 Tööandjate Keskliit selgitas Riigikogu majanduskomisjonis ettevõtjate seisukohti11. septembril 2008. a. arutasid Tööandjate Keskliidu esindajad Riigikogu majanduskomisjoni liikmetega ettevõtjate ettepanekuid Eesti majanduse elavdamiseks.
Ühiste ettepanekute koostamiseks viidi Tööandjate Keskliidu liikmete seas läbi küsitlus, kus paluti välja tuua sektori põletavamad probleemid ja teha omapoolsed ettepanekud meetmete osas. Laekunud ettepanekuid oli palju ja teemade ring lai. Oluliste valdkondadena joonistusid välja avaliku sektori kulude kokkuhoid, ettevõtjate sõbralik maksupoliitika ja haridussüsteem.
„Tööandjad tajuvad selgelt, et Eesti valitsemissektori kulud on väljunud kontrolli alt. See on eelnevate aastate protsüklilise fiskaalpoliitika otsene tagajärg. Eelnevate perioodide maksude ülelaekumisi on kasutatud jooksvate kulude suurendamiseks, mis ei ole jätkusuutlik,“ rõhutasid Tööandjate Keskliidu esindajad oma ettekandes. Liikmete poolt toodi probleemina esile ka avaliku sektori ning mõnede ametite negatiivne suhtumine ettevõtjatesse, mis pärsib soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamist. Riigi institutsioonide võrk, funktsioonid ja haldussuutlikkus tuleb kriitilise pilguga üle vaadata ning võtta ette tegevused nende efektiivsuse tõstmiseks.
Tööandjate jaoks on kriitilise tähtsusega eurole ülemineku tähtaeg ja selles osas oodatakse riigilt kiiremas korras uue üleminekukava avalikustamist. Ettevõtjad on seisukohal, et eurole tuleks üle minna hiljemalt 2012. aastaks. Selleks tuleb riiklikul tasemel ette näha meetmed inflatsiooni aeglustamiseks. Vältida tuleb aktsiisimaksude tõstmist, samuti tuleb analüüsida elektrihinna järsu tõusu mõju tarbijahindadele lähiaastail.
Ettevõtluse arengu seisukohalt on oluline, et maksukeskkond oleks stabiilne ja etteennustatav, samuti on vajalik selge ja lihtne maksupoliitika. Praegused valitsuse sammud seda ei toeta. Eestis on ebaproportsionaalselt suur sotsiaalmaksukoormus, mida tuleks ettevõtjate hinnangul vähendada, seda eriti kõrgelt tasustatud tööjõu osas. Kaaluda võiks sotsiaalmaksu ülemmäära kehtestamist. Kohtumisel arutati ressursimaksude üle ja puudutati erimärgistatud vedelkütuse kasutamist reguleerivad õigusakte, mis ei ole hetkel kooskõlas EL direktiividega.
| Eesti Tööandjate Keskliidu avaldus meremeeste palgavaidluse asjus Tööohutuse seminarilt: töötajate hea tervis on tööandja huvides Teated Tööandja koolituskalender
16.09.2008 Euroopa tööandjad plaanivad vähem tööjõudu värvata
16.09.2008 EAKL nõuab järgmise aasta alampalgaks 5250 krooni
15.09.2008 Eesti on üks suurima tööjõukulude kasvuga riike EL-is
11.09.2008 Veskimägi: me ei taha kinni maksta valitsuse lollusi
|
Tõukefondide vahendite jaotusstruktuur tuleks üle vaadata ja oluliselt rohkem raha tuleks suunata majandusarengule reaalselt kaasa aitavatesse investeeringutesse, nagu tööstusseadmed ja infrastruktuur, ning tunduvalt vähem pehmetesse projektidesse nagu koolitus, konsultatsioonid, mainekujundus, turu-uuringud jmt.
Tööturu puhul on kriitilisteks faktoristeks individuaalsete ja kollektiivsete töösuhete reform, paindlike töövormide soodustamine, kohaliku tööturu avamine välismaalastele, alampalgast loobumine ning vanaduspensioniea tõstmine.
Tööturu probleemide lahendamine on otseselt seotud hariduskorraldusega. Tööõpetuse, infotehnoloogiliste- ja reaalainete õpetamine üldhariduskoolides ning noorte kutse- ja karjäärinõustamine laiemalt tuleb võtta senisest põhjalikuma tähelepanu alla. Üldharidussüsteem soosib liialt õpingute jätkamist gümnaasiumis, nõrgestades sellega kutseõppeasutuste potentsiaali keskhariduse pakkumisel, on tööandjate hinnang olukorrale.
Tööandjate Keskliidu liikmete arvamuste baasil kokkupandud ettepanekud on koostatud heas usus, et Riigikogu võtab need riigieelarve menetlemisel ja seadusloome protsessis arvesse, kuna neist sõltub Eesti majanduse käekäik. Peame oluliseks, et riik alustaks ettevõtjatega lõpuks dialoogi Eesti majandusolukorra ja selle elavdamise teemal.
Eesti Tööandjate Keskliidu avaldus meremeeste palgavaidluse asjusEesti Tööandjate Keskliit pöördus avalikkuses üleskutsega Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) poole üles otsima konstruktiivset lahendust pikaleveninud vaidlusele Tallinkiga, millega kehtestatakse uued töötasud selle Eesti lipu all sõitvate laevade laevapere liikmetele.
| “Peame hoolega jälgima, millised saavad olema maailmamajanduse mõjud skandinaavia maadele ning millist mõju omab turismisektorile majutusasutuste käibemaksu tõstmine 18%-ni järgmisel aastal. Peame mõistma, et Tallink ei ole mitte ainult Eesti üks suurimatest tööandjatest, vaid ka eksportiva majanduse lipulaevu, mille konkurentsivõimest sõltub suurel määral Eesti teenindussektori lähitulevik,” kommenteeris Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis. | 
|
Kriis pidas riikliku lepitaja ettepanekut, millega Tallinki laevapere töötasud tõusevad 2007. aasta tasemega võrreldes 25% soliidseks ettepanekuks, millega EMSA-l oleks tulnud nõustuda. “Majanduses laiemalt toimub juba praegu töökohtade vähendamine ning ka palkade langetamist võib kohata. 25% palgatõus on selles valguses ettepanek, millele on raske alternatiivi leida. Kutsun EMSA juhtkonda üles saama üle erimeelsustest palgavaidluse lõppvaatuses ning kutsun ka Ametiühingute Keskliitu aitama vaidlevatel pooltel siinkohal kokkuleppele jõuda,” lisas Kriis.
Tööohutuse seminarilt: töötajate hea tervis on tööandja huvides12. septembril 2008 korraldas Tööandjate Keskliit koostöös Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa Majandushariduskeskusega seminari teemal Tööohutus ja töötervishoid Eestis, Lätis, Leedus ja Saksamaal. Küsisime Siegfried Hellwigilt, Metallisektori tööõnnetuste ennetamise ja kindlustamise assotsiatsiooni (Berufsgenossenschaft) tegevjuhilt, mis motiveerib Saksa tööandjaid töötajate tervise eest hoolitsema.
Teie ettekandest tuleb välja, et tööandjale on töötajate haigestumine kulukas ja seepärast peaks ta hoolitsema töötajate tervise eest? Samas veedab töötaja oma ajast tööandja juures (tööd tehes) 24% (168-st tunnist nädalas, on normtööaeg 40 tundi), st suurema osa ajast on töötaja omapead ja tööandja ei saa tema tervise eest hoolitseda. See võib tähendada, et kulutused töötajate tervisele ei kanna vilja. Kuidas Saksamaal sellele küsimusele vaadatakse, on see üldse teema?
Seadus kohustab tööandjat vältima tööst tingitud haigestumisi. Nende haiguste hulka loetakse kutsehaigused (näit. nahahaigused, mürast tekkinud haigused, kopsuhaigused, asbestist põhjustatud vähkkasvajad jne.), aga ka muud haigestumised, mille võib olla põhjustanud kutsetöö: näit. seljavaevused (töö staatiliste koormustega), südame- ja vereringehaigused (vahetustega töö, töö stressiolukorras jne.) On õige, et haigestuda võib erasfääris. Siin ei ole mitte alati kerge piiri leida.
Sellest hoolimata investeerivad ettevõtjad üha enam ettevõtte töötajate tervise edendamise abinõudesse, saades selleks toetusi ka haigekassadelt. | 
|
Terved töötajad töötavad motiveeritumalt. Silmnähtavalt väheneb töölt puudumiste arv. Lisaks sellele on välja arvestatud, et töötaja iga õnnetuse või haiguse tõttu puudutud päev tähendab ettevõttele 450 euro kaotust. Kulutused, mida ettevõtja teeb oma töötajate tervise heaks, tasuvad ennast seetõttu igal juhul ära.
Ettekannetes on juttu ennetustegevustest (preventsioonist) töötajate tervise eest hoolitsemisel. Kuidas on Saksamaal sellised tööandja poolt finantseeritud tegevused maksustatud? Kas tööandja võib tasuda piiramatult töötajate sportimise, massaaži vms eest ilma et seda maksustataks?
Saksamaal ei maksustata ettevõtte poolt töötajate tervise heaks tehtud kulutusi. Vastupidi: ettevõtja võib vastavate kulude põhjal saada maksusoodustust. Selline erisoodustusmaks oleks Saksamaal mõeldamatu. Kui ettevõtja pakub oma töötajatele kulukaid massaaže, siis on see vaid tema enese asi.
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus suurendab tööandja kulutusi kindlustusmaksete näol. Sektorites, kus tööõnnetusi rohkem juhtub, võib selline kulu riskide maandamiseks end vast õigustada, aga mis motiveerib kindlustust maksma ettevõtteid, organisatsioone, kus ei juhtu praktiliselt üldse õnnetusi?
Saksamaal ei ole ettevõtjatele seadusega ettenähtud õnnetusjuhtumikindlustuse jaoks ühtseid maksumäärasid nagu näiteks Balti riikides. Maksumäär sõltub majandussektori ohtlikkusest. Seda ohtlikkust määratakse eeskätt lähtudes sektoris toimunud õnnetuste ja kutsehaigustega seotud kuludest.
Teenindussektoris (pangad, kindlustused, bürood) on aastamaksed tunduvalt väiksemad kui näiteks metalli-, keemia- või ehitussektoris. Ka ühe sektori raames võivad ettevõtted saada tänu ennetustööle, s.t. õnnetustega seotud kulude vähendamisele, ca 10%-lise maksesoodustuse. Seeläbi tekkib ettevõtetel eriline huvi investeerida tööohutuse valdkonda. Balti riikides tuleks minu arvates see valdkond üle vaadata.
Eestis on tekitanud vaidlusi kutsehaiguste kindlustus. Kutsehaigused kujunevad pika aja jooksul ja raske on tuvastada, kust nad alguse on saanud. Kuidas see probleem Saksamaal on lahendatud?
On õige, et on haigusi, mis tekivad väga pika perioodi jooksul, näit. asbesti mõjust tingitud kopsuvähk, tolmust põhjustatud kopsuhaigused (silikoosid). Probleemid määratlemisega tekivad eelkõige siis, kui haigestunu on olnud pikaaegne suitsetaja. Siiski on meil kogenud arstid ja kliinikud töötanud välja piirkriteeriumid, mida üldiselt tunnustatakse, sealhulgas ka sotsiaalkohtute poolt.
Saksamaal ei tohi ettevõtte arst haigusi ravida. Kui tal tekib aga kahtlus kutsehaiguse kohta, on ta kohustatud vastavale kutseliidule sellest teatama. Selle teate eest saab ta kutseliidult honorari. Ettevõtte arst peab aga selle eest hoolt kandma, et haigestunud töötaja pöörduks vastava erialaarsti poole (dermatoloog, kopsuarst, silma-, kõrvaarst, ortopeed vms.).
Seminari materjalid
http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/09/item25023
TEATEDOtsime tööandjate esindajaid töövaidluskomisjonidesse
Vajame töövaidluskomisjonidesse tööandjate esindajaid: Tallinnas ja Harjumaal, Rakvere, Narva, Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ning Põlvamaa piirkondadesse.
Huvilistel palun saata kiri kontaktandmetega aadressile:
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
Otsime tööandjate esindajaid koolide nõukogudesse
Eesti Tööandjate Keskliit vajab esindajaid järgmiste koolide nõukogudesse:
Virumaa piirkond:
- Rakvere AK
Õpitavad erialad: kokk, tarkvara haldus, tisler, autotehnik, lukksepp, pagar-kondiiter,keskkonnatehnika lukksepp, kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus, ehitusviimistlus, ehituspuusepp.
- Narva KK
Õpitavad erialad: rõiva õmblemine, kodumajandus, müüja PKB, kokk, pagar-kondiiter, puhastusteenindus, hotelliteenindus, toitlustusteenindus, ärikorraldus, kinnisvarahooldus, veokorraldus, turismikorraldus, rätsepatöö, raamatupidamine.
Lääne-Eesti piirkond:
- Haapsalu KHK
Õpitavad erialad: majandusarvestus, loodusturismi korraldus, arvutiteenindus, ehitusviimsitlus, kokk, käsitöö toodete valmistamine, majutusteenindus, tisler, üldehitus /kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus/
- Pärnumaa KHK
Õpitavad erialad: kokk, pagar-kondiiter, müüja, rõivaõmblemine, arvutiteenindus, üldehitus, ehitusviimistlus, ehituspuusepp, tisler, elektroonikaseadmete koostaja, majutusteenindus, laomajandus, autotehnik, metsamajandus
Lõuna-Eesti piirkond:
- Olustvere TMMK
Õpitavad erialad: põllumajandus, loodusmajandus, kokk, maaturismi teenindus, toiduainete tehnoloogia, rahvuslik tekstiil, turismikorraldus, toitlustusteenindaja, sekretäritöö
- Valgamaa KHK
Õpitavad erialad: veokorraldus, rätsepatöö, turism, sotsiaalhooldus, müüja, kokk, tisler, palkmaja ehitaja, rõivaõmblus, autotehnik, autolukksepp, kaubaveod-käsitlemine, laomajandus
- Võrumaa KHK
Õpitavad erialada: puidutehnoloogia, metallide töötlemine, automaatika ja elektroonika, infotehnoloogia, majutus, toitlustus
Soovist palume teada anda aadressile:
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
Tööandja koolituskalender
24.11.2008 IOE Conference on Globalization and the future of labour law
Jälgige täienevat eelinfot: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/11/item25018
14.05.2009 Internship Course - International Institute for Labour Studies
Lisainfo ja kandideerimisinfo: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2009/05/item24982 Tähtaeg on 21.11.2008!
Rahvusvaheline Töömess Varssavis 29.10.2008EURES (European Employment Services http://eures.europa.eu) võrgustik kutsub tööandjaid kogu Eestimaalt osalema Viiendal Rahvusvahelisel Töömessil Poolas, mis toimub 29.oktoobril 2008. aastal Kultuuri ja Teaduse Palees Varssavi kesklinnas. Ürituse korraldab Poola Tööturuamet. Töömessi eesmärk on tööpakkumiste tutvustamine ja tööotsijate informeerimine töötamisvõimalustest Euroopa riikides. Eesti tööandjatel on ka hea võimalus pakkuda tööotsijatele infot töövõimaluste kohta oma ettevõtetes ning värvata töötajaid vahetult Poola Töömessil. Töömessil osalemine on kõigile tasuta. Rohkem informatsiooni Poola Töömessi kohta leiate EURESe kodulehel: http://www.eures.ee ning Töömessi ametlikul infoleheküljel http://mtp.um.warszawa.pl
Tööandjatele on osalemiseks vajalik eelregistreerumine. Selleks palume täita registreerimisvormi, mis on kättesaadav Poola Töömessi ametlikul leheküljel: http://mtp.um.warszawa.pl . Palun saata täidetud vorm Tööturuameti EURES spetsialistile e-posti teel:
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
Täiendav info siit >>
THE WORLD FORUM for Direct Investment 2009 in Vilnius, 10-11.06.2009Ka Eesti ettevõtted on oodatud osalema. Lisainfo: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2009/06/item25024
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|
|
|
|
