Vabrik nr 23 PDF Trüki
Eesti Tööandjate Keskliidu sõnumitooja „VABRIK“ Nr.23 - 7. november 2008

BUSINESSEUROPE-i sügisene majandusülevaade keskendub usalduse taastamisele


28. oktoobril avaldas Euroopa tööandjate katusorganisatsioon BUSINESSEUROPE sügisese majandusülevaate Economic Outlook, mis põhineb liikmes-föderatsioonide regulaarsetel küsitlustel. Aruanne sai pealkirjaks „Taastades usaldust tormilistel aegadel“.

Investeeringute ja tööhõive kiire kukkumine

Kuni 2008. aasta keskpaigani toetasid usku Euroopa majanduse taastumisse, ootused tarbimishindade stabiliseerumisele, ekspordimahtude kasvule, kasvavatele turgudele, elastsele tööjõuturule ja EL-koduturgude tasakaalule.

Vaatamata sellele võimendas finantsturgude kriis aasta keskel oluliselt majanduslikke vastutuuli, tuues kaasa kindlustunde jätkuva vähenemise ning kartuse, et aastal 2009 tuleb ulatuslikum pöörde languse poole.
BUSINESSEUROPE ennustab EL-ile reaalset SKT kasvu 2008. aastaks 1,4% ja 2009. aastaks 0,4%, ning eurotsoonile vastavalt 1,2% ja 0,2%.

Investeerimisväljavaateid mõjutavad oluliselt ettevõtete kasumlikkuse jätkuv langus, pidurduv majanduskasv ja finantsturgude erakordne ebastabiilsus. Äriringkondade hinnang tootmismahtude kasvule lähikuudel ja aastal 2009 on nullilähedane. Kokkuvõttes prognoosib BUSINESSEUROPE 2009. aastaks EL27 püsivinvesteeringute langust 1,7% võrra.

Nimetatud asjaolusid arvestades halveneb olukord tööjõuturul. Uuring näitab, et järgneval kuuel kuul vähenevad ettevõtete tööjõukulud koondamiste tõttu tunduvalt, eriti tööstussektoris. Tööandjate keskliidud ennustavad, et järgmisel aastal väheneb tööga hõivatud inimeste arv 1,1 mln võrra, samas kui käesoleval aastal on loodud 2 mln uut töökohta.

Finantskriis võib tuua kaasa veelgi tõsisemad tagajärjed. Äriringkondade suurimaks mureks on finantsturgude ebastabiilsuse võimalik mõju. Ettevõtete ja tarbimisturgude ebakindlus on kasvanud. Ettevõtjad näevad kriisi kõige ohtlikumate võimalike tagajärgedena üle-reguleerimist ja protektsionistliku poliitika tagasitulekut.

Sotsiaalpartnerid arutasid töölepingu seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekuid

Tööandjate Keskliit korraldab ettevõtlusorganisatsioonide õppereisi Inglismaale

Innovatsiooniosakute programm suurendab koostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel

Tööandja koolituskalender


31.10.2008 Septembris vähenes tööstustoodang 4%

30.10.2008 Valitsus tahab uusi töötuskindlustusmakse määrasid


28.10.2008 Edetabel: Eesti on arengueesmärkide saavutamisel ELi uutest liikmetest parim

28.10.2008 Standard & Poor's kinnitas Eesti reitingu samal tasemel









BUSINESSEUROPE

Paralleelselt finantsturgude kriisiga on BUSINESSEUROPE liikmes-liidud täheldanud palgasurve nõrgenemist, majandusaktiivsuse langus vähendab palga-tarbimisspiraalide riski lähikuudel veelgi.

Kuigi majanduskasvu dünaamika Aasia ja naftatootjate majandustes säilib, ei saa välistada maailmamajanduse kasvu aeglustumist ja finantsraskuste suuremat mõju ka nendele turgudele. See faktor on üheks langusriskiks 2009. aasta stsenaariumis.

Majanduslike vastuvoolude tugevus ja ulatus tekitavad ebakindlust ja suurendavad nõudlust adekvaatsete poliitikate rakendamise järele nii riikide, Euroopa kui maailma tasemel, et taastada kindlustunne. Esmajärjekorras tuleb rakendada meetmeid finantsturgude stabiliseerimiseks, seejärel kiirendada majanduse taastumist.

Vastupanu finantskriisile

Euroala ja EL-i valitsused leppisid kokku ühistegevustes, et kergendada finantskriisist põhjustatud ebastabiilsuse mõju. Kuigi finantskriisis võib reguleerimislaste meetmete ülevaatamist kiirendada, rõhutavad Euroopa äriringkonnad, et liigne reguleerimine ja protektsionism lükkavad edasi kindluse taastumise ning takistavad taastumisprotsessi.

BUSINESSEUROPE eeldab Euroopa Keskpangalt kõikvõimalike stsenaariumide kaalumist – k.a intressimäärade jätkuv alandamine –, et hinnataset stabiilsena hoides kriisi mõju leevendada. Valitsused peavad pingutama, et täiustada sotsiaalsektori kulude ja maksusüsteemi kvaliteeti, hoides samal ajal kontrolli all eelarve defitsiiti.

Tuleb tasakaalustada õigustatud mured ostujõu vähenemise pärast ja ettevõtete vajadus tugevdada oma konkurentsivõimet. Seda ei lahenda palgatõus, mis suurendab inflatsiooni ja vähendab tööhõivet, vaid meetmed, mis upitavad produktiivsust ning tõstavad ettevõtete ja töötajate kohanemisvõimet. See eeldab Lissaboni strateegia meetmete kiiret rakendamist, mis pakuvad väljakutsetele vastamiseks sobivat struktuuri.

Tootlikkuse tõstmise ja võimendamise reforme ei saa edasi lükata riikides, kelle konkurentsivõime ning jooksevkonto olukord on viimastel aastatel halvenenud. Demograafiliste trendide tõttu, mis ilmnevad tööjõuturul alates 2010. aastast, sõltub majanduskasv ja üldine heaolu tootlikkusest enam kui kunagi varem.

BUSINESSEUROPE Economic Outlook Autumn 2008 ja ülevaated riikide lõikes on saadaval aadressil www.businesseurope.eu.

Sotsiaalpartnerid arutasid töölepingu seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekuid

Kolmapäeval, 5. novembril kohtusid sotsiaalpartnerite esindajad, et arutada töölepingu seadusele tehtud muudatusettepanekuid. Sotsiaalpartnerid otsustasid toetada „roheliste“ ja etendusasutuste liidu ettepanekuid ning üht keskerakonna ettepanekut.

Toetuse saanud keskerakonna ettepanek likvideeris tehnilise vea § 47 lõike 3 osas ja "roheliste" ettepanekuks oli parandada eelnõu § 67 lõigete 1 ja 2 sõnastust asendades sõna „nõuda” sõnaga „saada”. Etendusasutuste liidu ettepaneku kohaselt ei kohaldata etendusasutuse loomingulise töötaja suhtes tähtajalise töölepingu järjestikku sõlmimise piirangut. Muudatuse eesmärgiks on tagada etendusasutuste loominguliste töötajate erialane kõrge tase ja vältida takistusi, mis ei lase rakendada eriseadust, samuti ühtlustada etendusasutuste loominguliste töötajate töölepingute tingimusi. Ülejäänud ettepanekud ei leidnud sotsiaalpartnerite toetust.

Keskerakond tegi eelnõule üle saja muudatusettepaneku, millest enamiku rakendamine tähendaks sisuliselt tagasikäiku, millega ei saa nõustuda ei tööandjate ega ka ametiühingute esindajad. Samuti oli ettepanekuid lugedes ilmne, et autorid ei olnud ennast kurssi viinud uue seaduseelnõu ega tööõiguse aluspõhimõtetega. Ka Rahvaliidu muudatusettepanekud olid toodud eelnõusse kehtivast õigusest ja sarnanesid väga keskerakondlaste väljaütlemistega.

Töölepinguseaduse eelnõu on põhjalikult analüüsinud Kölni ülikooli Saksa ja Euroopa töö- ja sotsiaalõiguse instituudi direktor professor dr Ulrich Preis, kes esitas 2007. aastal – koos prof dr Martin Hessleriga – diskussiooniks Saksamaa töölepingu seaduse eelnõu. Professor Preis leiab oma analüüsis: „Eesti töölepingu seaduse eelnõu teeb muljetavaldaval viisil selgeks, kuidas on võimalik selle tähtsa reguleerimisvaldkonna kokkuvõttes kiire muutmine ühtses kodifikatsioonis. Eelnõu viib ulatuslikul määral ellu Euroopa Ühenduse aktuaalsete direktiivide suuniseid“.

Kohtumisel olid esindatud riigi poolt sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium, ettevõtjaid esindasid tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda ning töövõtjate huve kaitsesid ametiühingute keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon ja haridustöötajate liit.

Tööandjate keskliit korraldab ettevõtlusorganisatsioonide õppereisi Inglismaale


Eesti ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse parandamiseks korraldab tööandjate keskliit 11.–14. novembril õppereisi Londonisse.

Oleme täpselt niivõrd tugevad, kuivõrd tugev on meie liikmeskond ning kuivõrd selgelt ja argumenteeritult suudame oma seisukohti ühiskonnas teatavaks teha. Suurbritannialt on meil selles osas palju õppida. Just nimelt selles tugevate traditsioonidega Euroopa riigis on ettevõtlusorganisatsioonid mõjuvõimsad ja hästi organiseerunud.

Eestit ja Suurbritanniat võrreldes võib ettevõtlusorganisatsioonide organiseerumises täheldada teatavat sarnasust. Tuues sisse sotsiaalpartnerlusorganisatsioonide aspekti, näeme, et nii Eestis kui ka Suurbritannias omavad ametiühingud tagasihoidlikku mõjuvõimu.


Reisil osaleb 21 Eesti ettevõtlusorganisatsioonide esindajat. Eesti–Suurbritannia kaubandussuhted ja koostöö potentsiaali ning ettevõtluskeskkonna kujundamist Suurbritannias tutvustavad Eesti suursaadik Suurbritannias ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis Margus Laidre ja majandusdiplomaat Peeter Kohandi. EAS-i tegevust Suurbritannias tutvustab välisesindaja Londonis Egert Anslan.

Kohtutakse nii tööandjate keskliidu sõsarorganisatsiooniga CBI (Confederation of British Industry) kui ka paljude Briti majandusharuliitudega. Eesti saatkond korraldab õppereisil osalejatele ja nende Briti partneritele vastuvõtu Eesti saatkonnas.

Õppereis leiab aset ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse tõstmise programmi raames. Programmi eesmärgiks on tugevdada ettevõtjate ühendusi ja ettevõtjate osalust poliitikakujunduses.

Õppereisi programmiga saate tutvuda siin.


Innovatsiooniosakute programm suurendab koostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valmistab ette innovatsiooniosakute programmi, mis peaks avanema 2009. aasta alguses. Programmi eesmärk on aidata kaasa ettevõtete arendustegevusele ning suurendada koostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel.

Innovatsiooniosak on põhimõtteliselt 50 000-kroonine kinkekaart, mida ettevõte saaks taotleda EAS-ist, et omakorda tasuda sellega ülikoolile lepingulise teadus- või arendustöö eest, mille käigus luuakse ettevõttele lisandväärtust uue toote-, teenuse- või protsessi-innovatsiooni näol. Hiljem maksaks EAS teadusasutusele osaku väärtuse välja. Sarnane skeem on edukalt kasutusel näiteks Iirimaal ja Hollandis.

Programmi sihtgrupina nähakse uuenduslikke ettevõtteid (keda Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas on 46%), kes ei ole teadus- ja arendusasutustega seni veel koostööd teinud. Näiteks Soomes on igal kolmandal uuenduslikul ettevõttel koostööpartneriks kõrgem õppeasutus, Eestis vaid igal kümnendal.

Ettevõtjalt eeldatakse, et ta on kindlaks teinud oma arengutakistuse või lahendamist vajava probleemi kas iseseisvalt või ettevõttevälist diagnostika- või nõustamisteenust kasutades. EAS-i kodulehel oleva andmebaasi abil saab ettevõte valida teenusepakkuja, kes on kompetentne tema küsimuse lahendamisel. Seejärel täidab ettevõtja lühikese ankeedi (e-taotlemist kasutades), kus kirjeldab lahendamist vajavat probleemi, misjärel EAS vaatab taotluse läbi ja väljastab talle osaku.

Innovatsiooniosakute programmi on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil esmalt plaanis rakendada pilootprogrammina 18 kuu jooksul, et testida ettevõtjate ning teadus- ja arendustegevuse asutuste valmisolekut ja programmi tingimuste sobivust sihtrühmale.

Loe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteadet siit


Tööandja koolituskalender


06.11.2008 Seminar: Spordiharrastus Eesti ettevõtetes
Täiendavat infot siit

06.11.2008 EBS: Liidriomaduste arenguprogramm
Rohkem infot siit. Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele soodustus 5%

18.11.2008 EBS: Finantsid mittefinantsistile
Rohkem infot siit. Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele soodustus 5%

24.11.2008 IOE Conference on Globalization and the future of labour law
Jälgige täienevat eelinfot.

25.11.2008 EBS: Üldjuhtimise arenguprogramm
Täpsem info saadaval. Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele soodustus 5%

03.12.2008 EBSi ja KPMG strateegiakool: Strateegia elluviimine - kuidas strateegiat edukalt ellu viia?
Lisa info saadaval. Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele soodustus 5%

04.01.2009 METP, EL-Hiina ettevõtete juhtide vahetuse ja väljaõppe programm
Lisainfo ja kandideerimisinfo.

14.05.2009 Internship Course - International Institute for Labour Studies
Lisainfo ja kandideerimisinfo.  Tähtaeg on 21.11.2008



Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud