Vabrik nr 21 PDF Trüki
Eesti Tööandjate Keskliidu sõnumitooja „VABRIK“ Nr.21 - 21. oktoober 2008

Gild 100 edetabelis teevad ilma Tööandjate Keskliidu liikmesettevõtted

Gild 100

GILD Bankers analüüsi kohaselt on Eesti kõige väärtuslikum ettevõte Hansapank, uue nimega AS Swedbank, mille turuväärtus ulatus 2007. aasta lõpu seisuga 71,7 miljardi kroonini. Eesti väärtuslikemate ettevõtete edetabelis 10 esimese koha hõivanud ettevõtetete hulgast, kuuluvad 9 Tööandjate Keskliitu otseliikmena ja üks läbi majandusharuliidu.


Tööandjate Keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul annab GILD Bankersi poolt koostatud edetabel hea pildi stabiilselt edukatest Eesti ettevõtetest. See, et neist enamus kuulub Tööandjate Keskliidu liikmeskonda ja/või majandusharuliitudesse ei ole Kriisi sõnul üllatav. „Eks ettevõtjate ühendustega liituvad ja ühishuvide eest seismist väärtustavadki enamasti ettevõtted, kes on suunatud pikemaajalisele arenguperspektiivile ning tunnetavad ka oma ühiskondliku rolli tähtsust,“ ütles Kriis.

Järgmiseks aastaks ennustab Tööandjate Keskliidu juht eksportiva tööstuse suuremat osakaalu edetabelis. „Töötleval tööstusel on suur ekspordipotentsiaal, kui mujal on väärtused langenud, siis tööstuses on need kasvanud. Just tööstusharud, mis suudavad anda korralikku lisandväärtust ja oma toodangut eksportida, hakkavad järgmistel aastatel Eesti majanduses rohkem tooni andma.“

Edetabeli kümme esimest ettevõtet on järgmised (ettevõtte nimi, väärtus miljardites kroonides seisuga 01.01.2008, väärtuse muutus võrreldes 2006. aasta lõpuga ning koht mulluses edetabelis):

1.       Hansapank (Swedbank)71,7-19,5%1
2.       Eesti Energia23,4-5,3%2
3.       SEB Pank18,9-11,8%3
4.       Eesti Telekom16,8-7,1%4
5.       Tallink Grupp11,1-17,8%5
6.       Olympic Entertainment Group8,3-21,2%6
7.       BLRT Grupp6,615,9%12
8.       Sampo Pank5,9-1,6%9
9.       Tele2 Eesti5,9-7,4%8
10.    Tallinna Sadam5,2-19,3%7

Töölepingu seaduse eelnõu läbis esimese lugemise

Ukraina majandusatašee soovib vahendada Eesti ettevõtjate huve

Playtech tunneb puudust heast tööjõust

Otsime tööandjate esindajaid töövaidluskomisjonidesse

Tööandja koolituskalender


14.10.2008 Saastetasud ei pane ettevõtteid keskkonnast hoolima
  
13.10.2008 Veskimägi: Eesti riik pole kunagi raha lugenud

09.10.2008 Ettevõtete aruandluskorraldus muutub peagi lihtsamaks

09.10.2008 Eesti konkurentsivõime nõrgim lüli on tööturu jäikus












BUSINESSEUROPE

Töölepingu seaduse eelnõu läbis esimese lugemise


Oktoobri alguses oli Riigikogus esimesel lugemisel uus Töölepingu seaduse eelnõu, mis tugineb sotsiaalpartnerite – tööandjate ja töövõtjate – esindusorganisatsioonide kokkuleppel.

 Võrreldes kehtiva seadusega järgib uue töölepinguseaduse alusel loodud töösuhe võlaõigusseaduse põhimõtteid. Tööleping on eraõiguslik leping, millele kohalduvad täna kehtivast töölepingu seadusest oluliselt hiljem vastuvõetud ja erineval ideoloogial põhinevad tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus. Erinevuste tõttu nimetatud normide lähtealustes on nende üheaegne rakendamine sageli keeruline. Lisaks võtab uus eelnõu tänase viie seaduse asemel töösuhtereeglid kokku ühte seadusesse.


Sotsiaalpartnerite esindajad Enn Veskimägi, Maret Maripuu ja Harri Taliga eelnõud tutvustaval pressikonverentsil aprillis.
Eelnõus on lähtutud põhimõttest, et reguleerima peab vaid seda, mis on töötaja kaitseks absoluutselt vajalik, loobutakse ebamõistlikest formaalsustest nagu tööraamat ja vabastatakse Tööinspektsioon vormiliste kooskõlastuste andmisest. Tööinspektoritel jääb seega rohkem aega tegeleda bürokraatia asemel sisuliste järelevalveülesannetega.

Ootuspäraselt pälvis kõige enam opositsiooni kriitikat fakt, et uus eelnõu vähendab töösuhte lõpetamisega kaasnevaid kulutusi ettevõtjale. See aga võimaldab ettevõtetel olla paindlikum ning luua rohkem uusi töökohti, kartmata et turuolukorra muutudes koondamishüvitised ettevõtte majanduslikult raskesse seisu viiks.

Töötaja jaoks koondamiskaitse ei vähene, turvalisust lisab töötuskindlustuse hüvitiste määrade tõstmine ja kindlustuskaitse laiendamine. Töötajate kaitstust suurendatakse  töötuskindlustushüvitise tõstmisega esimesel sajal päeval 50 protsendilt 70 protsendile töötaja viimase 12 kuu keskmisest palgast. Samuti tõstetakse töötutoetuse määra. Kaotatakse ära ettevõtte suuruse miinimum ja kaitstud saavad nüüd ka need töötajad, kes ametist lahkuvad poolte kokkuleppel või omal soovil. See lisab töövõtjale kindlustunnet töö otsimise ajaks.

Eelnõu laiendab tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalusi. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida igal juhul, kui tegemist on tähtajalise iseloomuga tööga, samas peab tööandja edaspidi väga põhjalikult hindama, kas tegemist on ajutise tööga või töötajat vajatakse tegelikult püsivalt. Lepingu maksimumtähtaeg on 5 aastat ja tähtajalist lepingut ei saa sõlmida rohkem kui kaks korda järjest. Lepingu ülesütlemisel peab tööandja maksma hüvitist, mis vastab tähtaja saabumiseni saada olevale töötasule.

Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mis ei leidnud toetust. Ettepaneku vastu hääletas 48 ja poolt 25 riigikogu liiget. „Keskerakond on arvamusel, et töösuhted üldiselt vajavad uuendatud regulatsiooni“ sõnas Riigikogu kõnepuldis Ain Seppik „Paraku on äärmiselt kahetsusväärne see, et eelnõu ettevalmistamise käiku meid poliitilistel põhjustel ei kaasatud.“

Reformierakonna esindaja Tõnis Kõiv tõi esile et „kiiduväärt on olnud selle seaduseelnõu ettevalmistamise protsess. Eelnõu on sündinud koostöös sotsiaalpartneriga ja ka väga avalikult.“ IRL esindaja Eiki Nestor pidas vajalikuks rõhutada „meie jaoks väga tähtis asjaolu on see, et selle eelnõu teksti suhtes saavutati kokkulepe tööandjate ja ametiühingute vahel. On oluline seetõttu, et sisuliselt eelnõu sündiski tänu sellele kokkuleppele. “
 
Uus eelnõu muudab tööturu paindlikumaks, aidates paremini kaasa uute töökohtade loomisele, samuti parandab ettevõtjate reageerimisvõimet.

Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 23. oktoober kell 18.00.
Töölepingu seaduse eelnõu (299 SE) esimese lugemise stenogrammi siit >>


Ukraina majandusatašee soovib vahendada Eesti ettevõtjate huve 

Teisipäeval, 14. oktoobril 2008.a., kohtusid Tööandjate Keskliidu esindajad Enn Veskimägi, Tarmo Kriis ja Anton Kuznetski Ukraina uue majandusatašeega Eesti Vabariigis Pjotr Kutsenkoga (Пётр Куценко).

Atašee saabus Eestisse 1. oktoobril 2008.a. ning on määratud sellele ametikohale neljaks aastaks. Oma eesmärgiks seab ta Eesti-Ukraina kaubandus-, majandus ja investeerimissuhete parandamist ja efektiivistamist.

Omalt poolt rõhutas atašee valmisolekut organiseerida kiiret ja efektiivset kommunikatsiooni protsessi Ukraina ja Eesti ettevõtjate vahel, seda nii B2B kui ka B2G tasemel. Kuna majandusatašee amet on oma olemuselt majandusministeeriumi pärusmaa, mitte välisministeeriumi oma, siis võib tänu sellele oodata konstruktiivset äri- ja majanduskallakuga suhtlemist.

Kohtumisel arutati investeeringute ja kinnisvaraarenduse ning tehnoloogiaga seotud küsimusi. Ukrainas on nüüdseks lubatud soetada maad välismaalaste või välismaa ettevõtete omandusse  (mis ei ole põllumajandusmaa), mis oli varem keelatud. Müügiks on valmis ka hulk kinnisvara arendusprojekte, mõnigatest konkreetsetest näidetest oli juttu ka kohtumisel. Ukraina ettevõtted on valmis Eestist importima tehnoloogiaalast know-how’d. Väga aktuaalne on energiasäästu temaatika.

Koostöö Ukrainaga väärib arendamist.

Õppimaks paremini tundma Eesti ettevõtete huvisid seoses Ukrainaga, pöördus atašee Tööandjate Keskliidupoole palvega tuua välja liikmete mõtted ja ideed antud teemal. Omalt poolt lubas ta viia need arvamused ettevõtjate ja tööandjate ühendusteni ning kõrgemate võimuesindajateni Ukrainas ning konkreetsete ärikontaktide vahendamist.



Playtech tunneb puudust heast tööjõust

7. oktoobril kohtusid Tarmo Kriis ja Anton Kuznetski Playtech Estonia CEO Rein Lemberpuuga ja COO Juha Korhoneniga. Kohtumise eesmärgiks oli tutvuda ettevõtte tegevusega ning arutada hetkel aktuaalseid majandusküsimusi.

Playtech on loodud aastal 2000 Eesti ja Iisraeli ühisettevõttena ning tegeleb internetimängude tarkvara tootmise ja arendamisega. Tänaseks on Playtech kasvanud oma valdkonnas suurimaks  ettevõtteks maailmas - 5 tootmis- ja arenduskeskuses töötab umbes 700 inimest. Ettevõtte aktsiad on alates 2006. a märtsist kaubeldavad Londoni börsi alternatiivnimekirjas. Playtech Groupi 2007. aasta müügitulu oli 103,6 mln USD.

Playtechi esimeseks arenduskeskuseks on Tartus asuv Playtech Estonia, mis on alates oma loomisest kasvanud äärmiselt kiiresti - kuni 80 inimese võrra aastas. Hetkel pakub Playtech Estonia tööd enam kui 300le inimesele, olles seega üks suurematest tarkvaraettevõtetest Eestis. Viimaste aastate jooksul on Eesti meedias Playtechi tutvustatud ühena Eesti IT-alastest edulugudest.

Internetikasiinodele tarkvara tootev Playtech on üks suurematest tarkvaraettevõtetest Eestis.

Lemberpuu sõnul soovib Playtech Estonia jääda Eesti inimestele tööd pakkuvaks Playtech grupi peamiseks arenduskeskuseks ning ühe enam pakkuda tööd kohalikule tööjõuturule.

Spetsiifilised probleemid, millega sektor silmitsi seisab, tulenevad haridusvaldkonnast. Ülikoolidest turule tuleva värske tööjõu hulk, kvalifikatsioon ja teadmiste tase jätavad soovida. Põhjuseks on tugevate õppejõudude üleminek erasektorisse. Olukorra peaks lahendama nende toomine tagasi ülikoolidesse. Samas on puudus ka kvalifitseeritud äri- ja tootejuhtidest.

Üldisemad laadi kitsaskohad on omased ka paljudele teistele tootmisettevõtetele, nagu näiteks aastal 2011 saabuv murdepunkt, kust alates hakkab tööturule tulema aina vähem uusi töötajaid. Samas riiklikul tasemel pole lahendatud ei oskus- ega teadmistepõhise võõrtööjõu sissetoomise küsimus.

Otsime tööandjate esindajaid töövaidluskomisjonidesse

Otsime tööandjate esindajaid töövaidluskomisjonidesse

Vajame kiiresti töövaidluskomisjonidesse tööandjate esindajaid Tartu, Jõgeva, ning Viljandi piirkondadesse.

Huvilistel palun saata kiri kontaktandmetega aadressile: E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud , tel 6999301


Tööandja koolituskalender

22.10.2008 EBSi ja KPMG strateegiakool
Lisainfo saadaval siit: http://www.ebs.ee/?id=10730
Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele soodustus 5%

23.10.2008 Controllingu kongress
Rohkem infot siit: http://www.tooandjad.ee/et/kompetentsikeskus/koolituskalender/details/14-controllingu-kongress

23.10.2008 Strateegiline juhtimine EBS EMBA
Lisainfo saadaval siit: http://www.ebs.ee/?id=10728
Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele soodustus 5%
28.10.2008 BUSINESSEUROPE konverents “Going Global: The Way Forward”
Rohkem infot siit: http://www.businesseurope.eu/Content/Default.asp?PageID=538

29.10.2008 Euroopa-Jaapani seminar: Rahvusvahelistumine - klastrid, teadus- ja arendustegevus
Rohkem infot siit: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/10/item25114
29.10.2008 Rahvusvaheline Töömess Varssavis
Rohkem informatsiooni  Poola Töömessi kohta leiate EURESe kodulehel: http://www.eures.ee/  ning Töömessi ametlikul infoleheküljel http://mtp.um.warszawa.pl/

24.11.2008 IOE Conference on Globalization and the future of labour law
Jälgige täienevat eelinfot: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/11/item25018

14.05.2009 Internship Course - International Institute for Labour Studies
Lisainfo ja kandideerimisinfo: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2009/05/item24982 Tähtaeg on 21.11.2008

Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud