 Kõrgharidussüsteem peab järgima üleilmseid trende
"Kellele on vaja ülikoolilõpetajat?" arutles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis Tartu Ülikooli arengukonverentsil "Ülikool homse ühiskonna kujundajana“ 7. novembril 2008.
Tööandjate hinnangul peab haridussüsteemi reform lähtuma tööturu peamiste osalejate – tööandjate ja töövõtjate – vajadustest. Hariduse omandaja peab arvestama üle 40 aasta kestva tööeluga, mille jooksul ühed elukutsed kaovad ja tekivad teised. Kõrgharidus peab andma inimesele sellise intellektuaalse kapitali, mis võimaldab tal ühest töövaldkonnast teise üle minna.
Tulevikku vaatava haridusstrateegia edukas rakendamine annab Eestile tööandjate ja välisinvestorite silmis tööjõuturul eelise.
Kõrgharidusest on saanud rahvaharidusAastatel 1993–2008 iseloomustas Eesti haridusmaastikku üliõpilaste arvu jõudus kasv, mis saavutas oma tipu 2006/2007 õppeaastal, mil üliõpilasi oli 2,7 korda rohkem, kui 1993/1994 õppeaastal (1993. a 25 064 ja 2007. a 68 168 üliõpilast). Samuti on Eestis pidevalt suurenenud kolmanda taseme hariduse omandanud 15–74-aastaste elanike osakaal. 2007. aastal oli kolmanda taseme haridus 27%-l elanikkonnast, sh kõrgharidus 18,5%-l. Selle näitaja poolest on Euroopa Liidus eespool vaid Soome (29%), Norra (28%) ja Küpros (27%).
Euroopa Liidu 27 riigis õppis 2005. aastal 16,3 mln üliõpilast, mis moodustab 3,3% elanikkonna koguarvust. Eesti kuulub koos Soome, Kreeka ja teiste Baltimaadega suurima üliõpilaskonna osakaaluga riikide hulka – Eestis on vastav näitaja 5,2%, Leedus 5,4%, Lätis ja Poolas 5,5%, Soomes 5,9% ja Kreekas 5,8%.
Kõrghariduse õppekavadel õppijad 1993–2008
Allikas: ESA 1993–2004, EHIS 2005–2007
| Kõrgharidusest on saanud rahvaharidus
Kõrghariduse üleilmsed trendid Tööandjad vajavad tehnoloogiaõpet väärtustavat paindlikku haridussüsteemi Tööandja koolituskalender
14.11.2008 Eestis on sooline erinevus tööhõives EL-i üks väiksemaid
13.11.2008 Töötukassa tahab tõsta töötuskindlustusmakset
11.11.2008 Eestis saab firma nüüdsest asutada välisriigi ID-kaardiga
07.11.2008 Välisinvestorid: uus töölepinguseadus aitab taastada Eesti konkurentsivõimet
|
Eesti kõrghariduses tervikuna on riigieelarvevälistel õppekohtadel õppivate üliõpilaste arv kasvanud pidevalt kiiremini kui riigieelarvelistel kohtadel õppijate arv (2007–2008 õ/a vaid 46%). See on otseselt seotud riikliku koolitustellimuse poliitikaga ja näitab lõhet riigi vajaduste (loodus-, täppis- ja tehnikateaduste lõpetajad) ja gümnaasiumilõpetajate eelistuste (sotsiaalteaduste erialad) vahel.
Sisseastujate väljasõelumise filtrid ei tööta – kõrgkooli võib astuda iga maksujõuline isik. Kõrghariduse „sotsiaallifti funktsioon“ kasvatas nõudlust kõrghariduse järele ja selle tõttu suurenes ülikoolide arv. Paralleelselt sõelumisfiltrite nõrgestamisega viis see kõrghariduse devalveerumiseni.
Kõrgharidusest on saanud rahvaharidus, mis tõstatab küsimuse – kas ühiskonnal on vaja nii palju akadeemilise kõrghariduse omandajaid?
Üliõpilaste arv rahastamisallikate ja õppevaldkondade järgi (kutsekoolid, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid)
Allikas: EHIS, 2007. a seisuga
Ülikoolid püüdsid rahuldada turunõudlust „pehme profiiliga“ spetsialistide järele. Riigieelarve-väliste õppijate osatähtsus sotsiaalteadustes (ärindus, õigus) on tõusnud – ärijuhtide, juristide produktsioon on kõrge. Aga nad on ka kõik enam-vähem rakendunud ja teenivad hästi (PRAXIS-e uuring) – turg on reageerinud adekvaatselt. Arvestada tuleb samuti, et n-ö uue haridusega juriste ja ärijuhte oli möödunud perioodil võib-olla tõesti rohkem ka vaja. Kas turg reageerib nüüd taas adekvaatselt ja õppijad suunduvad teistele aladele?
Nõudlus on sujuvalt muutunud, kuid kõrgkoolid ega haridussüsteem tervikuna ei ole suutnud turu vajadusi prognoosida ja nendega kaasa tulla.
Järgmistel aastatel mõjutab kõrgharidusmaastikku keskkoolilõpetajate arvu järsk kahanemine, mis sunnib kõrgkoole omakorda vastuvõtutingimusi veelgi kergendama. See pole kooskõlas ühiskonna vajadustega.
Kõrghariduse üleilmsed trendidRiik, mis suudab esimeste seas üles ehitada uue haridussüsteemi – mis vastab adekvaatselt postindustriaalse ühiskonna ja majanduse vajadustele –, saavutab teiste ees strateegilise edumaa.
Haridussüsteem vajab reformi juba ammu. Reformides tuleb lähtuda ühiskonna ehk tööturu peamiste osalejate – tööandjate ja töövõtjate – vajadustest. Selles vallas langevad mõlema huvigrupi ootused kokku.
Kiiresti teisenevas maailmas muutub elukestev õpe üha aktuaalsemaks. Agraarühiskonnas oli keskmine eluiga ligi 30 aastat, mille puhul tööelu keskmine pikkus ei ületanud 15 aastat. Tänapäeval on situatsioon kardinaalselt muutunud: haridust omandav inimene peab arvestama üle 40 aasta kestva tööeluga. Selle aja jooksul kaovad ühed elukutsed ja tekivad teised, seega ületab inimese keskmine eluiga elukutse keskmise kestuse.
Vastuseks uutele väljakutsetele peab kõrgharidussüsteem andma inimesele sellise intellektuaalse kapitali, mis ühelt pool võimaldaks luua lisandväärtust ja teenida ülalpidamist, teiselt poolt aga lahendada ebastandardseid tööülesandeid ja kohaneda kiiresti teiseneva keskkonnaga. Õppekavadesse tuleb integreerida ülekantavaid oskusi, et tagada lõpetajate paindlikkus tööjõuturul ning edendada täienduskoolitust ja ümberõpet.
Inimene peab olema valmis ühest töövaldkonnast vajadusel teise üle minema. Tudengeid ja gümnasiste peab juba õpingute käigus hoiatama, et 3–4 aastat pärast ülikooli lõpetamist peavad nad oma elukutset mõningal määral vahetama. Teise ja kolmanda hariduse saamine peab olema inimese loomulik vajadus.
Töötuse määr 15–74-aastaste kõrgharidusega Eesti elanike hulgas oli 2007. aasta andmetel 1,6%, Euroopa Liidus 3,9%. Kuigi Eestis ei saa rääkida kõrgharidusega inimeste töötusest, napib tööjõuturul ülikoolilõpetajate arvukusele vaatamata kauemat aega piisava kvalifikatsiooniga töötajaid, kuna hariduse plaanimisel pole arvestatud rahvastiku kiire vananemise, negatiivse iibe, noorte suure mobiilsuse ja sotsiaal-majanduslikust arengust tuleneva tööjõuvajadusega.
Riigi haridusreform peaks lähtuma globaalsetest trendidest. Tulevikku vaatava haridusstrateegia edukas rakendamine annab Eestile tööandjate ja välisinvestorite silmis tööjõuturul eelise.
Tööandjad vajavad tehnoloogiaõpet väärtustavat paindlikku haridussüsteemi Üldharidussüsteem soosib liialt õpingute jätkamist gümnaasiumis, nõrgestades sellega kutseõppeasutuste potentsiaali keskhariduse pakkumisel. Nõrgalt on seotud tööturule otsest väljundit omavate kutse- ja kõrgkoolilõpetajate plaanimine. Omandivormide erinevuse tõttu on üld-, kutse- ja kõrgharidus ebavõrdselt rahastatud.
Riigi hariduskorralduse muutmist tuleb alustada üldharidussüsteemist. Esimese sammuna tuleks põhikoolid eraldada gümnaasiumitest ja seada ühtne lävend nn teise taseme haridusele (gümnaasiumid ja kutsekoolid). Põhikoolijärgsesse kutseõppesse suundujate arv peab tõusma tänaselt 30%-lt vähemalt 40%-ni.
Eestis on hetkel 230 gümnaasiumi, kus õpib u 32 000 õpilast, ja 33 kutseõppeasutust, kus põhikooli järgselt õpib 18 000 õpilast. Seega jääb gümnaasiumi keskmine õpilaste arv (140) kutseõppeasutuse keskmisele (545) alla ligi neli korda. Nende suhtarvude erinevus viitab otseselt vajadusele korrastada kutseõppeasutuste võrgu ümberkorralduse sarnaselt ka gümnaasiumite võrk.
Tööõpetuse, infotehnoloogiliste- ja reaalainete õpetamine üldhariduskoolides ning noorte kutse- ja karjäärinõustamine laiemalt tuleb võtta senisest põhjalikuma tähelepanu alla. Praegu on noorte kutse- ja karjäärinõustamine laialivalguv ja vastutus selle eest on hajutatud riigi erinevate institutsioonide vahel. Täiskasvanuhariduses tuleks panustada pehmete erialade inimeste ümberõppesse nii kutseõppeasutuse kui ka kõrgkooli baasil.
Paljudes traditsioonilistes majandusharudes nõuab tööülesannete täitmine töötajatelt IKT-alaseid teadmisi. Seetõttu tuleb haridussüsteemis tagada lisaks üldisele kirjaoskusele ka konkreetselt tulevase tööga seotud arvutioskuse omandamine. Mitmete riskirühmade nõrk IKT-alane ettevalmistus väljendub tööjõu nõrgas konkurentsivõimes.
Tööandjate ootused haridussüsteemileKõrgharidusmaastiku korrastamine-  tõsta kõrghariduse läve ja kvaliteeti
-   pakkuda akadeemilises maailmas andekatele ja võimekatele noortele kõrgetasemelist haridust
Rakendusliku ja kutsehariduse väärtustamine-   pakkuda praktilise suunitlusega andekatele noortele kõrgetasemelist haridust
-    tõsta pärast keskharidust omandatava kutsehariduse staatust
-    populariseerida ettevõtluses ja tööstuses töötamist
Tehnikaerialade lõpetajate osakaalu kasvGümnaasiumiõppe korrastamine
Tööandja koolituskalender
18.11.2008 EBS: Finantsid mittefinantsistile
Rohkem infot siit. Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele soodustus 5%
24.11.2008 IOE Conference on Globalization and the future of labour law
Jälgige täienevat eelinfot.
25.11.2008 EBS: Ãœldjuhtimise arenguprogramm
Täpsem info saadaval. Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele soodustus 5%
03.12.2008 EBSi ja KPMG strateegiakool: Strateegia elluviimine - kuidas strateegiat edukalt ellu viia?
Lisa info saadaval. Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele soodustus 5%
04.01.2009 METP, EL-Hiina ettevõtete juhtide vahetuse ja väljaõppe programm
Lisainfo ja kandideerimisinfo.
14.05.2009 Internship Course - International Institute for Labour Studies
Lisainfo ja kandideerimisinfo. Tähtaeg on 21.11.2008
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
|
|
|
|
