Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmise programm stardib augustisAugustis käivitub Tööandjate Keskliidu eestvedamisel ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse tõstmise programm, mille eesmärgiks on tugevdada ettevõtjate ühendusi ning suurendada ettevõtjate osalust poliitikate kujundamisel.
Programmi raames viiakse läbi organisatsioonide sihtgruppide küsitlus ja haldussuutlikkuse analüüs, käiakse õppereisidel ning korraldatakse koolitusi, samuti on kavandatud ühised teavitustegevused. Programmi lõppjärgus töötatakse välja arengukavad edasisteks tegevusteks organisatsioonide tugevdamisel.
Uuringute ja koolitusürituste käigus keskendutakse sellele, kuidas saaksid ühendused rohkem ettevõtteid kaasata ja neile paremaid teenuseid pakkuda, oma tööd efektiivsemalt korraldada ning olla tugevaks partneriks läbirääkimistel riigiga. Programm aitab kaasa organisatsioonide võimekuse tõstmisele õigusaktide mõjude analüüsil, parema õigusloome tekkimisel ning soodsama ettevõtluskeskkonna kujundamisele.
25. augustil toimus Tööandjate Majas haruliitude nõupidamine, kus moodustatati programmi tuumikrühm ning arutatati ühistegevusi. Programmi kaasatakse kokku ca 30 organisatsiooni. | |
Programmi tulemusena peaks suurenema ettevõtjate organiseerumise tase, korrastuma ettevõtlusorganisatsioonide maastik ning kasvama ühenduste suutlikkus.
Progrmmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja mille rakendusasutuseks ja -üksuseks on Riigikantselei.
Projekti juhtkomiteesse on kaasatud lisaks Tööandjate Keskliidule, Kaubandus-Tööstuskoda, EVEA ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
Lisainfo: Kadri Seeder, 5093039
Kaugtöö aitab nii tööandjal kui töötajal hoida kokku aega, raha ja energiatEesti Tööandjate Keskliidu koordineerimisel käivitub projekt koolitus- ja nõustamismaterjali välja töötamiseks kaugtööd rakendada soovivatele organisatsioonidele.
„Kaugtöö on kasvav trend kõikjal maailmas. Kaugtöö levikut toetab infotehnoloogia areng – mitmeid töid on tehniliselt võimalik distantsilt teha – ja tööväärtuste muutumine – inimesed väärtustavad järjest enam vaba aega ning püütakse leida võimalusi töö- ja isikliku elu ühitamiseks. Kaugtöö tegijad on sagedamini kõrge kvalifikatsiooniga ja oma töös suhteliselt iseseisvad töötajad, kes on tööandjate jaoks väärtuslikud,” ütles projektijuht Kadri Seeder.
„Ilmselt on suur osa Eesti tööandjatest kaugtöö nähtusega juba kokku puutunud. Alati ei pruugi kogemused positiivsed olla, mis ei tähenda aga, et kaugtöö töövormina ei toimiks. Pigem on puudu headest toimivatest näidetest,” lisas Seeder.
Projekti käigus viiakse läbi juhtumiuuring kaugtööd rakendavates organisatsioonides ning töötatakse välja koolitus- ja nõustamisprogramm organisatsioonidele, kes soovivad töötajatele kaugtöötamist süsteemselt pakkuda. Koolitust piloteeritakse kolmes grupis. Projekti lõpptulemusena valmib juhendamaterjal, mis peaks inspireerima tööandjaid erinevate kaugtöö-lahendustega. |  Kaugtöökeskus Lewise saarel Šotimaal.
Foto: Toomas Kokovkin |
NB! Kutsume ettevõtteid projekti toetajateks. Toetajatele pakume võimalust oma firma sümboolika või toote/teenuse presentatsiooniks kogu projekti vältel toimuvatel üritustel ja projekti koduleheküljel.
Projekti teiseks tegevussuunaks on kohalike kaugtöökeskuste tekke potentsiaali uuring, mille käigus töötatakse välja metoodika ja piloteeritakse seda. Omal initsiatiivil on end end piloot-piirkondadeks pakkunud Kanepi vald ja Keila vald.
Projekti partneriteks on Eesti Kaugtöö Ühing, MTÜ Arhipelaag, SA Vaata Maailma, Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu SA (ERKAS) ning Tööturuamet. Projektiga teevad koostööd sotsiaalministeerium ja majandusministeerium. Projekt kestab 1,5 aastat.
Projekti rahastatakse Tarkade Otsuste Fondi kaudu Euroopa Sotsiaalfondist.
EL riikide tööandjate ühendused viivad läbi uuringut paindlikest töövormidestTšehhi tööandjate keskliidu eestvedamisel viivad tööandjate ühendused läbi võrdlevat uuringut paindlikest töövormidest. Projekti partneriteks on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Läti, Poola, Sloveenia ja Slovakia tööandjate liidud. Eesti Tööandjate Keskliidu poolt on projektijuht Kristi-Jette Remi ja projekti uuringu alane ekspert Kadri Seeder. Uurimusprojekti raames võrreldakse, milline on erinevates riikides paindlike töövormide regulatsioonide raamistik ja viiakse läbi elektrooniline ankeetküsitlus. Tänaseks päevaks ollakse kokku leppinud, et uuringus vaadatakse töökorralduse aja-, koha-, funktsionaalset ja lepingulist paindlikkust. Tööaja paindliku korralduse all mõeldakse osaajaga tööd, liikuvat tööaja alguse ja lõpu aega ja erinevaid summeeritud tööajaga graafikuid. Töökoha paindlikkus tähendab uuringu kontekstis seda, kas töötajal on soovi korral võimalus teha kaugtööd ja millistel tingimustel ta seda teha võib. Funktsioonalne paindlikkus on töö sisuline paindlikkus ehk kuivõrd on töötajal võimalus määrata oma töö tegemise tempot ja intensiivsust, ülesannete täitmise järjekorda jms. Lepinguline paindlikkus on töökoha väline paindlikkus, mille all vaadatakse, milliseid lepinguid saab sõlmida ja millistel tingimustel. Tänaseks on toimunud projektipartnerite kaks kohtumist – üks veebruaris Prahas ja teine juunis Sofias. Kohtumistel on arutatud, mida mõelda üldse paindlike töövormide all, kuna paindlikkus võib esineda kõikide töövormide sees. See, mis töötaja vaatenurgast on paindlik, ei pruugi seda olla tööandja jaoks ja põhjustada pigem ebamugavust. Näiteks Belgia väikeettevõtjate liidu esindaja rääkis, et neil on võimalik lapsehoolduspuhkusel olla ka osaliselt, st tööandja on kohustatud võimaldama osaajaga töötamist, mis teeb töökorralduse üsna keeruliseks. Tänaseks päevaks ollakse kokku leppinud, et uuringus vaadatakse töökorralduse aja-, koha-, funktsionaalset ja lepingulist paindlikkust. Need paindlikkuse dimensioonid võivad esineda erinevate töövormide puhul ja olla kombineeritud. Paindlike töövormide õiguslike regulatsioone on aga väga keeruline võrrelda, kuna tööseadused on mahukad ning tavaliselt vastavas riigi keeles. Lisaks reguleerivad tööaega jm töösuhte tingimusi ka kollektiivlepingud, mis võivad sätestada mitmeid erisusi teatud valdkondades. Projekti partnerite järgmine kohtumine toimub 17.-18. september 2008 Brüsselis.
Indikaatorpalkade uuringu vajadus- ja teostatavusanalüüs käivitub augustisEesti Tööandjate Keskliidu ja Statistikaameti koostöös käivitub augustis indikaatorpalkade uuringu vajadus- ja teostatavusanalüüs.
Tänasel päeval on tööandjal keeruline leida adekvaatset infot palgaturu kohta. Erafirmade poolt viiakse läbi mõningaid uuringuid, kuid nende valimid on väikesed ja esinduslikkus jätab soovida. Statistikaamet avaldab kvartaalselt statistilist keskmist palka, mis aga ei anna infot ametialade lõikes ning kuna tegemist ei ole isikustatud andmetega, ei võimalda avaldada mediaanpalka. Teiseks oluliseks statistiliseks vaatluseks palkade osas on töötasu – need on iga aasta oktoobris kogutavad isikustatud andmed tunnitasude, sh lisatasude, kohta. Paraku ilmuvad need andmed kahe-aastase hilinemisega.
Selleks, et pakkuda tööandjatele kiiremini ja adekvaatsemat infot palgaturul toimuva kohta on Eesti Tööandjate Keskliidu ja Statistikaameti koostöös käivitatud projekt indikaatorpalkade uuringu vajadus- ja teostatavusanalüüsi läbi viimiseks. Projekti käigus analüüsitakse, millised on tööandjate ootused palgauuringule ning millised on Statistikaameti võimalused neid ootusi täita. Projekti lõpptulemusena koostatakse palgauuringu toote väljaarendamise kava.
Vajadusanalüüsi teostajaks on CentAR.
NB! Tööandjate Keskliit otsib projekti tööandjate poolseid eksperte, kelle ülesandeks on nõustada uurijaid praktiliste kogemuste osas. Ekspertide töö on tasustatud. Huvi korral, palume ühendust võtta projekti assistendi Liisi Peetsiga, mob 53 614 919
Projekti rahastatakse Tarkade Otsuste Fondi kaudu Euroopa Sotsiaalfondist.
Vastutustundlike ettevõtete kogemus - kuidas külvad nõnda lõikadKui hetkeline majanduse aeglustumine kõrvale jätta, läheb paljudel Eesti ettevõtetel siiski piisavalt hästi, et mõelda meid ümbritseva – inimeste ja keskkonna peale. 16. juunil korraldas Tööandjate Keskliit koos Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa Majandushariduskeskusega seminari vastutustundliku ettevõtluse teemal.
Enamus ettevõtjaid mõtleb majandusliku vastutuse ja seadusejärgse vastutuse piires, mis on ühtlasi ühiskonna nõue. Kui nö. elementaarsed vajadused ühiskonna ees on täidetud ning ettevõtja on eetiline, õiglane ja aus, on see esimene oluline samm ettevõtte ühiskondliku vastutuse järgmisele tasandile.
Vastutustundliku ettevõtluse mõiste (inglise keeles Corporate Social Responsibility lüh. CSR) on Eesti ettevõtjate jaoks veel mõneti ebaselge. Osad käsitletavatest valdkondadest, nt heategevus ja töötajasõbralikkus, tekitavad äratundmist. Terviklikum lähenemine, mis hõlmab seda, miks ja kuidas ettevõte tegutseb, milline on mõju ümbritsevale keskkonnale, kuidas vastutatakse oma tegude eest ning luuakse ümbritsevale ühiskonnale ja keskkonnale väärtust, on Eesti ettevõtjatele veel võõras – leidsid seminaril Eestis Vastutustundliku ettevõtluse foorumi esindajad Triinu Gröön ja Elina Rääsk.
Saksa kogemustest rääkis teadusdoktor Marc Gottschald – NORDMETALL-i Fondi juhatusest Hamburgist. NORDMETALL näeb sotsiaalset vastutust neljas valdkonnas – haridus, uurimistöö/teadus, kunst/kultuur ja sotsiaalvaldkond. Hariduses on edukad olnud varane tutvus loodusteaduste ja tehnikaga, lugemise propageerimine, õpilasülikool ja mentorite programm. Teaduse vallas kogupereüritus „Teadmiste öö”, katsed teevad targaks, jagatakse auhindu ja stipendiume. Kultuuri osas on Nordmetall fond toetanud Mecklenburg-Vorpommerni festivali, Hamburgi Lasteooperit, Skulptorite sümpoosiumit Stahl 2006 ning Ulrich Wildgruberi auhind. Sakslaste sõnul on väga tähtis, et ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saavad panustada ühiskonda ning osaleda sotsiaalse vastutuse protsessis.
Tööandjate Keskliit on koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga ja Sotsiaalministeeriumi moraalsel toel juba kolmel aastal ära märkinud häid ettevõtteid, kes pakuvad tööd või praktikakohti puuetega inimestele. Puuetega inimeste sõbralikke ettevõtteid tunnustava h.e.a. märgi e. Hea Ettevõtte Autasu said SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku Päevakeskus, ETA Uudistetalituse OÜ, Elcoteq Tallinn AS ja Eesti Hoiuraamatukogu.
h.e.a. (hingega ehe asi) kaubamärki võib juba leida SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku Päevakeskuse ja MTÜ Iseseisev Elu toodangult. Kaubamärgiga h.e.a – Hingega Ehe Asi on ettevõttel võimalik märgistada tooteid, mille valmimisel on olnud oluline osa puuetega inimestel ning aidata sel moel tarbijal kergemini märgata puuetega inimeste kaasabil valminud tooteid. | 
|
Ettevõtjaid oodatakse osalema Tallinna Vastutustundliku Ettevõtja konkursilTallinna Ettevõtlusamet kuulutas välja konkursi "Tallinna Vastutustundlik Ettevõtja 2008", mille eesmärk on tunnustada pealinna silmapaistvamaid vastutustundlikke ettevõtjaid, kes oma põhitegevuses on ettevõtte ärihuvid oskuslikult ja innovaatiliselt ühendanud ettevõtte mõjuga loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale.
Konkursil oodatakse osalema kõiki Tallinna äriühinguid, kes on ettevõtlusega tegelenud vähemalt kaks aastat, registreeritud ning tegutsevad Tallinnas ja kellel puuduvad maksuvõlad. Ettevõtjate tulemusi hinnatakse nagu möödunud aastalgi viie valdkonna lõikes: töötaja-, kogukonna- ja keskkonnasõbralikkus, turukäitumine ning strateegia ja juhtimine. Auhinnale kandideerijatel on võimalus soovi korral tutvustada oma ettevõtet ja vastutustundliku ettevõtluse alaseid tegevusi Tallinna ettevõtluspäeva raames ettevõtte külastuse kaudu.
Konkursil osalemiseks tuleb täita taotlusvorm Tallinna Ettevõtlusameti kodulehel http://ettevotluspaev.tallinn.ee/?go=konkurss. Taotluste esitamise tähtaeg on 12. september 2008, auhindamine toimub 9. oktoobril Tallinna Ettevõtluspäeva galaõhtul.
Tööandja koolituskalender02.09.2008 USA teadusparkide seminar TEHNOPOLis
Lisainfo: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/09/item24997
09.09.2008 Kontakt Konverentside seminar „Meediakanalite võimalused. Venekeelne meediaruum meie kõrval“
Lisainfo: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/09/item25011
11.09.2008 VIII Eesti Koolituskonverents: Arengukeskkond – organisatsiooni edu võti ja Aasta Koolitusjuhi tunnustamine
Lisainfo: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/09/item24985
12.09.2008 Seminar Tööandjate majas: Tööohutus ja töötervishoid Eestis, Lätis, Leedus ja Saksamaal
Lisainfo ja registreerimine kuni 9.09: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/09/item25023
24.11.2008 IOE Conference on Globalization and the future of labour law
Jälgige täienevat eelinfot: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/11/item25018
14.05.2009 Internship Course - International Institute for Labour Studies
Lisainfo ja kandideerimisinfo: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2009/05/item24982 Tähtaeg on 21.11.2008!
Rahvusvaheline Töömess Varssavis 29.10.2008EURES (European Employment Services http://eures.europa.eu) võrgustik kutsub tööandjaid kogu Eestimaalt osaleda Viiendal Rahvusvahelisel Töömessil Poolas, mis toimub 29.oktoobril 2008. aastal Kultuuri ja Teaduse Palees Varssavi kesklinnas. Ürituse korraldab Poola Tööturuamet. Töömessi eesmärk on tööpakkumiste tutvustamine ja tööotsijate informeerimine töötamisvõimalustest Euroopa riikides. Eesti tööandjatel on ka hea võimalus pakkuda tööotsijatele infot töövõimaluste kohta oma ettevõtetes ning värvata töötajaid vahetult Poola Töömessil. Töömessil osalemine on kõigile tasuta. Rohkem informatsiooni Poola Töömessi kohta leiate EURESe kodulehel: http://www.eures.ee ning Töömessi ametlikul infoleheküljel http://mtp.um.warszawa.pl
Tööandjatele on osalemiseks vajalik eelregistreerumine. Selleks palume täita registreerimisvormi, mis on kättesaadav Poola Töömessi ametlikul leheküljel: http://mtp.um.warszawa.pl . Palun saata täidetud vorm Tööturuameti EURES spetsialistile e-posti teel:
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
Täiendav info siit >>
THE WORLD FORUM for Direct Investment 2009 in Vilnius, 10-11.06.2009Ka Eesti ettevõtted on oodatud osalema. Lisainfo: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2009/06/item25024
|
