 Osalise tööajaga töötajate sotsiaalmaks on liiga kõrgePraeguses majandusolukorras pärsib osalise tööajaga töötajate tööhõivet minimaalse sotsiaalmaksukohustuse tõus 1436 kroonilt kuus varasema 891 krooni asemel, leiab tööandjate keskliit. Selliste töötajate kasutamine läheb ettevõtjatele põhjendamatult kulukaks ja toob endaga kaasa täiendava koondamislaine.
Tõsiselt on vaja kaaluda osalise tööajaga töötajate sotsiaalmaksu alandamist. Tööandjate keskliit teeb ettepaneku muuta sotsiaalmaksuseadust nii, et osalise tööajaga töötaja minimaalse sotsiaalmaksukohustuse määramisel võetaks aluseks pool eelmise aasta miinimumpalgast ehk 2175 krooni, millelt tuleks sotsiaalmaksu maksta 718 krooni.
Sotsiaalmaksuseaduses sätestati 2006. aastal järk-järguline üleminek praegusele sotsiaalmaksu kuumäärale. Sel ajal ei osatud majandusolukorrast tulenevate asjaolude kujunemist täpselt ette näha. Sotsiaalmaksuseaduse varasema muudatuse kohaselt on alates 1. jaanuarist 2009 töötaja ja teenistuja eest makstava minimaalse sotsiaalmaksu aluseks olev kuumäär eelnenud aasta kuupalga alammäär ehk 2009. aastal 4350 krooni.
Seadust oleks vaja muuta ja sätestada, et sotsiaalmaksu kuumäär ei või olla väiksem kui 50% kuupalga alammäärast. Vastav muudatus tuleks sisse viia ka 2009. aasta riigieelarve seadusesse, kus on fikseeritud sotsiaalmaksu kuumäär käesolevaks aastaks. Lahendada tuleb ka rakenduslik probleem seoses juba makstud sotsiaalmaksuga.
Selline seadusemuudatus ei tähenda, et sotsiaalmaksu kuumäär oleks alati poole väiksem palga alammäärast. Riigieelarves võib vastavalt vajadusele igaks eelarveaastaks kehtestada ka kõrgema sotsiaalmaksu kuumäära.
|  |
Valitsus eiras haiguspäevade hüvitamisel tööandjaidValitsus eiras 18. veebruaril riigikogule esitatud eelnõus täielikult tööandjate seisukohti, leiab tööandjate keskliidu volikogu. Valitsuse usaldushääletusega riigikokku saadetud riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu ei arvesta mingilgi määral tööandjate kompromissettepanekuid töötajate haiguspäevade hüvitamise kohta, mille sisulist arutamist valitsus eelnevalt lubas.
Kuigi peaminister Andrus Ansip kinnitas eelnõud riigikogule üle andes, et „valitsus hoidus kärpeplaani koostamisel nii otseste kui kaudsete maksude tõstmisest”, tõstab haiguspäevade hüvitamine neljandast kaheksanda haiguspäevani 80% määras tööjõukulusid 500 miljoni krooni võrra.
Tööandjate hinnangul võib kärpepakett riigieelarve defitsiiti kohati hoopis suurendada, kuna sisaldab meetmeid, mis viivad sotsiaalmaksu vähenemisele. Ettevõtjad on eriti rahulolematud kärpepaketi selle osaga, mis vähendab haigekassa kohustusi töövõimetuslehtede hüvitamisel ja seab nende väljamaksmise kohustuse ebaproportsionaalses ulatuses tööandjatele.
| „Eriti väikeettevõtjatel puuduvad täna elementaarsematki võimalused haigekassa rahaliste kohustuste ülevõtmiseks, mis viib ulatusliku varimajanduse tekkeni ja legaalse tööhõive vähenemiseni,“ kommenteeris tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. „Valitsus andis tööandjate keskliidule lubaduse, et arvestab ettevõtjate ettepanekutega optimaalse lahenduse leidmiseks, kuid on sellest taganenud,“ kritiseeris ta.
Selle asemel, et lühinägelikult ettevõtjate maksukoormust suurendada, peaks valitsus keskenduma tööhõive hoidmisele ja selle kaudu ka eelarve defitsiidi vähendamisele. „Vajame poliitikat, mis väärtustab töö tegemist ja ausat maksumaksmist,“ ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. „Uue poliitika osaks peaks olema terve meetmete pakett, mis seab eesmärgiks võitluse varimajandusega, paindlike töövormide kasutamise ja avaliku sektori kulutuste jätkuva vähendamise,“ lisas ta. |
Tööandjate keskliidu volikogu eestseisus otsustas eelnevalt mitte toetada valitsuse kava kohustada tööandjaid maksma töötajale töövõimetushüvitist neljandast kuni kaheksanda haiguspäevani. Tööandjate hinnangul tuleb töövõtjate ja tööandjate vastutust esimeste haiguspäevade kompenseerimisel jaotada pariteetsetel alustel. Samuti tuleb ravikindlustussüsteemi finantseerimine muuta laiemapõhjaliseks.
Valitsuse kava kohaselt suurenevad tööandjate kulud 500 miljonit krooni ja töövõtjate kulud 200 miljonit krooni. Selleks et töövõtjate ja tööandjate kohustused oleksid tasakaalus, tegi tööandjate keskliit ettepaneku vähendada tööandja poolt hüvitatavate haiguspäevade arvu kolmele päevale ja hüvitise määra 50–60%-ni.
Tööandjate hinnangul ei ole ravikindlustussüsteem tänase rahastamismudeli juures jätkusuutlik. Selle tagamiseks tuleb süsteemi rahastada ka muudest allikatest sotsiaalmaksu kõrval. Lähtuvalt muuhulgas ka riigikogu sotsiaalkomisjoni poolt algatatud uuringust „Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs” (Praxis, aprill 2005), kordab tööandjate keskliit „Tööandjate Manifestis 2007–2011” esitatud ettepanekut kaasata ravikindlustussüsteemi finantseerimisse riikliku pensionikindlustuse vahendeid.
„Maksu- ja tolliameti andmete tuginedes muutus erasektori palgafondi kasv negatiivseks juba 2008. aasta detsembris. Kuna haigekassa on otseselt seotud töötasudelt makstava sotsiaalmaksuga, pole selle jätkusuutlik rahastamine järsult kahaneva sotsiaalmaksu tingimustes enam võimalik,“ kommenteeris tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
„Nii nagu paljudes teistes vananeva rahvastikuga riikides, tuleb ka Eesti ravikindlustussüsteemis suurendada vanaduspensionäride panust. Vastasel juhul võib teenuse kvaliteet ja kättesaadavus veelgi halveneda, seda eriti vanurite pikaajalise hooldusraviteenuse osas, mis niigi on alafinantseeritud” lisas Kriis.
Tööandjate keskliidu ettepanekud ravikindlustussüsteemi finantsolukorra parandamiseks:
1. Haigekassa võtab kohustuse töötajate haiguspäevade hüvitamiseks üle seitsmendal haiguspäeval.
2. Esimese kolme haiguspäeva eest hüvitist ei maksta.
3. Neljandast kuni kuuenda haiguspäeva eest võib hüvitise maksmiseks kohustada
tööandjat ainult järgnevate tingimuste täitmisel:
- hüvitise alammäär ei ületa 50% töötaja palgast
- hüvitis on maksuvaba
- tööandjate kulud töötajate tervisekäitumise parandamiseks või tervishoiuteenuse ostmisel vabastatakse erisoodustusmaksust
- töövõimetushüvitistega kaasnevat finantskulu on võimalik maksuvabalt kindlustada vähemalt kahes Eestis tegutsevas kindlustusseltsis
- väljastatud haiguslehtede põhjendatuse tagamiseks töötatakse välja toimivad järelevalve mehhanismid
4. Vanaduspensionid maksustatakse 10% ulatuses sotsiaalmaksu ravikindlustuse pensioniosaga.
5. Kavandatud meetmed on ajutise iseloomuga ja vaadatakse uuesti üle majandusolukorra paranemisel.
Tööandjate keskliidu meeskonnaga liitus juristAlates 2. veebruarist 2009 tegeleb tööandjate keskliidus juriidiliste küsimustega Marek Sepp.
Marek Sepp lõpetas 1994. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja asus pärast seda tööle nõunikuna Riigikogu Kantselei juriidilises osakonnas, mille tööd ta hiljem juhatas kümne aasta jooksul 1998–2008.
2006. aastal kaitses Marek Sepp Tartu Ülikoolis magistritöö „Konkurentsirikkumistega seonduvaid küsimusi Euroopa Liidu konkurentsiõiguses”. Hetkel õpib ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas doktoriõppes; tema uurimistöö teemaks on „Üldist huvi pakkuvate teenuste osutamise delegeerimine”.
Marek Sepa kontaktid keskliidus on:
lauatelefon 699 9306
mobiil 508 2850
e-post
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|  |
Küsitlus näitab Eesti majanduse süvenevat usalduskriisiJaanuaris küsitles tööandjate keskliit oma liikmeid, et saada teada, kui levinud on ajakirjanduses avalikustatud probleemid, kus pangad on muutunud laenu andmisel ülimalt konservatiivseks ning samal ajal on tarnijad hakanud nõudma ettemaksu, ja mida valitsus sel juhul ette võiks võtta.
„Ettevõtete küsitluse tulemused näitavad, et eelmisel aastal pankade vahel alguse saanud usaldamatus on jõudnud ka reaalmajandusse,” märkis keskliidu juhataja Tarmo Kriis. „Ühest küljest hindavad pangad ja kindlustusfirmad klientide maksekäitumisega kaasnevaid riske kõrgemaks kui eelnevatel aastatel ja tihtipeale keelduvad kindlustamast ettevõtete arveid tarnijate ees.”
Kriisi hinnangul ongi see viinud välistarnijate ettemaksu-nõueteni, mis sõltuvalt ettevõttest ulatuvad 30–100%-ni. Samal ajal ei usalda ka Eesti tarnijad oma partnereid ja nõuavad neilt samuti ettemaksu.
„Laiemalt näitab rahvusvaheliste pankade ja kindlustusettevõtete tegevus, et puudub usaldus Eesti majanduse vastu. Riiklikul tasemel tuleks teha kõik endast olenev, et see usaldus taastada,” rõhutas Kriis.
Likviidsusküsitlusele vastas ligi 20 ettevõtet. Pooled neist on tootmisettevõtted, kelle hulgas on nii neid, kes toodavad koduturule, kui ka neid, kelle toodangust moodustab eksport 50–100%. Samuti vastasid kaubandus- ja teenindusettevõtted ning projektijuhtimisfirma.
Umbusklikud pangadLaenamisega olid vastanutest lähiajal kokku puutunud vähesed, mitmel kattis laenuvajaduse emaettevõte, kuid muuhulgas nenditi, et garantiid on kallimaks läinud. Üks vastaja märkis, et laenu saada on väga raske ja mitmed kirjeldasid selle keerukust: „pankadelt ei tule lihtsalt otsuseid, kasutatakse venitamistaktikat, analüüsitakse ettevõtet kuude kaupa – ei öelda ära ega anta ka.”
„Pikenenud on taotluse läbivaatamise aeg ja laenutingimused on oluliselt halvemad,” kommenteeris teemat nii kohalikule kui ka välisturule tootva ettevõtte esindaja. „Eraldi probleemina võib välja tuua ka pankade suhtumise. Täna küll pangad räägivad aitamisest ja igale kliendile individuaalsest lähenemisest – tegelikkuses on see vale.”
Ka ühe teise vastaja arvates „ei taha pangad reaalselt raha ikka anda, tuues ettekäändeks kas esitatud äriplaanide ebareaalsuse vms – ilmselt neil lihtsalt ei ole raha!”
„Ettevõtte majanduslikku seisundit analüüsitakse senisest põhjalikumalt, mis võib laenusaamise protsessi mõnevõrra pikendada, kuid seni pole laenu saamisel probleemi tekkinud,” ei näinud samal ajal probleemi kolmas.
Neljas vastaja nimetas raskusi oma Eesti klientidega, kellel on probleeme projektide (re)finantseerimisega, kuna nende rahalaekumised hilinevad.
Äraütlemistega puudus paljudel vastajatel kogemus. Samal ajal tunnistasid teised raskusi lühiajaliste ja arvelduslaenude ning panga- ja tarnegarantiide, seadme liisingu saamisel, faktooringu puhul, käibekrediidi pikendamisel. Ühel vastajal oli 2008. aasta suvel probleem liisinguga, kuid detsembris laabus tal arvelduskrediidi laenu saamine probleemideta.
970 miljoni kroonise aastakäibega esportöör kirjeldas, kuidas pank keeldus liisingupakkumise tegemisest sõiduautole põhjendusel, et ettevõte ei kvalifitseeru nende uue kliendi nõuetele. Sellise vahejuhtumi baasilt järeldab vastaja, et väikeettevõtetel on oma igapäevaste finantseerimistega kindlasti suuri raskusi.
Mitu vastajat tunnistasid raskusi seadme liisimisel – eriti kui seade on ebastandardne ehk järelturul raskesti realiseeritav
Üks ettevõte märkis raskusi 2-miljonilise laenu võtmisel maksimaalselt 3–4 kuuks, kuigi varem ei ole neil äraütlemisi olnud. Ka mitmed teised vastajad möönsid, et enne käesolevat finantskriisi sujus neil laenusaamine probleemideta.
Pangad pole laenu andnud, kui ettevõtte rahavood on olnud negatiivsed, kontol puudus piisav raha või tagatis garanteeritavale summale.
Lisatagatiste ja -tingimuste esitamise kohta märkis üks vastaja, et neid pole küsitud, teine kirjutas, et lisatingimuseks seati emaettevõtte garantii, kuid lõpuks anti laenu ka selleta.
Lisatagatisena on küsitud garantiid ettevõtte omanikelt, liisingu puhul on omavastutus tõstetud 10%-lt 20%-ni. Riskimarginaalid on tõusnud kõigile laenajatele. Mitmelt laenuvõtjalt on pangad nõudnud isiklikku käendust või garanteeritava summa deponeerimist pangakontole garantiiajaks.
Üks vastaja ei saanud laenu isegi lisagarantiisid pakkudes: „Ka KredExi garantii ei ole piisav, sest nemad garanteerivad kuni 75%, aga 25% võib ikka olla panga jaoks liiga suur risk.”
Laenusaamist mõjutab ka ettevõtte tegevusala. „Ehitussektorit peetakse suure riskiga äriks ja sinna ei taha ükski pank raha anda. Samuti ei anna krediidikindlustusfirmad enam mõningatesse maadesse ja sektoritesse limiite,” nentis üks vastaja.
Ettemaksu küsivad kõik kõigiltEttemaksuga oli kokku puutunud enamik vastanutest. Valdav osa nentis, et selle nõudmine hakkab kujunema reegliks. „Alguses olid üksikud nõuded, aga neid tuleb järjest juurde,” kirjeldas olukorda üks ettevõtja.
„Ettemaksu on küsitud tooraine eest, kuigi sidemed on olnud pikaajalised,” märkis teine vastaja. „Enne oli siiapoole müük kindlustatud, nüüd kindlustusfirmad enam pole nõus ja nii küsivad müüvad ettevõtted kas lühemaid maksetähtaegu või ettemaksu.”
Küsitlusele antud vastustest selgus, et ettemaksunõuded on muutumas tavapäraseks, sest pangad ei kindlusta enam arveid. Vastajatele tegi muret ka see, et kindlustamisotsuseid tehakse „kuskil määramatus kauguses Euroopas ja seal lahmitakse ühe mõõdupuuga.”
Baltimaid vaadatakse tervikuna piirkondlikult ja selle tõttu omistatakse sinna eksportimisele kõrge risk. “Kuigi ettevõtte maksekäitumine on olnud väga hea, siis algselt tekitas tarnijate käitumine hämmastust,” meenutas üks vastaja. „Teemat sisu poolelt uurides selgus, et selliste otsuste taga on Euroopa kindlustusettevõtted, kus meie tarnijad on meile antavad krediidid ära kindlustanud.” Seni on ettevõte tarnijatega kuidagi kokkuleppele saanud ja mõned neist on ka riskid enda peale võtnud, kuid probleem on endiselt päevakorral.
Kindlustusfirmad on karmistanud tingimusi kõigi Balti ettevõtete jaoks. „Hermes võttis esmalt kindlustuse kõigilt ära ja siis hakkas lepinguid ükshaaval uuesti üle vaatama. Osad said kindlustuse samadel tingimustel tagasi, osad osaliselt ja mõnele ei antud üldse tagasi,” kirjeldas üks vastaja oma ettevõtte käekäiku. „Meile anti enamjaolt samas ulatuses tagasi. Otseselt küsiti meilt ettemakse vaid see paar päeva, kui kindlustused menetlesid meie värskeid numbreid.”
Ettemaksu küsivad kõik ettevõtted, kes kasutavad käibevahendite finantseerimiseks ja kindlustamiseks panku ja kindlustusfirmasid. Ettevõtted, kellel on kaelas käibelaen ja kes faktoorivad oma müügiarveid. Samuti suurde rahvusvahelisse kontserni kuuluvad ettevõtted, kelle müügiarved on kõik kindlustatud ja kes saadavad arve saajate andmeid kindlustusfirmadesse, kust tulevad regiooni negatiivse reitingu pärast negatiivsed vastused.
Küsitlus näitas, et ettemaksu küsitakse vahemikus 30–100%, seejuures on oluline ka äripartnerite varasem kokkupuude. Samas on valdkondi, kus ettemaksu küsimine on tavapärane, nt osaline ettemaks suures koguses metalli ostul, tellimustoodete valmistamisel (aknad, uksed, metallkonstruktsioonid jmt).
Ettemaksu küsitakse valdavalt väljastpoolt Eestit tarnitavale kaubale. Piiri tagant tellitaval kaubal on tavaliselt ka suurem ettemaks. „Mida kaugemal on tarnija, seda tõenäolisemalt tahetakse tarnitava kauba eest ettemaksu,” nentis üks vastaja. Ettemaksunõudeid on tulnud Skandinaaviast, Hollandist, Saksamaalt ja Venemaalt. Ettemaksu nõutakse ka toorme tarnimisel Taanist ja Soomest põhjendusega, et kindlustusfirmad enam Eestisse tarneid ei kindlusta.
Ettemaksu kohta saadetud vastustes on muuhulgas kirjas:
- Tuntud tegijad ei ole ettemaksu küsinud, uued tegijad on küsinud 50%, kuid meie ei ole nõustunud.
- Tavaliselt küsitakse 50% ettemaksu ja esimesel kokkupuutel ka kuni 100%.
- Vene materjalide tarnijad (Vene seadmetele) on küsinud 50–75% ettemaksu seoses kriisiga.
- On kaupu ja teenuseid, kus küsitakse 100% ettemaksu.
- Alates 2008. aasta II poolest nõutakse 100% ettemaksu.
- Juba on tahetud nõusolekut ettemaksuks seminariruumi eest hotellis. Viimastel aastatel ei ole seda küsitud, üksikutel juhtudel on küsitud osalist ettemaksu.
Samal ajal ei usalda ka Eesti tarnijad oma partnereid ja nõuavad neilt samuti ettemaksu. Probleemsena nimetatakse seejuures ära Läti äripartnereid. „Ettemaksu ei ole senini keegi meilt nõudnud, kuid oleme seda ise küll nõudnud näiteks Lätisse tarnitavale kaubale ja just nendelt, kellel on halb maksedistsipliin ja kes on olnud kroonilised võlglased,” avaldas üks vastaja. „Ekspordi puhul muutusi ei ole, kuna eksport läheb läände. Probleemid on Lätiga, kus tehtud töö eest on raha (250 000 eurot) siiamaani saamata, kuna meie tellija ei ole oma raha samuti kätte saanud,” kurtis teine.
„Mitmete klientide faktooringulimiidid pankade poolt tühistatud (novembris–detsembris), mistõttu oleme sunnitud müüma ettemaksuga või 7-päevase makseajaga, omal riisikol,” kirjeldas olukorda kolmas.
Trendi kinnitas ka neljas vastaja: „Oleme seotud kauba ostjatega, kes on koduturul sattunud tõsistesse likviidsusprobleemidesse – kauba eest tasumine on tihti hilinenud. Ettevõtte püsivuse kindlustamiseks oleme rakendanud ostjatele erinevaid lisanõudeid (nt ettemaks).”
Probleemid ettemaksu küsimisega on mõnel juhul tingitud ka eelarvamusest. „Kuu või kaks tagasi täheldasime tarnijate poolt kerget paanikat Baltikumi suhtes, kuid see oli tingitud meediast, mitte reaalsest olukorrast,” nentis üks vastaja. „Hetkel on see vaibunud, just tänu ettevõtte stabiilsele tegevusele, sh stabiilsele sektorile (toiduained).”
„Asjad laabuvad tõenäoliselt tulevikus, kuid kõik võtab aega ja töö on siiski ettevõtteil häiritud,” võttis teine vastaja ettemaksu teema kokku.
Riik saab aidata, kuid pangaks muutumataValitsuselt ootavad küsitlusele vastanud ettevõtjad probleemi lahendamiseks lisagarantiisid: „Riik saaks anda täiendavaid garantiisid, et saada faktooringuid, käibelaene, krediidikindlustust jne.”
Vastajad leiavad, et valitsus võiks pakkuda pankadele spetsiaalseid laenugarantiisid ettevõtete jaoks. Samal ajal tähendaks see nende hinnangul aga riigi liigset sekkumist eraettevõtlusse, kuna pangandus on siiski turumajanduse osa.
Üks vastaja soovitas luua ettevõtete finantseerimiseks riiklik institutsioon või liita see funktsioon mõnele olemasolevale. „Kas on tegemist lühiajalise käiberaha vajaduse või mõne muu finantsinstrumendiga, see oleks juba arutelu teema. Samas ei tohiks riigiasutused muutuda pankadeks,” leidis ta.
Vastajad leidsid, et KredExi kaasamine oleks ekspordi- ja impordigarantiide puhul tervitatav. „Sellest on juba aastaid ääri-veeri räägitud, ilmselt oleks see siiski võimalus ettevõtteid toetada,” märkis teine ettevõtja.
„Kui on laenu vaja ekspordiga tugevalt seotud projektidele, siis võiks KredExi garantii pangale olla 100%. Samuti on arusaamatu, miks EAS toetab seadmete investeeringuid, aga ei toeta juhul, kui on tegu laevade remondi ja ehitusega. Samas puudub ka alternatiivne meede,” kirjutas kolmas.
EAS-i toetused tunduvad mõnele vastajale kohati „lihtsalt võimalusena riigilt”. Toetama peaks jätkusuutlikke ettevõtteid, kes sektoreid tõesti ka edasi viivad, mitte valdavalt ainult neid, kes toetust väga nagu ei tahagi (omafinantseeringu osade suurus jms). Ettevõtteid toetades tuleks samas vältida üksikute suurte ettevõtete päästmisaktsioone.
EAS-il soovitatakse rahastamise põhimõtet mõneks ajaks veidi muuta. Täna peab ettevõtja kulutused ise enne eksportturgudel ära tegema ja alles siis makstakse osa rahast talle tagasi 3–6 kuu jooksul. „Mõne aja pärast on ettevõtteid, kes seda skeemi järgida ei suuda,” oletas üks vastaja. „Halb nii ettevõtjale kui ka EAS-ile – eraldatud toetus on eelarveliselt kinni ja reaalselt seda ära ei kasutata.”
Ettevõtluse toetamiseks ja toetuste saamise lihtsustamiseks soovitati luua vastavad töögrupid. Kurdeti ka, et ettevõtluse arendamisele suunatud toetustel on liiga keerulised ja segased (bürokraatia) rakendusmehhanismid.
Kokkuvõtte oma liikmete seas läbiviidud küsitlusest edastas tööandjate keskliit teadmiseks majandusministeeriumile, kes töötab välja riigi tugipaketti ettevõtete finantseerimisel.
Vt lisaks ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiteadet:
10.02.2009 Eksportivate ettevõtete tugipakett sai valitsuselt rohelise tule
Tööandjate Maja viitab Leedu ajaloole17. veebruaril avasid Leedu välisminister Vygaudas Ušackas ja suursaadik Eestis Juozas Bernatonis koos tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimäe ja juhataja Tarmo Kriisiga Tööandjate Maja fassaadil pidulikult mälestusplaadi selle kohta, et samas hoones paiknes alates 1920. aastast esimene Leedu diplomaatiline esindus Eestis. Viimased andmed leedulaste esinduse paiknemisest aadressil Kiriku 6 pärinevad 1938. aastast.
Enne katte eemaldamist plaadilt mängis Eesti kaitseväe orkester, meeleolukat sündmust oli tulnud jälgima poolsada inimest.
Tarmo Kriis, Enn Veskimägi, Vygaudas Ušackas ja Juozas Bernatonis Foto: Liisi Peets
Puuetega inimeste tööportaal vahendab tööjõuduPuuetega inimeste töö- ja koolitusportaali www.edukas.invainfo.ee/ kaudu on tööandjatel võimalik leida endale sobivat tööjõudu. Aasta lõpus avatud portaali asutajad soovivad ajal, mil majandusraskustesse satub üha enam inimesi, edendada puuetega inimeste ja tööandjate koostööd.
Portaal on suunatud:
- erivajadustega inimestele, kes otsivad uut põhitöökohta, lisateenistust või täiendkoolitust;
- tööandjatele, kes otsivad lisatööjõudu;
- koolitajatele, kelle pakutavad koolitused sobivad ka puudega inimesele;
- lapsevanematele, kes otsivad erivajadustega lapsele sobivat kooli.
Portaali abil leiavad erivajadustega inimesed hõlpsamini endale sobiva töökoha või täiendkoolituse, samuti on tööandjal võimalik anda teada töökohast, mis sobiks ka puudega inimesele. Lisaks saavad koolitusfirmad või teised asutused portaali kaudu puuetega inimesi teavitada algavatest koolitustest.
Portaali kasutamine on tasuta.
Külliki Bode, MTÜ THINK Eesti
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni nõukogusse otsitakse tööandjate esindajatTööandjate keskliit otsib esindajat Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ehk ILO (International Labour Organization) Eesti nõukogusse. Asjast huvitunud liikmesorganisatsioonidel palutakse ühendust võtta keskliidu välissuhete juhi Eve Päärendsoniga e-posti aadressil:
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
.
Valitsuse poolt koordineerib kolmepoolse nõukogu tööd sotsiaalministeerium, nõukokku kuuluvad lisaks kolm tööandjate ja kolm ametiühingute esindajat.
Nõukogu kohtub sotsiaalministeeriumis vastavalt vajadusele, üldjuhul mitte sagedamini kui kaks korda aastas. Nõukogu ettepanekud ja seisukohad esitab valitsusele sotsiaalminister. Nõukogu teenindab ja selle tegevust finantseerib sotsiaalministeerium.
Lisainfo:
http://www.sm.ee/index.php?id=597
http://www.ilo.org/global/lang--en/index.htm Tööandja koolituskalender:Tööandjate keskliit alustab töölepingu seaduse tasuta koolitusegaUue töölepingu seaduse jõustumiseni on jäänud neli kuud, mille jooksul ettevõtete juristid ja personalitöötajad peavad ennast kurssi viima tööõiguse uute põhimõtetega ning tagama, et üleminek vanalt regulatsioonilt uuele sujuks tõrgeteta. Kuna uute töösuhete vormistamiseks ja vanade muutmiseks kohtupraktika alles puudub, tuleb uute õigusmõistete sisustamiseks seaduse tekstiga hoolikalt tutvuda ning samaaegselt järgida ka võlaõigusseaduse üldosas kehtestatut.
Selleks, et üleminek uuele töölepingu seadusele võimalikult ladusalt kulgeks, korraldab tööandjate Keskliit oma liikmetele ja haruliitude liikmetele neli tasuta töölepingu seaduse koolitust, kus räägime uue seaduse rakendamise praktilistest aspektidest.
Tööandjate keskliit panustas uue töölepingu seaduse loomisesse ja vastuvõtmisesse – uus seadus on ajakohane ja arvestab senisest enam tööandjate huve. Selle kohaldamisel tuleb aga üles näidata suuremat tähelepanelikkust. Senine n-ö standardne tööõigus asendub märksa laiema ja poolte koostööle suunatud normistikuga, mille kohaldamine sisaldab ka peidetud riske.
Töölepingu seaduse koolituse põhilektoriks oleme palunud õigusteaduste doktori Martin Käerdi, kes justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna endise juhatajana töötas välja uue töölepinguseaduse põhialused.
Koolitus toimub kuni 50-liikmelistes gruppides, et jätta võimalikult palju ruumi küsimustele ja diskussioonile. Koolitusel osalenud saavad vastava tunnistuse ja kõik loenguga kaasnevad kirjalikud materjalid. Koha peal pakutakse osalejatele ka kerget einet.
Tarmo Kriis
tööandjate keskliidu juhataja
Tööandjate keskliidu tasuta koolitus
Üleminek uuele töölepingu seadusele
13. ja 27. märtsil
3. aprillil
8. mail
kell 10–14
Tallinnas Tööandjate Majas Kiriku 6 |  |
1. juulil 2009 jõustuv uus töölepingu seadus muudab kehtetuks seni töösuhteid reguleerinud töölepingu-, palga-, töö- ja puhkeaja- ning puhkuseseaduse, samuti ENSV töökoodeksi.
- uue seaduse muudatused võrreldes seni kehtinud tööseadustega
- kehtivad lepingud ja nende rakendamine, lepingumuudatused
- töölepingu sõlmimine
- töötaja kohustused ja õigused
- tööandja õigused ja kohustused
- töö- ja puhkeaeg, puhkus
- töötaja varaline vastutus, töötasu alandamine ebarahuldava töö korral
- töölepingu lõppemine ja lõpetamine, võlaõiguse arvestamine
- töövaidlused
Koolitajad:
Martin Käerdi, dr. iur.
advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous nõunik
Kadri Michelson,
advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous vandeadvokaadi abi
Koolitusele saab registreeruda siit
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|
|
|
|
