Riik saab majanduse ümberstruktureerimisele kaasa aidata ka muutes prioriteete investeeringute, eurotoetuste ja haridussüsteemi osas. Rohkem peaks rõhuma ekspordile ja tööstusettevõtete ümberstruktureerimisele. Eurorahad tuleb suunata „pehmete meetmete“ asemel investeeringuteks. EAS toetuste süsteemi on vaja muuta paindlikumaks ja kiiremini toimivaks. Riigihangete süsteem peab stimuleerima innovatsiooni ja tootearendust, mitte pelgalt madalat hinda. Algatada tuleb haridusreform reaalkallakuga hariduse ja inseneeria prioriteetsuse tõstmiseks ning investeerides kutseharidusse.
Ametnikud ei valda piisavalt tööstusharude spetsiifikat, siinkohal on abiks ettevõtlusorganisatsioonide suurem kaasamine nii eelarve koostamisel kui tööstussõbralike poliitikate loomisel tööjõu ja hariduse valdkondades. Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamisel välisturgudel on oluline ka diplomaatide panus meie majandushuvide esindamisel, saatkondade koostöö ettevõtjatega võiks olla tihedam.
Gümnaasiumid tuleb põhikoolist eraldadaTallinna Tehnikakõrgkoolis arutati 1. oktoobril Eesti hariduse tulevikku. Toimunud seminaril keskenduti hariduse valikukohtadele lähema kümne aasta perspektiivis. Ühtlasi valmistati sellega ette Eesti hariduse tuleviku arutelu riigikogus.
Tartu Ülikooli professor margit Sutrop rõhutas, et meie haridus on mitmete suurte väljakutsete ees. “Eesti kool vajab praegu pööret teadmistekeskselt koolilt väärtuskeskele koolile. Me peaksime palju rohkem mõtlema sellele, et kool on ka kasvatusasutus,” sõnas Sutrop.
Tööandjate Keskliidu hinnangul on üheks võimaluseks kutseõppe populariseerimisel gümnaasiumide põhikoolist eraldamine ning gümnaasiumide arvu vähendamine. Koolireform peaks olema osa haldusreformist, et väikesed vallad ühineksid ja põhikooli, keskkooli ning kutseõppeasutuse eest vastutaksid juba uued suured omavalitsused. Praegu ei ole vallad huvitatud koolide reformimisest, kuna üldhariduskoolid moodustavad olulise osa kohalikust eelarvest. | 
Tallinna Tehnikakõrgkool
|
Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi oli üsna kriitiline. Tööandja on esimene, kes haridussüsteemi töötulemustega kokku puutub. “Täna on Eestis 227 valda ja 230 gümnaasiumit. Vaadates seda numbrit vaid valdade ja maakondade kontekstis, siis tuleb 60 õpilast ühe gümnaasiumi kohta, mis on häbiväärselt väike number. See on kulu ja viitab ainult haridusüsteemi madalale tasemele,” rääkis Veskimägi.
Kutseõppe taseme tõstmisel on oluline roll ka ettevõtjatel endil. Pakutava hariduse ettevõtjate vajadustega vastavusse viimisel tuleb teha kutsekoolidega rohkem koostööd. Täna otsib Tööandjate Keskliit oma liikemete hulgast esindajaid seitsme kutsekooli nõukogudesse Virumaal ning Lääne- ja Lõuna-Eestis. Liikmetel, kes soovivad anda oma panuse kutsehariduse arengusse, palume võtta ühendust keskliiduga aadressil
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
Euroopa tööandjad toetavad Sarkozy initsiatiivi finantskriisi lahendamisel
Euroopa tööandjate katusorganisatsiooni BUSINESSEUROPE esindajad kohtusid 26. septembril Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet-ga ja teisipäeval, 30 septembril Euroopa Liidu eesistujariigi Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy-ga. Kohtumistel arutati ülemaailmse finantskriisi mõju Euroopa majandusele.
Arenenud riikide majanduskasvu aeglustumine ja nõiaringi sattunud finantsturud tekitavat muret majanduse tuleviku üle. Tuleb parandada finantsjärelealve koordineerimist Euroopa tasandil ja kindlustada rahvusvaheliste kriisireguleerimismehhanismide toimimine. On oluline teha õigeid järeldusi ning tegutseda rahulikult, vältides ülereageerimist ja vastutöötavaid meetmeid, on öeldud BUSINESSEUROPE-i teates. |  Euroopa Liidu eesistujariigi Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy
|
Kriisi tõttu karmistunud laenutingimused avaldavad mõju eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kelle tegevus ja areng sõltub olulisel määral laenurahast. Vajalik on võimaldada ettevõtete finantseerimist Euroopa Keskpanga vahenditest. Euroopa ettevõtjad toetavad Euroopa Keskpanga suuri likviidsussüste ja rahapoliitikat. Tööandjate esindajad soovitasid intressimäärade vähendamist hiljemalt järgmise aasta alguses, et suurendada usaldust ja anda oluline tõuge majanduskasvu säilitamiseks Euroopas.
President Sarkozy eestvedamisel toimus laupäeval Pariisis Euroopa suurriikide tippkohtumine, millel arutatati praegust ülemaailmset finantskriisi. Kohtumisel tegid valitsusjuhid ühisavalduse, milles kinnitavad valmisolekut rakendada kõiki meetmeid, mis on vajalikud finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks. Kohtumise eel tegi BUSINESSEUROPE avalduse G8 juhtidele, toetades president Sarkozy initsiatiivi finantskriisi lahendamiseks ja rõhutades vajadust tugevdada finantsjärelevalve regulatsioone, luua toimiv ja läbipaistev koordinatsioonimehhanism finantsjärelvalveorganite vahel ja vaadata üle IFRS standardid (International Financial Reporting Standards), et loobuda protsüklilisest majandusmudelist, mis on nõrgestanud finantssektorit. Soovitatakse töötada välja ka reeglid reitinguagentuuridele. Euroopa tööandjad leiavad, et Euroopa ekspordivõimekus on endiselt hea ja majandus konkurentsivõimeline, seega tuleb vältida seda võimekust nõrgendavate siseriiklike või rahvusvaheliste meetmete kasutamist.
Alampalgaläbirääkimisi jätkatakse kuu aja pärastEesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit otsustasid, et 2009. aasta alampalga läbirääkimistel jätkatakse kuu aja pärast. Ametiühingud soovisid saavutada kokkulepe, mis tõstaks 2009. aastal üleriigilise palga alammäära praeguselt 4350 kroonilt 5250 kroonini kuus. Ametiühingute alampalga pakkumine põhineb rahandusministeeriumi suvisel prognoosil ja sellega ei saa tööandjad kindlasti nõustuda. Tööandjate Keskliidu hinnangul kujuneb majanduse olukord järgmisel aastal halvemaks rahandusministeeriumis prognoositust. Tööandjad on seisukohal, et läbirääkimiste jätkamiseks tuleb tähelepanelikult jälgida lähikuude arenguid tööturul ja majanduses, samuti tugineda autoriteetsete allikate majandusprognoosidele. Töötukassa nõukogu ei tõsta töötuskindlustusmakse määra Töötukassa nõukogu otsustas mitte tõsta töötuskindlustusmakse määra jätab töötajate ja ettevõtjate taskusse järgmisel aastal alles üle poole miljardi krooni. Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku säilitada järgmisel aastal töötuskindlustusmakse määrad tänavuse aasta tasemel kuna peab kogunenud reservi hüvitiste väljamaksmiseks piisavaks.
Töötukassa nõukogu esimehe Harri Taliga sõnul on töötukassa põhimõte olnud algusest peale kasvatada kogunenud reservi majandusliku surutise ajal, et inimeste maksukoormus raskel ajal ei tõuseks.
Tööandjaid esindavad töötukassa nõukogus Tarmo Kriis ja Vahur Kraft. Tööandjate Keskliit oli väljendas oma vastuseisu maksutõusule juba septembris. Praegusel ajal maksukoormuse tõstmine vaid lapiks valitsuse eelarveauke ja samas annaks see tagasilöögi majandusele. Et raha võetakse tarbimisest välja, jahutaks samm majandust kunstlikult.
Valitsusele on nõukogu otsus selgelt vastumeelt, järgmise aasta riigieelarve tuludesse on töötuskindlustusmakse tõusu summa juba sisse kirjutatud, et miinuse poole kalduvat riigieelarvet tasakaalu saada. Peaminister Andrus Ansip leidis, et töötukassa nõukogu otsus oli kantud liigsest optimismist, sest pigem tuleb valmistuda tööpuuduse kasvuks. Peaministri büroo teatas, et valitsus kaalub kõiki argumente ja töötuskindlustuse seaduse järgi kehtestab makse määra 1. detsembriks.
”Praeguseni oleme lähtunud sellest, et valitsus ei saa ise maksemäära kehtestada. Ta saab küll jätta nõukogu otsuse tähelepanuta, mis tähendab, et vanad maksemäärad jäävad kehtima.” ütles Tööandjate Keskliidu juht ja töötukassa nõukogu liige Tarmo kriis oma kommentaaris Äripäevale ”Kui valitsus on otsustanud töötukassa nõukogu seisukohta üldse mitte arvestada, tekib küsimus, miks nõukogu siis üldse koos käib. See tähendab töötuskindlustussüsteemi aluspõhimõtete vastu minemist. ”
Otsime tööandjate esindajaid töövaidluskomisjonidesseOtsime tööandjate esindajaid töövaidluskomisjonidesse
Vajame kiiresti töövaidluskomisjonidesse tööandjate esindajaid Tartu, Jõgeva, ning Viljandi piirkondadesse.
Huvilistel palun saata kiri kontaktandmetega aadressile:
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
, tel 6999301
Tööandja koolituskalender08.10.2008 Seminar: Töö- ja pereelu ühitamise audit ettevõttes
Rohkem infot saadaval siit: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/10/item25112
15.10.2008 EBS: Finantsjuhi arenguprogramm
Lisainfo saadaval siit: http://www.ebs.ee/?id=10727
Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele soodustus 5%
22.10.2008 EBSi ja KPMG strateegiakool
Lisainfo saadaval siit: http://www.ebs.ee/?id=10730
Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele soodustus 5%
23.10.2008 Strateegiline juhtimine EBS EMBA
Lisainfo saadaval siit: http://www.ebs.ee/?id=10728
Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele soodustus 5% 28.10.2008 BUSINESSEUROPE konverents “Going Global: The Way Forward”
Rohkem infot siit: http://www.businesseurope.eu/Content/Default.asp?PageID=538
29.10.2008 Euroopa-Jaapani seminar: Rahvusvahelistumine - klastrid, teadus- ja arendustegevus
Rohkem infot siit: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/10/item25114 29.10.2008 Rahvusvaheline Töömess Varssavis
Rohkem informatsiooni Poola Töömessi kohta leiate EURESe kodulehel: http://www.eures.ee ning Töömessi ametlikul infoleheküljel http://mtp.um.warszawa.pl
24.11.2008 IOE Conference on Globalization and the future of labour law
Jälgige täienevat eelinfot: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/11/item25018
14.05.2009 Internship Course - International Institute for Labour Studies
Lisainfo ja kandideerimisinfo: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2009/05/item24982 Tähtaeg on 21.11.2008
|
