 Tööandjate Keskliit viib ettevõtjate põletavad probleemid Riigikogu majanduskomisjoniSellel neljapäeval, 11. septembril 2008. a. arutab Eesti Tööandjate Keskliit Riigikogu majanduskomisjonis ettevõtjate ettepanekuid Eesti majanduse elavdamise osas.
Seoses sellega pöördus keskliit oma liikmete poole küsitlusega, et uurida nende arvamusi ja ettepanekuid kõnealusel teemal. Tööandjate Keskliit tänab oma liikmeid aktiivsuse ja konstruktiivsete, värskete ja aktuaalsete ettepanekute ning arvamuste eest. Kõige enam kommenteeritud valdkondadeks osutusid maksupoliitika, haridus, makromajandus, tööjõuturg, õiguslik keskkond. Samuti toodi esile mitmeid sektorispetsiifilisi probleeme.
Oma liikmetele saadab Tööandjate Keskliit kokkuvõte küsitlusest ja memo Riigikogu majanduskomisjoni istungist järgmisel nädalal.
Tööandjate Keskliidu poolt võtavad kohtumisest osa volikogu esimees Enn Veskimägi ja juhataja Tarmo Kriis.
 Tööandjate Keskliit viib ettevõtjate probleemid Riigikogu majanduskomisjoni ette. TEADE: Vajame töövaidluskomisjonidesse tööandjate esindajaid: Tallinnas ja Harjumaal, Rakvere, Narva,  Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ning Põlvamaa piirkondadesse.
Huvilistel palun saata ekiri kontaktandmetega ekirjale:Â
E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
|
|
| Euroopa tööandjad esitavad poliitikutele reformikava Euroopa majanduse elavdamiseks Analüütikud: Paindlikkus ja turvalisus ei ole Eesti tööturul tasakaalus Ettevõtlusorganisatsioonide sidusgruppide uuringut ja haldussuuutlikkuse analüüsi läbiviijad valitud Tööandja koolituskalender
10.09.2009 Uuring: Eestis on lihtsam äri teha kui Lätis või Leedus
08.09.2008 Suurettevõtjad ootavad valitsuselt tulevikuvisiooni
05.09.2008 Ettevõtete teise kvartali kasum vähenes aastaga viiendiku
04.09.2008 Eestis töötatakse nädalas keskmiselt 2.1 tundi rohkem kui vanas Euroopas
Euroopa tööandjate uudiskiri: BUSINESSEUROPE Headlines
No. 2008-28 |
Euroopa tööandjad esitavad poliitikutele reformikava Euroopa majanduse elavdamiseks8. septembril 2008 Brüsselis koosolnud Euroopa tööandjate keskliitude esindajad arutasid EL tasandi poliitikutele esitatavat reformikava, mida peaks ette võtma pärast Lissaboni strateegia lõppu aastal 2010. Eesti Tööandjate Keskliitu esindas Eve Päärendson, rahvusvaheliste suhete juht ja keskliidu esindaja Euroopa katusorganisatsioonis BusinessEurope.
„Selge on see, et Lissaboni strateegia eesmärke ei ole saavutatud ja pea kõigil Euroopa riikidel tuleb silmitsi seista majanduskasvu pidurdumise kui mitte langusega. Peamiseks põhjuseks, miks Lissaboni strateegia täitmine on ebaõnnestunud, peetakse liikmesriikide suutmatust ja tahtmatust vajalikke reforme läbi viia,“ räägib Eve.
Euroopa tööandjate poolt koostatav dokument peaks võtma lühidalt kokku ettepanekud, mida poliitikakujundajad peaksid tegema Euroopa konkurentsipositsiooni parandamiseks. Olulised küsimused selles osas on: rahvastiku vananemine ja kasvav surve sotsiaalkaitse süsteemidele; Euroopa energiaallikad ja energiaga varustatus; kliimasoojenemine ja keskkonnakaitse ning Euroopa ettevõtete konkurentsivõime.
Kohtumisel olid jutuks ka Euroopa ja Venemaa suhted suvel alguse saanud Gruusia konflikti valguses. „Selles osas jagunevad ettevõtjate arvamused sarnaselt poliitilistele jõujoontele,“ kommenteeris Eve. „Need, kellel on Venemaaga tihedamad kaubandussuhted, on oma suhtumises ka leebemad. Näiteks ilmutavad suuremat sõbralikkust Soome ja Itaalia tööandjad. Baltikumi, Poola ja Suurbritannia töösturid pooldavad pigem karmimat ja konkreetsemat joont, kuigi ka nendes riikides on ettevõtjaid, kes püüavad leida Venemaaga head läbisaamist ja vaatavad nii mõnelegi asjale läbi sõrmede,“ lisas ta.
„Samas tuleb silmas pidada, et nii Venemaa kui Hiina on mõlemad suured, kasvavad turud, kuigi mõlemaga on probleeme, seda eelkõige nii seadusandluse täitmise, kui ka tõlgendamise osas. Kiiresti kasvavad turud on ettevõtjate jaoks küll ahvatlevad, kuid samas teeb muret investeeringute turvalisus nendes riikides.“ | 
Eve Päärendson, Tööandjate Keskliidu
rahvusvaheliste suhete juht.
|
BusinessEurope arutab suhteid Venemaaga organisatsiooni siseselt 24. septembril. Novembris kohtutakse Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu (RSPP) esindajatega.
Tööandjate ettepanekud Euroopa majanduse elavdamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks koondatakse ühtseks dokumendiks, mida arutatakse tööandjate keskorganisatsioonide tegevjuhtide nõupidamisel ja seejärel presidentide kogul. Ettepanekud esitatakse EL tipppoliitikutele.
Analüütikud: Paindlikkus ja turvalisus ei ole Eesti tööturul tasakaalus27. augustil 2008 toimus Tööandjate Majas seminar, kus räägiti turvalisest paindlikusest ehk flexicurity’st. Seminar toimus Eesti Tööandjate Keskliidu ja Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa Majandushariduskeskuse koostöös. Ettekannetega esinesid Saksa tööandjate keskorganisatsiooni BDA EL ja rahvusvahelise sotsiaalpoliitika osakonna konsultant Angela Schneider-Bodien ning NORDMETALL-Stiftung palgaekspert Stephan Kallhoff.
Eesti poolt tegi ettekande Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS juhatuse liige ja töö- ja sotsiaalpoliitika programmi direktor Reelika Leetmaa. Küsisime Reelika käest, miks flexicurity’st viimasel ajal nii palju räägitakse ja miks on see Eesti jaoks aktuaalne teema? Vastuseid küsimustele täiendas ka Raul Eamets Tartu Ülikoolist.
| Euroopa Komisjon näeb turvalise paindlikkuse arendamises üht võimalust Euroopa majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Konkutentsivõime tõstmine tähendab seda, et tööturg peab muutuma paindlikumaks. Samas on Euroopas väga olulisel kohal sotsiaalsed väärtused: töötajate kaitse, sotsiaalpartnerite vahelised läbirääkimised, sotsiaalne sidusus. Selle võiks kokku võtta mõiste „Euroopa sotsiaalne mudel“ alla. Kokkuvõttes tahetakse sotsiaalset mudelit nii moderniseerida, et töötajate sotsiaalne kaitse oluliselt ei väheneks ning et samas muutuks tööturg paindlikumaks. | 
NORDMETALL-Stiftung palgaekspert Stephan Kallhoff.
|
 PRAXIS juhatuse liige ja töö- ja sotsiaalpoliitika programmi direktor Reelika Leetmaa. |
Ettevõtete seisukohast tähendab turvaline paindlikkus seda , et ettevõtetel on võimalik paindlikult reageerida majanduse struktuurimuutustele, samal ajal on töötajatele tagatud tööotsingu ajaks piisav asendussissetulek ja õppevõimalused. Lühidalt - otsitakse tasakaalu sotsiaalse kaitse ning tööturu paindlikkuse vahel.
Turvaline paindlikkus on kindlasti oluline teema ka Eesti jaoks, eriti praeguse majanduslanguse kontekstis, mille tulemusena on toimumas majanduse struktuurimuutused ning mis omakorda eeldab ka töötajate liikumist töökohtade ja majandussektorite vahel.
|
Kuidas iseloomustada Eesti tööturu paindlikkust ja turvalisust tänasel päeval, kas need on omavahel tasakaalus?
Rahvusvahelises võrdluses iseloomustab Eesti tööturgu täna suhteliselt jäik töötururegulatsioon, mis peaks teoreetiliselt vähendama tööturu paindlikkust. Teisalt, vaadates tööturu paindlikkust reaalselt hindavaid näitajaid, nt töökohtade loomised ja kaotamised, töötajate liikumine hõivest töötusesse ja vastupidi ning erinevate majandussektorite vahel, on Eesti tööturg üks paindlikumaid Euroopas. Samuti on ettevõtete juhtide hinnangul Eesti tööturg paindlikum kui mujal Euroopas.
Sellise vastuolu üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et erinevad indeksid, millega mõõdetakse tööturu paindlikkust (nt OECD Employment Protection Index, World Bank Doing Business Index, Heritage Foundation’i Economic Freedom index) arvestavad ainult riigi tasandi seaduses sätestatud nõuetega, kuid paljudes Euroopa riikides on riik kehtestanud vaid miinimumnõuded ning suurem osa regulatsioonist on lepitud tööturu osapoolte vahel kokku kollektiivlepingutes.
Eestis on aga kollektiivlepingud suhteliselt vähe levinud (katavad ligi veerandi töötajate töötingimustest võrdlusena nt 80-90%-ga Taanis, Hollandis, Belgias, Rootsis). Nii töövõtjate kui tööandjate esindusorganisatsioonidesse kuulub võrreldes muu Euroopaga vähe liikmeid (nt ametiühingutesse kuulub Eestis vaid 9% töötajatest võrreldes 70-80%-ga Soomes, Rootsis ja Taanis) ja raske on uskuda, et kollektiivlepingute sõlmimine meil oluliselt hoogustuks. Teiseks põhjuseks võib olla ka seaduse mittetäitmine, millele on viidanud ka Tööinspektsiooni andmed.
Lisaks torkab Eesti silma väga madala sotsiaalse kaitse taseme ning väheste kulutustega aktiivsele tööpoliitikale, seda ka võrreldes riikidega, kus tööpuudus on samal tasemel. Samuti osaleb meil täiendkoolituses võrreldes muu Euroopaga suhteliselt vähe töötajaid. Kokkuvõttes võib öelda, et paindlikkus ja turvalisus ei ole täna Eesti tööturul kindlasti tasakaalus.
Käivitumas on flexicurity uurimusprojekt Tarkade Otsuste Fondi rahastamisel, mida me selle tulemusel teada saame?
Kahjuks otsustas Tarkade Otsuste Fond rahastada projekti vaid osaliselt, st et projekti raames keskenduvad Poliitikauuringute Keskus PRAXIS ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadlased vaid kahele turvalise paindlikkuse dimensioonile – aktiivne tööpoliitika ja osalemine elukestvas õppes.
Uurimisprojekt peaks andma vastused küsimustele, kas täna riigi poolt pakutavad tööturuteenused vastavad tööturu vajadustele ning kuidas suurendada täiendkoolituses osalevate töötajate arvu.
Tööturu meetmete arendamine ja laiemale ringile kättesaadavaks tegemine muutub eriti aktuaalseks majandusliku languse tingimustes. Kui viimase 7-8 aasta jooksul on meil olnud väga kiire majanduskasv siis see on tekitanud illusiooni, et tööpoliitikat pole vajagi, tööpuudus väheneb iseenesest. Eelseisvad languse aasta(d) toovad kindlasti välja sellise lähenmise kitsaskohad. Analüüsi tulemus võiks meile näidata, kus on kitsaskohad ning mis suundi oleks vaja rohkem arendada.
Täienduskoolituse valdkonnas on viimastel aastatel läbi viidud mitu põhjalikku küsitlust, kuid nende andmebaaside põhjalikku analüüsi ei ole täna veel tehtud. On selge, et Eesti suudab oma tööjõu konkurentsivõimet tõsta eelkõige läbi koolituse. Meil ole ole tänases demograafilises situatsioonis lootust kuskilt täiendavat tööjõudu saada ning ega ka tööjõu sissetoomisele tänases Eestis väga hästi ei vaadata.Â
Seminari ettekanded aadressilt: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/08/item24980
Â
Ettevõtlusorganisatsioonide sidusgruppide uuringut ja haldussuuutlikkuse analüüsi läbiviijad valitudEsmaspäeval jõudis lõpule augustis alanud konkurss Ettevõtlusorganisatsioonide sidusgruppide uuringu ja haldussuutlikkuse analüüsi läbiviija leidmiseks. Hindamiskomisjoni otsusel valiti võitjaks hindamis- ja koolitusfirma CyclePlani poolt juhitud konsortsium, kuhu kuuluvad veel Poliitikauuringute Keskus PRAXIS ja kommunikatsioonivaldkonnas tegutsev Hill&Knowlton.
Konkursile laekus kokku kuus tugevat pakkumist, millest esialgu valiti välja neli, kes kutsuti oma pakkumist presenteerima. CyclePlani konsortsiumi kasuks rääkisid põhjalik teemasse süvenemine ja paindlik, tellija vajadusi arvestav, lähenemine.
Sügisel käivituva uuringu käigus vaadatakse ettevõtlusorganisatsioonide sidusrühmade (nt liikmed, organisatsiooni mittekuuluvad ettevõtted, poliitikud jt) ootusi orgnaisatsioonidele ning analüüsitakse organisatsioonide toimimist, tuuakse välja parimad praktikad ja kitsaskohad, kuhu tasuks panustada. Uuring on sisendiks ühisteks teavitustegevusteks ja koolituseks ning peaks valmima järgmise aasta aprillis.
Uuring viiakse läbi Tööandjate Keskliidu poolt juhitud programmi „Eesti ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse tõstmine“ raames, mis on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist ja kestab 3 aastat. Programmiga on tänaseks päevaks liitunud 20 organisatsiooni.
Tööandja koolituskalender12.09.2008 Põlvamaal Kanepis arutatakse kaugtöö võimaluste üle
Lisainfo: http://www.ettk.ee/et/uudised/2008/09/item25060
12.09.2008 Seminar Tööandjate majas: Tööohutus ja töötervishoid Eestis, Lätis, Leedus ja Saksamaal
Lisainfo ja registreerimine kuni 9.09: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/09/item25023
24.11.2008 IOE Conference on Globalization and the future of labour law
Jälgige täienevat eelinfot: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/11/item25018
14.05.2009 Internship Course - International Institute for Labour Studies
Lisainfo ja kandideerimisinfo: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2009/05/item24982 Tähtaeg on 21.11.2008!
Rahvusvaheline Töömess Varssavis 29.10.2008EURES (European Employment Services http://eures.europa.eu) võrgustik kutsub tööandjaid kogu Eestimaalt osaleda Viiendal Rahvusvahelisel Töömessil Poolas, mis toimub 29.oktoobril 2008. aastal Kultuuri ja Teaduse Palees Varssavi kesklinnas. Ürituse korraldab Poola Tööturuamet. Töömessi eesmärk on tööpakkumiste tutvustamine ja tööotsijate informeerimine töötamisvõimalustest Euroopa riikides. Eesti tööandjatel on ka hea võimalus pakkuda tööotsijatele infot töövõimaluste kohta oma ettevõtetes ning värvata töötajaid vahetult Poola Töömessil. Töömessil osalemine on kõigile tasuta. Rohkem informatsiooni Poola Töömessi kohta leiate EURESe kodulehel: http://www.eures.ee ning Töömessi ametlikul infoleheküljel http://mtp.um.warszawa.pl
Tööandjatele on osalemiseks vajalik eelregistreerumine. Selleks palume täita registreerimisvormi, mis on kättesaadav Poola Töömessi ametlikul leheküljel: http://mtp.um.warszawa.pl . Palun saata täidetud vorm Tööturuameti EURES spetsialistile e-posti teel:
E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Täiendav info siit >>
THE WORLD FORUM for Direct Investment 2009 in Vilnius, 10-11.06.2009Ka Eesti ettevõtted on oodatud osalema. Lisainfo: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2009/06/item25024
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
|
|
|
|
