 Tööandjad alampalga külmutamisele alternatiivi ei näe
Tööandjate keskliit leiab, et 2009. aastal peaks riiklikuks kuupalga alammääraks jääma 4350 krooni nagu ka 2008. aastal, kuna majanduslanguse tingimustes puuduvad alampalga tõstmiseks võimalused.
Alampalga läbirääkimiste esimesel kohtumisel 21. novembril otsustasid tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit jätkata läbirääkimisi 9. detsembril. Poolte hinnangul toimuvad muutused majanduskeskkonnas väga kiiresti ja hetkel puuduvad alampalga leppe sõlmimiseks piisavalt usaldusväärsed hinnangud lähiarengute kohta.
Keskliitude esindajad arutlesid majanduse seisukorra ja riikliku rahanduspoliitika üle ning väljendasid kartust, et majanduslanguse põhi pole veel käes ja 2009. aastal osutub majanduslangus sügavamaks, kui seda senini on arvatud. „Ei saa välistada, et majanduskasvu langus ulatub järgmisel aastal –4 kuni –5%-ni,” märkis tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. „Vajame lisaaega, et jälgida enne lõplike otsuste langetamist arenguid majanduses ja tööturul.“
2009. aasta tuleb koondamiste aasta. Kriisi sõnul valab alampalga tõus koondamiste haripunktil ainult õli tulle ja võib kaasa tuua uusi koondamisi ning tööturu ja majanduse olukorda veelgi halvendada. Samas peab ta võimalikuks alampalga kokkuleppe ümbervaatamist järgmise aasta keskel, kui majanduse olukord on selleks ajaks paranenud.
Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga on ajakirjandusele öelnud, et ei nõustu alampalga tõstmine peatamisega 2009. aastal. Rahandusministeeriumi majandusprognoosile tuginedes käisid ametiühingud algselt välja alampalga tõusu 4350 kroonilt 5250 kroonile. Taliga möönis, et 900 krooni ehk 20% suurune alampalga tõus oleks praeguses olukorras liiga ränk. Järgmisel kohtumisel tööandjatega pakuvad ametiühingud välja kuupalga uue, esimesest pakkumisest madalama alammäära. Taliga sõnul peab sealjuures arvestama nii majanduse kasvu kui ka kahanemist, kuid ei tohi unustada elukalliduse tõusu. | Eesti ja Venemaa – kuidas parandada suhteid?
Paindlikust tööst võidavad nii töötaja kui ka tööandja Vabrik hakkab ilmuma ka vene keeles Tööandja koolituskalender
27.01.2008 Valitsus kinnitas 2009. aasta töötuskindlustusmakse määrad
26.11.2008 Eesti ettevõtjal kulub maksude tasumiseks 81 tundi aastas
20.11.2008 Riigikogu kiitis firmade tulumaksu muudatused heaks
20.11.2008 Uuring: Eesti maksusüsteem on lihtsuselt maailmas 34. kohal
|
25. novembril otsustas tööandjate keskliidu volikogu peatada alampalga edasise tõusu 2009. aastast. „Tänane finantskriis ähvardab kuue kuu pärast kasvada maailma suurimaks majanduskriisiks. Palkade tõstmine ei paranda kellegi elujärge, vaid saadab veelgi suurema osa töötajatest supiköögi järjekorda,“ kommenteeris otsust keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. Tööandjate keskliit prognoosib tööpuuduse kasvu lähiajal kuni 10%-ni.
„Kasvava tööpuuduse tingimustes tuleks enam tähelepanu suunata töökoha kaotanud inimeste turvalisuse tagamisele, milleks suurendasime töötukassast väljamakstavaid hüvitisi 2009. aasta teises pooles,“ lisas Kriis.
Alampalga suurus selgub tõenäoliselt enne jõule.
Eesti ja Venemaa – kuidas parandada suhteid?Hetkel napib riikidevahelistes suhetes usaldust, edasiminekuks on vaja sõlmida tehnilisi kokkuleppeid, mis aga poliitilistel põhjustel takerduvad. Pidevatest etteheidetest on väsinud mõlemad pooled. Venemaa on Eestile kaubanduspartner nr 5. Vastastikused otseinvesteeringud kasvavad pidevalt – nende mahtu poliitilised probleemid ei mõjuta. Alates 2004. aastast kasvab samuti vene turistide arv.
Suurettevõtjate assotsiatsiooni konverentsile „Kas saab ka teisiti?” olid 17. novembril arutlema kutsud mõjukad Eesti ärimehed, välisminister, majandusminister, vabariigi president ja külalised Venemaalt: Aleksandr Kulik (Venemaa Kaasaegse Arengu Instituudi rahvusvaheliste suhete direktor), Vladimir Kolmogorov (Rahvusvahelise Töösturite ja Ettevõtjate Kongressi asepresident), Renald Simonjan (Vene Teaduste Akadeemia sotsioloogiainstituudi Vene-Balti keskuse direktor) ja Boriss Poltorakevics (Moskva kaubandus-tööstuskoja Balti suuna juhataja).
President Toomas Hendrik Ilves rõhutas kolme aspekti, mis parandaksid Eesti-Vene suhteid:
- pooled ei nõua üksteiselt sisepoliitika muutmist,
- tuleb loobuda tigedast põrnitsemisest ja
- siltide kleepimisest.
|  |
Välisminister Urmas Paet tõi näiteid tiheda suhtluse kohta Venemaaga. Tema hinnangul tuleb kõigepealt tagada omavaheliste suhete lepinguline baas: hetkel ootel 21 puhtpraktilise sisuga lepingut, mille kallal Eesti pool on vaeva näinud, ja sisuliselt seisab asi Venemaa taga. Praktiline koostöö Venemaaga on hea, poliitiline aga halb. Kokkuvõtteks märkis minister, et Eesti on avatud ja ootab Venemaalt suhtlemistahet.
Eesti kaubavahetuse maht Venemaaga| aasta | (mld kr) | | 2006 | 9,47 | | 2007 | 11 | | 2008 (8 kuud) | 8,6 |
|
Bank Saint Petersburgi nõukogu esimees Indrek Neivelt märkis oma ettekandes, et üleilmastumise tempo hakkab pead tõstva protektsionismi tõttu vaibuma. Selle mõjul tõmbub maailmakaubandus kokku ja lähimad naaberriigid muutuvad jälle tähtsamaks kui kaugemad. Samuti omistas ta sümboolse tähenduse sellele, et paralleelselt EAS-i reklaamikampaaniaga on Peterburis Tallinna poole näitavaid silte kõige rohkem maailmas. Oli ka muid ideid, nt TaxFree kampaania Vene turistide jaoks.
Ettekannetele järgnenud arutelust võtsid osa Juhan Parts, Edgar Savissar, Tiit Vähi, Renald Simonjan, Boriss Poltorakevics, Aleksandr Kulik ja Enn Veskimägi, kes jõudsid järeldusele, et Venemaa suhtes peab kõigepealt muutma retoorikat ja tooma välja rohkem positiivseid asju: kõik, mis Venemaa ette võtab, pole sugugi halb.
Venemaa Kaasaegse Arengu Instituudi (INSOR) rahvusvaheliste suhete direktor Aleksandr Kulik märkis, et viimase 2–3 aasta jooksul on Venemaal huvi Baltikumi vastu märgatavalt tõusnud ning suhted Balti riikidega on üks prioriteete. Venemaa–EL-i suhetes hakkab ärimeeste sõna üha rohkem mängima. Vene võimuringkonnad on tellinud Vene–Balti suhete kontseptsioonide ja ideede arenduse.
Kulik leidis, et viie aasta pärast on Venemaal Lätiga paremad suhted kui Eestiga – suhete parandamise kallal peab ühiselt töötama.
Vastates küsimusele Venemaa äriringkondade grupihuvide kohta suunata logistikavooge Vene sadamate kaudu, ütles Kulik, et neile vaatamata paranesid Vene–Läti suhted transiidi ja logistika vallas viimase 1,5 aasta jooksul märgatavalt.
Kuliku sõnul tuleb Venemaaga suhtlemisel kasutada eri kanaleid. Ta usub, et kui Eesti–Vene piirilepe ratifitseeritaks ilma preambulita, häälestaks niisugune väga positiivne impulss ümber Venemaa eliidi suhtumise Eestisse. Sellise murdepunkti võimalikkust näitas Läti pretsedent.
Kommenteerides küsimust, kas vigade vastastikune tunnistamine on võimalik, nentis Kulik, et see ei anna pooltele mitte midagi – on tunda väsimust vastastikustest etteheidetest.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar näeb juba selliseid märke, et lähenevate valimiste eel üritavad mõned poliitilised jõud Vene–Eesti konfliktide teemat üles soojendada ja häälte kogumiseks taas enda huvides ära kasutada. Tema sõnul on venelaste noor põlvkond, kes ei tunne ennast okupantidena, palju paremini organiseeritud, kui nende vanemad.
Ka Juhan Parts möönis vajadust retoorika positiivsemaks muuta. Samuti kutsus ta ärimehi üles valimiste eel parteiliste trikkidega mitte kaasa minema.
Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi meenutas, kuidas ettevõtjaid kaks aastat tagasi ei kuulatud ning peeti hulludeks, kui nad rääkisid majanduse jahenemisest. Tema hinnangul peavad poliitikud tegelema rohkem majanduse kui poliitikaga – kriis kainestab nüüd kõiki.
Konverentsi kokkuvõtteks jõuti ühisele arvamusele, et esimesteks sammudeks Vene–Eesti suhete parandamisel võiksid olla preambulita piirilepe ja sõjahaudade kaitse kokkulepe.
Paindlikust tööst võidavad nii töötaja kui ka tööandjaTööturu situatsioonis, kus töötajaid saadetakse osaliselt tasuta puhkusele või viiakse üle osalisele tööajale, tundub paindlikest töövormidest rääkimine kohatu. Küünilisel moel on eesmärk saavutatud – paindlik töö levib ja inimestel on pere jaoks rohkem aega, kuid see ei teeni ei töötaja ega tööandja huve.
 | Paindliku töökorralduse puhul tuleks rääkida hoopis ressursside otstarbekamast kasutamisest, efektiivsuse tõstmisest ja innovatiivsusest, jäi kõlama tööandjate organisatsioonide rahvusvahelise projekti FlexWork* konverentsil Prahas.
Majanduslikust seisukohast ähvardab Eestit kaks ohtu – ülereguleerimine, mille tõttu ei saa tööjõudu kasutada vastavalt töömahule, ning võtmeoskuste raske kättesaadavus ehk kvalifitseeritud tööjõu puudus. Kuigi tööandjad vajavad paindlikkust, et tööd oleks võimalik korraldada vastavalt tellimusele, vajavad nad ka turvalisust, et kindlustada endale vajalik tööjõud vajalikul ajal ja kohas.
Majanduskasvu perioodil oli juhuseid, kus ehitusobjektid jäid pooleli, kuna töötajad olid üleöö otsustanud Soome tööle minna. Paindlik ja mobiilne – kas pole?
|
Samuti on näiteid, kus lapsehoolduspuhkusel olijad otsustavad ühel hetkel tööle tulla ja siis ikkagi kodusena jätkata. Belgias on tööandja kohustatud väikelaste vanematel võimaldama teatud perioodil töötada osalise tööajaga, mis on küll väga paindlik, kuid kindlasti mitte tööandja huvides.
Ekspluateerimisest tülikate eranditeniPaindliku töökorralduse fookus on aja jooksul muutunud. 1980-ndatel seostus see eelkõige tööandja vajadusega korraldada tootmisprotsessi vastavalt töömahule või osutada teenuseid. Paindlikkust seostati töötajate ekspluateerimisega, mille vastu sõdisid nii sotsid kui ka ametiühingud.
1990-ndatel, mil naiste osakaal Euroopa vanemate riikide tööturul tublisti kasvas, räägiti järjest enam töö- ja pereelu ühitamisest ning paindlikkuse fookus liikus töötaja vajadustele.
Eestis ja ka teistes endistes sotsialismi-riikides on paindlikkuse ajalugu teistsugune. Nõukogude naine rabas tööd võrdselt meestega ja pereelu eest hoolitses riik. Alates taasiseseisvumisest oleme teinud läbi kiire arengu: elanud läbi tormilise majanduskasvu, kus tööturule tõmmati kõik vähegi kõlbulikud, et tagasi teha mahajäämust ja saavutada lääneriikide heaolu. Nii mõnedki rabasid end sõna otseses mõttes surnuks ja sündimus langes rahvusliku katastroofi piirile.
Töö- ja pereelu ühitamise ning paindlikke töövormide propaganda Eestis vilja ei kanna – viimaste aastate statistika paindlike töövormide olulist levikut ei näita. Alles majanduslangus paneb töötajad ja tööandjad sunniviisiliselt vähem tööd tegema. Ressursside otstarbekam kasutamine, efektiivsuse tõstmine ja innovatiivsus on peamised põhjused tänasel päeval paindlikust töökorraldusest rääkida.
Paindlik versus tark tööBriti paindliku töö e-ajakirja Flexibility esindaja Andy Lake ütles konverentsil, et paindlikud töövormid pidurdavad innovatsiooni. Kuigi neid kasutab üle 70% tööandjatest, on see reeglina erand ja lähtub konkreetse töötaja vajadustest, mitte strateegilisest lähenemisest töökorraldusele. Erandite tegemisega kaasnevad aga lisakulud ja ebamugavus, mistõttu tööandjad suhtuvad paindlikku töökorraldusse sageli tõrjuvalt.
Lake’i sõnul peaks pigem rääkima targast töökorraldusest (Smart Work), mis võimaldab ettevõtjatel raha teenida ja kulusid kokku hoida. See tähendab ka vastutustundlikku ja jätkusuutlikku ressursikasutust (inimesed, aeg, keskkond). Samuti peaks vältima soopõhist lähenemist, mis toob kaasa ebavõrdse kohtlemise ja seob paindlikkuse vajadusega hoolitseda laste eest, kuigi see peaks andma võimaluse kõigi jaoks.
Töötaja tahab saada õnnelikuksMattijs Maussen Euroopa Komisjonist tõi välja kolm asja, mis Eurobaromeetri andmetel inimesi õnnelikuks teevad: rohkem pere seltsis veedetud aega, kaks korda kõrgem palk sama töö eest ja parem tervis. Vanusega eelistused muutuvad – noortele on olulisem teenistus, keskealistele pere ja vanemaealistele tervis. Inimeste rahulolu on inimressursi kasutamise ja majanduslike põhjuste kõrval teine tegur, miks paindlikkusest räägitakse.
Selleks, et paindlikkusest võidaksid mõlemad pooled – nii tööandja kui ka töövõtja (win-win situation) –, tuleb paindlikkusele läheneda strateegiliselt, st paindlik töökorraldus ei peaks olema üksikute privileeg või ebamugav erand, vaid kõikidele töötajatele loomulikult pakutav võimalus, mis samal ajal tõstab ettevõtte efektiivsust. Teisalt on oluline usaldus tööandja ja töövõtja vahel, teineteise vajaduste aktsepteerimine ja erinevate eesmärkide mõistmine.
________________________________________________________________
* Paindlikest töövormidest räägiti 13. novembril 2008 Prahas toimunud tööandjate organisatsioonide rahvusvahelise projekti FlexWork lõpukonverentsil, mis päädis ühise pöördumisega Euroopa Komisjonile. Projektis osalesid Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Läti, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Tšehhi organisatsioon. Projekti raames uuriti tööandjate suhtumist paindlikesse töövormidesse ja võrreldi nende regulatsioone eri riikides.
Vabrik hakkab ilmuma ka vene keelesTööandjate keskliit käivitab detsembris elektroonilise kuukirja Фабрикa, mis hakkab ettevõtjatele vajalikku infot edastama vene keeles. Фабрика sisu koostatakse eestikeelse uudiskirja Vabrik olulisemate artiklite baasil, mis on seal eelneva kuu jooksul ilmunud.
Venekeelse uudiskirja väljaandmise põhieesmärk on parandada keskliidu infovahetust oma liikmete ja teiste mõjukate tööandjatega, kelle jaoks on teksti vene keeles mugavam lugeda; samuti hõlbustada suhtlemist välisriikide saatkondade töötajate ja partnerorganisatsioonide esindajatega.
Teade Фабрикa väljaandmise kohta jõudis mitmesse uudisteportaali ning kuna liikmete ja ettevõtete reaktsioon oli positiivne, siis saadame kuukirja esimese numbri tutvumiseks kõigile liikmetele. Esmane tagasiside näitab, et nii ettevõtetel ja organisatsioonidel kui ka ajakirjandusel on Фабрика vastu ootamatult suur huvi. Venekeelsest väljaandest huvitatud võiksid anda tööandjate keskliidule (
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
) teada, millis(t)ele e-posti aadressi(de)le võiks seda edaspidi kord kuus saata.
Samuti nagu Vabriku seni ilmunud numbreid, hakatakse ka Фабрика omi säilitama tööandjate keskliidu veebilehel www.tooandjad.ee, kus neid saab vajadusel uuesti üle vaadata.
Tööandja koolituskalender
10.12.2008 Seminar: Töötajasõbralikkus ja kasumlikkus
Lisainfot leiad siit.
12.12.2008 Teabepäev: Mida on vaja tööandjal teada koondamise läbiviimisest
Täpsem info siit.
04.01.2009 METP, EL-Hiina ettevõtete juhtide vahetuse ja väljaõppe programm
Lisainfo ja kandideerimisinfo.
14.05.2009 Internship Course - International Institute for Labour Studies
Lisainfo ja kandideerimisinfo. Tähtaeg on 21.11.2008
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|
|
|
|
