägi, Jüri Käo, Valdo Kalm ja Tarmo Kriis kohtusid 18. märtsil peaminister Andrus Ansipiga, et selgitada oma seisukohti tööandja haigushüvitiste, töötuskindlustuse maksemäärade tõstmise ning kavandatava tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kohta. Tööandjate arvates tuleb neid küsimusi käsitleda tervikuna, kuna need on tööjõukulude hüppelise tõusu tõttu omavahel tihedalt seotud. Muudatuste tõttu kasvavad tööjõukulud 2010. aastal praegusega võrreldes vähemalt 5%.
Tööandja hüvitatavad haiguspäevadTööandja poolt töötajale 4.–8. haiguspäeval makstava haigushüvitise kohta puudub tööandjate hinnangul selgus, millise hüvitise liigiga on tegemist: kas ravikindlustuse seadusest tuleneva sarnase hüvitisega või täiesti uue hüvitisega. Uue hüvitise jaoks on see ebapiisavalt sõnastatud ja tekitab mitmeid küsimusi. Näiteks ei maksa haigekassa täna hüvitist nendel juhtudel, kui töötaja on endale haigestumise või vigastuse tahtlikult põhjustanud – uue korra järgi peab tööandja aga ka sellistel juhtudel töötajale hüvitist maksma.
Lisaks on tööandja haigushüvitis sätestatud vales õigusaktis – töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, mis reguleerib ainult neid tööandja kohustusi, mis tulenevad töökeskkonna nõuetest. | Tööandjad otsivad koos ametiühingutega lahendust öötöö piirangutele uues töölepingu seaduses Euroopa tööandjad pakuvad koondamisele alternatiive Libisemine või komistamine põhjustab iga neljanda tööõnnetuse Leia suvepäevade korraldaja virtuaalmessilt! Tööandja koolituskalender
|
Tööandja haigushüvitis on ette nähtud aga ka töökeskkonna välistest teguritest tingitud tervisekahjustuste puhul (mille eest tööandja vastutada ei saa). Tööandjate keskliit rõhutab, et tööandja haigushüvitise rakendamisel tuleb tagada samasugune selgus ja täpsus nagu ravikindlustuse seaduses, et selle hüvitise olemus ja piirid oleksid arusaadavad.
Töötuskindlustuse maksemääradTööandjate keskliit ei ole nõus kergekäeliselt suurendama töötuskindlustusemakseid 3%-ni alates 1. juulist 2009, mida toetavad nii valitsus kui ka ametiühingud. Tööandjate hinnangul tasub enne maksemäärade tõstmist kaaluda teatud hüvitiste edasilükkamist, mis muidu rakenduksid samuti 1. juulist 2009. Veel kaheks aastaks võiks säilitada olukorra, kus töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle töösuhe lõppes tema omal algatusel või poolte kokkuleppel. Samuti võiks ettevõtjate hinnangul kaheks aastaks edasi lükata muudatuse, mille kohaselt kindlustushüvitise suurus on 70% töötasust 1.-st kuni 100. kalendripäevani ja 50% töötasust 101.-st kuni 360. kalendripäevani.
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusMajanduslikule surutisele viidates väljendasid tööandjad vastuseisu erakindlustusel tugineva tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kehtestamisele, mida valitsus plaanib alates 2010. aastast. Tuginedes riikide praktikale, kus tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamisse on kaasatud eraõiguslikud kindlustusandjad, võib eelfinantseerimise põhimõttel toimiva kindlustussüsteemi rakendumisel eeldada tööjõukulude keskmist kasvu 2–3% ulatuses, tervist rohkem kahjustavatel töödel kuni 8%.
Tööandjate esindajad rõhutasid, et isegi juhul, kui uue kindlustusliigi rakendamisel lubatakse vähendada sotsiaalmaksu, ei ole mõistlik uut kohustusliku kindlustuse süsteemi luua ja ellu rakendada, kuna sotsiaalmaksu vähenemisega sattuks ohtu haigekassa eelarve.
Tööandjate keskliit soovitas valitsusel algatada kiiremas korras ulatuslik pensionireform ja suunata selle tulemusel vabanevad vahendid tööõnnetuste ja kutsehaiguste tagajärjel kannatanute sotsiaalsete garantiide suurendamiseks. Samuti suurendaks tööandjate motivatsiooni töökeskkonna tingimuste parandamiseks maksuvabastus erisoodustuselt seoses töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutustega s.h näiteks maksuvabastus vabatahtlikelt kindlustusmaksetelt.
Tööandjad otsivad koos ametiühingutega lahendust öötöö piirangutele uues töölepingu seaduses1. juulil jõustuvas töölepingu seaduses sätestatud öötöö piirangud hakkavad takistama väljakujunenud tööaja kokkulepete järgimist, näitab erinevatest ettevõtlusvaldkondadest tulnud tagasiside. Tööandjate keskliit esitas probleemi lahendamiseks oma ettepanekud ametiühingute keskliidule.
Töölepingu seaduse § 50 kohaselt on tühine kokkulepe, mille kohaselt töötaja – kes töötab ööajal vähemalt 3 tundi oma igapäevasest või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast (öötöötaja) ja kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö iseloom – töötab rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Samuti on tühine kokkulepe, mille kohaselt öötöötaja töötab keskmiselt rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-päevase arvestusperioodi kohta.
Igapäevase puhkeaja regulatsiooni osas on seaduse § 51 lõike 1 järgi tühine kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 12 tundi järjestikust puhkeaega. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt annab tööandja töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 12 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 12 töötundi ületanud tundide arvuga.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ artikkel 17 näeb ette, et liikmesriigid või tööturu osapooled võivad vastavalt asjaoludele teha erandeid teatavatest sätetest, sh öötöö piirangutest ja igapäevase puhkeaja nõuetest. Erandi puhul tuleb asjaomastele töötajatele üldjuhul võimaldada samaväärne korvav puhkeaeg.
Tööandjate keskliidu hinnangul tuleb töölepingu seadusesse viia volitusnorm, mille kohaselt on Eesti Tööandjate Keskliidul ja Eesti Ametiühingute Keskliidul võimalik sõlmida kollektiivleping, kus fikseeritakse öötöö piirangute jaoks laiem erandite ring ning vajalikud erandid igapäevase puhkeaja jaoks.
| Esialgsel hinnangul võiksid öötöö erandite alla kuuluda järgmiste valdkondade töötajad:
1) tervishoiu- ja hoolekandetöötajad;
2) turva- ja valvetöötajad;
3) kaupade- ja reisijateveoga seotud töötajad, sh klienditeenindajad;
4) posti-, side- ja kommunikatsiooniteenuseid osutavad töötajad;
5) esmavajalikke kommunaalteenuseid osutavad töötajad;
6) turismi- ja majutusteenuseid osutavad töötajad;
7) meelelahutustöötajad;
8) toidu käitlemisega seotud töötajad;
9) laevadel töötavad töötajad; |
10) muud töötajad olukordades, mis nõuavad pidevat kohalolekut või teenuse osutamise või tootmise pidevat jätkumist, samuti töödel, kus on tegemist ettenägematu, ajutise või hooajatöödest tingitud töömahu kasvuga.
Kollektiivlepingu jaoks vajalikku loetelu täiendatakse ja täpsustatakse koostöös ametiühingute keskliiduga. Sotsiaalministeeriumile esitamiseks töötatakse ühiselt välja töölepingu seaduse muudatus, mis lubab kollektiivlepinguid sõlmida. Lepinguga määratletav erandvaldkondade loetelu peab olema piisav kerkinud probleemide lahendamiseks. Samas ei tohi see minna vastuollu tööaja direktiivis sätestatud erandi tegemise regulatsiooniga.
Euroopa tööandjad pakuvad koondamisele alternatiiveEuroopa Elu- ja Töötingimuste Fondi (Eurofond) vast avaldatud uuringu tulemused näitavad, et Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused ja tööandjad otsivad finantskriisist väljumisel koondamisele alternatiive ja püüavad leida uusi meetmeid tööhõive säilitamiseks.
Eurofondi uuring toob välja ettevõtete praktika lühiajalise töötamise, tasustatud ja tasustamata puhkuste ning restruktureerimise kokkulepete alal. Näiteks pakutakse läbirääkimistel lühendatud tööaja tasakaalustamiseks mahukamat koolitust, millele mõnel pool on õla alla pannud ka riik. See meede aitab vähenenud tellimuste tingimustes hoida kvalifitseeritud tööjõudu, parandada nende oskusi ning säilitab samal ajal organisatsioonisisese paindlikkuse, mis võimaldab majanduse elavnemisel kiirelt reageerida. Tööaja lühendamise kohta on toodud näiteid riikidest, kus töötuskindlustussüsteem on tulnud ettevõtetele appi ja kompenseerib töötajatele vähenenud sissetuleku.
Kehv majandusolukord on toonud kaasa ka muutused sotsiaaldialoogis, mis on sotsiaalpartneritele tõsiseks proovikiviks. Mitmetes ettevõtetes on töövõtjate esindajad läbirääkimistel pandud olukorda, kus nad peavad valima kahe halva vahel – kas palkade külmutamise või vähendamise ja koondamise vahel.
Põhjused, miks ettevõtted püüavad koondamist ja vallandamist vältida, on erinevad. Kindlasti on oluliseks põhjuseks koondamisega kaasnevad suured kulud, aga samas on ettevõtjad õppinud ka heade aegade kogemusest, mil kvalifitseeritud tööjõu puudus oli kasvu peamiseks piduriks. Seepärast ei soovita väljaõpetatud töötajaskonnast eriti kergekäeliselt loobuda, vaid seda tehakse viimases hädas. Osadel ettevõtetel on ka headest aegadest kogunenud sisemised ressursid, mille arvel saab vähemalt lühiajaliselt paindlikult majandada.
Uuring toob välja ka riski, et sellised meetmed võivad aidata elujõulistel ettevõtetel üle saada lühiajalistest raskustest, kuid kui majanduslangus jätkub, ei pruugi need enam efektiivsed olla.
Eesti ettevõtete puhul võib täheldada samu trende. Koondamist ja vallandamist püütakse vältida ning otsida pigem viise, kuidas tööhõivet säilitada. Tööandjate keskliit esitas omapoolsed ettepanekud tööhõive osas sotsiaalministrile 2. märtsil 2009. >>
Eurofondi uuringu tervikteksti saab inglise keeles lugeda aadressilt: http://www.eurofound.europa.eu/publications/htmlfiles/ef0920.htm
Libisemine või komistamine põhjustab iga neljanda tööõnnetuseTöökeskkonnas liikumine võib tunduda turvaline, kuid tööinspektsioonis registreeritud tööõnnetuste analüüs näitab vastupidist – tööl libisemine või komistamine on põhjustanud peaaegu iga neljanda tööõnnetuse.
Selliste õnnetuste eripäraks on raskete vigastuste suhteliselt suur osakaal. Ligi iga kolmanda libisemisest või komistamisest ajendatud tööõnnetuse tagajärjeks on raske tervisekahjustus, enamikul juhtudel luumurd.
| Libisetakse tavaliselt märjal liikumisteel, komistatakse aga siis, kui seal on liikumist takistavad esemed, mille taha jalg võib takerduda.
Sisetöödel põhjustab libisemist enamasti märg põrand ja välitöödel libedus. Eriti ohtlik on põrandapesu ajal, mil tööl on ka teised töötajad, kes ohtu ei taju. Pestava või pestud libeda põranda eest on soovitatav seal liikujate jaoks välja panna hoiatusmärk.
Libisemisoht püsib ka siis, kui põrand saab märjaks töövahendite pesemise ajal või sinna tilkunud õhuniisutus- või külmutusseadmete kondensaadi tõttu.
Komistamise põhipõhjuseks on töökoha halb korrashoid, kuna liikumist takistavad esemed satuvad sinna tavaliselt töö tegemise käigus. Töökoha organiseerimisel tuleb kindlasti mõelda sellele, kuhu paigutada kauba- või taarakastid ning kus hoida töövahendid ajal, kui neid ei kasutata. Juhtub, et liikumisteedele tõstetakse tootmisjäätmeid või jäetakse sinna mõtlematult vedelema juhtmeid ja voolikuid.
Komistamist võivad põhjustada aga ka põrandasse aja jooksul tekkinud ebatasasused. Samuti on probleeme korralikult kinnitamata vaipade ja põrandakatetega, mille üles keerdunud äärte taha võib liikumisel takerduda.
|
Liikumist võivad ohustada ka kallakud ja (käsipuuta) trepid, kus on samuti toimunud mitmeid tööõnnetusi.
Oluliselt aitab kukkumist vältida liikumisteede valgustus, mis peab ohtlike kohtade märkamiseks olema piisav.
Tähele tasub panna ka klaasseinu ja läbipaistvaid uksi, mis on nende vastu põrkamisel samuti põhjustanud tööõnnetusi. Sellised ohtlikud kohad vajavad vastavat märgistust, mis on selgelt nähtav valgustusest, ilmast või töötaja kasvust sõltumata.
Tööinspektsiooni juhendmaterjaliga „Liikumisteed töökeskkonnas” saab põhjalikumalt tutvuda siin: http://www.ti.ee/public/files/liikumisteed_juhendmaterjal.pdf
Leia suvepäevade korraldaja virtuaalmessilt!Eraisikutele ja ettevõtetele suunatud messil “Suvepäevade eri” saab veebiaadressil www.firmapidu.ee kuni 31. märtsini tasuta tutvuda suvepäevade ja suveürituste korraldamise pakkumistega nii peoruumide, majutuse, toitlustuse kui ka aktiivse tegevuse vallas.
Peokorraldusportaali Firmapidu.ee neljandal virutaalmessil jagab Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur välja tuhat tasuta e-koolitust.
Virtuaalmessid toimuvad kaks korda aastas – kevadel “Suvepäevade eri “ ja sügisel “Jõulupeo eri”. Portaale www.firmapidu.ee ja www.koolitused.ee haldab OÜ Scannsmart.
Tööandja koolituskalender:26.03.2009 Pärnus Tööinspektsiooni teabepäev “Kemikaalide riskihindamine”
Rohkem infot leiad siit.
26.03.2009 Arengufondi kohvihommik. Riskikapital: Uus kasv ja kasu
Rohkem infot leiad siit.
27.03.2009 Üleminek uuele töölepingu seadusele
Rohkem infot leiad siit. (NB! Grupid on täis)
On tulemas lisakoolitus. Palun jälgige infot.
31.03.2009 Tartu Ülikool: Kuidas muudatustes ellu jääda!
Täpsem info siit.
02.04.2009 EBS: Arenguprogramm „Finantsidest mittefinantsistile“
Infot lähemalt leiad siit.
03.04.2009 Tartu Ülikool: Keerulised suhtlemissituatsioonid – konfliktide edukas lahendamine
Täpsem info siit.
09.04.2009 Tallinnas Tööinspektsiooni teabepäev „Libisemine ja komistamine ning Hea Tava ABB AS-i näitel”
Rohkem infot leiad siit.
15.04.2009 Pärnus Tööinspektsiooni teabepäev „Libisemine ja komistamine: kuidas ennetada õnnetusi?”
Rohkem infot leiad siit.
21.04.2009 Toilas Tööinspektsiooni teabepäev „Libisemine ja komistamine ning Hea Tava Alstom Estonia AS-i näitel”
Rohkem infot leiad siit.
22.04.2009 Tartus Tööinspektsiooni teabepäev „Libisemine ja komistamine: kuidas ennetada õnnetusi?”
Rohkem infot leiad siit.
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|
|
|
|
