 Belgia kuninga Albert II riigivisiit ühendas kahe riigi teadlasi ja ettevõtjaid10.-12. juunil toimus Tema Majesteedi belgia kuninga Albert II ja kuninganna Paola riigivisiit Eestisse.
Eesti Tööandjate Keskliit korraldas koostöös Belgia Ettevõtete Liiduga (Federation of Enterprises in Belgium, FEB) Belgia kuninga, Albert II riigivisiiti saatvate teadus- ja äridelegatsioonide kohtumisi Eesti teadlaste ja ettevõtjatega. Ürituste korraldamist toetasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
| "Ma olen väga rõõmus, et ma saan Eestis olla ja mind saadab suur hulk ärimehi, kes on Eesti vastu üsna suurt huvi üles näidanud. Nad tahavad Eesti ärimeestega ärisuhteid arendada. Mind saadab ka arvukalt akadeemikuid, kes saavad hariduskontakte arendada,“ ütles Belgia kuningas Albert II riigivisiidi sissejuhatuseks Riigikogu külastades. |  Tema Majesteet Albert II
|
Eestlased teavad Belgiat eelkõige tänu Brüsselile kus on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter: seal paikneb enamik Euroopa Liidu ja NATO asutusi. Tihti ei märgata selle kõrval et Belgia on ka väga aktiivse majandustegevusega riik ja seega Eesti ettevõtjale perspektiivikas äripartner.
Belgia on maailma kümnes kaupade eksportija, eksport elaniku kohta on tööstusriikidest suurim. Suur osa Belgia ettevõtteid ekspordib üle 80% oma toodangust (tekstiil, kemikaalid, metallurgia, autod, kommunikatsiooniseadmed). Sektorite lõikes on tegemist teenustele orienteeritud majandusega; töötleva tööstuse osakaal jääb alla 20% ja põllumajanduse osa moodustab 1% SKT-st.
| Ökofoorum “Roheline tehnoloogia ja ökoefektiivsus” Visiidid Muuga sadamasse
ja Tehnopoli Belgia - Eesti ärifoorum Now! Innovations -Belgia on värav maailmaturule
Yoga - koduautomaatikast intelligentsete majadeni
|
Belgia kuningas Albert II, Tööandjate Keskliidu Volikogu esimees Enn Veskimägi ja President Toomas-Hendrik Ilves sisenemas ärifoorumile | Seni on Eesti ja Belgia vahelised majandussuhted olnud tagasihoidlikud ning arengupotentsiaal on suur. Koostöövõimalusi nähakse eelkõige infotehnoloogia, biotehnoloogia, energeetika ja transiidi valdkonnas ning kasvamas on teaduskontaktid ülikoolide vahel. Eelkõige on Belgia meie ettevõtjatele huvitav oma majanduse avatuse poolest, turg on piisavalt suur ja välisfirmasid ei tõrjuta. Ärikultuur, eriti Flandria piirkonnas, sarnaneb Eesti omale. Väiksemate mahtudega harjunud eestlastel on lihtsam läbi lüüa, kui suurtes ja oma siseturgu rohkem kaitsvates Lääne-Euroopa riikides.
Tööandjate Keskliit tänab kaasorganisaatorit Belgia Ettevõtete Liitu ja ürituste õnnestumisele kaasa aidanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Teaduste Akadeemiat ja Tallinna Ülikooli.
Tööandjate Keskliit loodab, et Belgia kuninga visiit ning visiidi raaames aset leidnud üritused aitasid kaasa Eesti ja Belgia majandussuhete elavdamisele. Kuninga visiit Eestisse sai Belgias väga aktiivse ja positiivse meediakajastuse ning aitas Eesti kui uuendusliku ja arenenud tehnoloogiamaa imagot süvendada. Belgia poolelt on huvi Eesti vastu suur, nüüd on meie ettevõtjate ülesanne avanevad võimalused ära kasutada. Järgnevalt visiidi raames toimunud üritustest lähemalt.
|
Ökofoorum “Roheline tehnoloogia ja ökoefektiivsus”Eesti Tööandjate Keskliit korraldas koostöös Belgia Ettevõtete Liiduga (Federation of Enterprises in Belgium) 10.juunil Teaduste Akadeemias Belgia ja Eesti teadlaste ja äridelegatsioonide ühisarutelu teemal „Roheline tehnoloogia ja ökoefektiivsus”. Eesmärgiks oli tutvustada Eesti ja Belgia edusamme ning kogemusi rohelise tehnoloogia ja ökoefektiivsuse valdkonnas.
Tervitussõnad lausus Teaduste Akadeemia asepresident Professor Jüri Engelbrecht, kellel oli hea meel tõdeda, et huvi keskkonnasõbralike tehnoloogiate vastu kasvab üha kiirenevas tempos. Professor väljendas lootust et foorum paneb aluse tihedamale koostööle Belgia ja Eesti vahel.
Belgia on roheliste tehnoloogiate arendamisel esirinnas| Esimese ettekandjana sai sõna Belgia Ettevõtete Liidu (FEB) president Thomas Leysen tutvustamaks neid Belgia ettevõtteid, kes arendavad rohelisi tehnoloogiaid. Ökoefektiivsus on praegu peamine valdkond, millele me peaksime oma tähelepanu pöörama, sest globaalsed trendid - rahvaarvu tõus, kasvav energiavajadus, muutuv kliima, tooraine nappus - nõuavad meilt muutuseid. Seetõttu ei tohiks me mööda vaadata selle tähtsusest ning FEB julgustab oma liikmeid kasutama puhtaid tehnoloogiaid, tõstab esile neid ettevõtteid, kes juba kasutavad ja edendab ökoäri nii Belgias kui väljaspool. Leysen tõi näiteid iseloomulikumatest valdkondadest, kus Belgia ettevõtted on uute tehnoloogiate edendamisel esirinnas. Nendeks on taastuva energia tootmine (tuulepargid, päikepatareiga katusekivid, biomass), energiasäästlikkus (valgustusautomaatika, kütuseelemendid), õhusaaste vähendamine (vesinikul põhinevad hübriidbussid, autode katalüsaatorid), vesi (puhastusseadmed) , pinnas (soojusel põhinev pinnase puhastamine) ning jäätmekäitlus ja prügi (biolagundatavad vaibad geotekstiil, jäätmetest energia tootmine, sorteerimine). Kokkuvõtteks tuleb investeerida rohkem ökoloogilisse teadus ja arendustegevusse, teha tihedat koostööd teadlastega, jagada enda teadmisi ja korjata üles teiste omi, tõsta riskikapitali inversteeringuid ökoloogilistesse tehnoloogiatesse, vähendada rahalist survet uurijatele, produtseerida rohkem patente. |  Belgia Ettevõtete Liidu (FEB) president Thomas Leysen |
Järgmisena andis Leuveni Ülikooli president Prof. Marv Vervenne ülevaate Belgia ülikoolidest ja uurimiskeskustest, kes on väljapaistvad roheliste tehnoloogiate välja töötamisel.
Tuumaenergeetika on effektiivneTuumaenergia rohelisest poolest rääkis meile Belgia Tuumaenergia Uuringukeskuse nõukogu esimees Prof. Frank Deconinck. Tuues välja fakte, et tuumaenergia on oma jäätmekoguselt ja CO2 eraldamises kõige väiksemate mõjudega hetkel kasutatavate toorainete hulgas. Sinna hulka ei kuulu vesi, tuul ja õhk muidugi. Samuti on tuumaenergia kõige energiatõhusam. Ära ei unusta ta aga tõsiasja, et kiirgusohutus on tuumaenergia kasutamise juures kõige tähtsam.
Siinkohal kirjutasid Eesti Kiirguskeskus ja Belgia Tuumaenergia Uuringukeskus alla memorandumile, mille eesmärgiks on arendada riikidevahelist kiirgusohutusalast koostööd.
| Lepingu eesmärgiks on koostöö arendamine ning kogemuste vahetamine kiirgusohutusalase hariduse arengukavade väljatöötamisel ja arendamisel õppekeskuse loomisega, Eesti tuumaenergia arendamise arengukava loomisel, rahumeelset tuumategevust reguleeriva seadusandluse ja hädaolukorraks valmisoleku programmide arendamisel. “Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnaga tegelevate inimeste hulk on Eestis väga väike, seetõttu on otstarbekas spetsialistide omavaheline suhtlemine ja kogemuste vahetamine rahvusvahelises mastaabis. Samuti on Kiirguskeskuse kogemused ja teadmised kasuks teiste riikide erialainimestele,” ütles Eesti Kiirguskeskuse direktor Merle Lust lisades, et Euroopa Liidu kontekstis on Belgiaga ühiseid huvisid palju ning koostöö toob kasu mõlemale poolele. |  Eesti Kiirguskeskus ja Belgia Tuumaenergia Uuringukeskus kirjutasid alla memorandumile |
Eesti arengusuunad ökoefektiivsuse valdkonnasEdasi said rääkida oma kogemustest eesti ettevõtted/ülikoolid. Otsa tegi lahti Eesti Energia Taastuva Energia osakonna direktor Ando Leppiman. Tema tutvustas Eesti Energiat üldisemalt ning lähemalt sellest, mida tahetakse saavutada rohelise energia vallas. Kõige suuremaks valdkonnaks on siin muidugi tuuelenergia(Linnamäe, Keila-Joa, Virtsu, Ruhnu ja rajatav Aulepa tuulepark). Plaanis on rajada Narva tuhaväljade tuulepark, Jõelähtme maagaasi koostootmisjaam, Viiratsi biogaasi koostootmisjaam, Põltsamaa hüdroelektrijaam, Iru jäätmete põletamisel soojust ja energiat tootev koostootmisjaam, Ahtme biokütuse koostootmisjaam. Eesti Energia edendab ka energiasäästliku teadlikkuse tõstmist tarbijate seas.
Priit Vimberg Yoga Ltd. juhatuse liige rääkis intelligentsetest energiasäästlikest elamutest. Automaatsed süsteemid vahetuvad tulevikus intelligentsete süsteemide vastu. Intelligentne süsteem on õppimisvõimeline ja suudab ise kohaneda keskkonnamuutustega ning ei nõua ümberprogrammeerimist. Nii säästame oma keskkonda, energiat, aega. Vimberg leidis siiski, et turg pole veel valmis taolisteks muutusteks. Raske on saada rahalist toetust just alustavate projektide tarbeks, põhjuseks uue kartus, vähene poliitiline huvi rohelise tehnoloogia ja ökoefektiivususe vastu.
Ülikoolide poole pealt alustas Eesti Maaülikooli Prof. Henri-Charles Dubourgier. Peale lühikest ülevaadet ülikoolist tõi ta välja mõned valdkonnad, kus rakendatakse ja uuritakse rohkem rohelist tehnoloogiat. Kuna Eestis on ülekaalus metsad, siis tuleb efektiivsemalt ära kasutada raiejärgsena metsa jääv materjal. Samuti on prioriteetide hulgas jäätmete bioloogiline lagundamine ja biogaasi tootmine.
Teaduste Akadeemia Energia nõukogu esimees Prof. Endel Lippmaa peab tähtsaks ökoloogiliselt, tehnoloogilselt ja sotsiaalselt optimiseeritud poliitilisi kompromisse, mis põhinevad õigetel arusaamistel jõududest ja järelmitest. Lippmaa vaidleb vastu sellele, et toimub globaalne soojenemine väites hoopis, et maakera jaheneb ja keskmine temperatuur langeb pidevalt. Mis viib järeldusele, et CO2 ei ole meie põhiline vaenlane. Jahenemine toimub sellest hoolimata, mida on rohelise tehnoloogia ja ökoefektiivsuse raames ära tehtud, vähendades CO2 emissiooni. Kuigi uuringud näitavad jahenemist ei saa siiski päris kindel olla selles, kas toimub soojenemine või jahenemine ning seetõttu tuleb teha väga hoolikaid otsuseid. Lippmaa arvates peituks lahendus tuumaenergia abil CO2 hüdrogeenimises taastuvaks kütuseks mida saab põletada taastuva hapnikuga täielikult suletud kütusetsüklis.
Kokkuvõtteks võib öelda, et taolisi kohtumisi on vaja ka edaspidi just nimelt seepärast, et vahetada kogemusi ja saamaks teada uut. Ise tehes jõuab ka kaugele aga mõnikord on toetav käsi õla peal edasiviiv jõud. |  Eesti Kiirguskeskus ja Belgia Tuumaenergia Uuringukeskus kirjutasid alla memorandumile |
Visiidid Muuga sadamasse ja Tehnopoli11. juuni hommikupoolikul, leidis aset kaks paraleelset delegatsioonide visiiti Muuga sadamasse ja Tehnopoli tehnoloogiaparki.
Muuga sadamasse sõitis delegatsioon kesklinnast kaatriga. Sadama omanikul, AS Tallinna sadamal, on koostööleping on koostööleping Zeebrugge sadamaga Belgias. Suurem osa Tallinna Sadama lähiaastate investeerimisprogrammist on seotud Muuga sadamaga, suuremateks investeerimisprojektideks on sadama idaosa laiendus ja tööstuspark.
Sadamat külastanud delegatsioonis oli ka koos vene firmaga "Russkoje Maslo" Muugale Sojatehast rajav Belgia firma "De Smet Engineers & Contractors" juhid. Sojatehas kuulus algselt firmale Transiidikeskus, mis aga müüs selle Venemaal mitut tehast omavale kontsernile Russkoje Maslo.
Teine osa Belgia külalistest suundus samal ajal visiidile Tehnopoli tehnoloogiaparki. Kaheksaliikmeline Belgia delegatsioon esindas mainekaid ettevõtteid infotehnoloogia, biomeditsiini ka keemia valdkondadest. Kohtumisel arutati Eesti ja Belgia ettevõtete koostöövõimalusi ning tutvustati Eesti silmapaistvamaid saavutusi E-lahenduste loomisel.
Tehnopoli juhatuse liikmed Alar Tamkivi ja Pirko Konsa andsid külalistele ülevaate tehnoloogiapargist seal asuvatest klastritest ja pakutavatest inkubaatoriteenustest. Oma ettevõtteid esitlesid infoturbe, infosüsteemide ja navigatsioonisüsteemide arendusega tegeleva Cybernetica As ja sensorvõrkude lahendusi arendava Smartdust OÜ esindajad. Peale esitlusi siirduti Modesat Communications OÜ kontorisse kus tutvuti firma poolt arendatava raadiosidetehnoloogiaga, mis aitab vähendada seadmete energiatarvet, suurendada sidekanalite läbilaskevõimet ja toimiva side kaugust. Biotehnoloogiafirmade Coris Bioconcept ja Progenus esindajad siirdusid seejärel Eesti biotehnoloogiafirmasse Quattromed. Ülejäänud osa delegatsioonist külastas Skype-i kontorit. Mitmetele Belgia esindajatele oli üllatuseks et maailmakuulus Skype on pärit Eestist.
Belgia - Eesti ärifoorum11. juuli pärastlõunal toimus Tallinna Ülikooli ruumides Eesti Tööandjate Keskliit ja Belgia Ettevõtete Liiduga koostöös korraldatud Belgia-Eesti ärifoorum. Foorumi eesmärgiks on vahetada ärikogemusi ja tutvustada koostöövõimalusi Eesti Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vahel.
Ärifoorumil anti ülevaade mõlema maa majanduskeskkonnast ja otsiti ettevõtjate vahelisi koostöövõimalusi. Seni on Eesti ja Belgia vahelised majandussuhted olnud tagasihoidlikud ning arengupotentsiaal on suur. Koostöövõimalusi nähakse eelkõige sadamate ja ülikoolide vahel ning energeetika, IT ja biotehnoloogia valdkonnas.
Ärifoorumit ja sellele järgnevat pidulikku vastuvõttu austasid oma kohalolekuga ka Tema Majesteet Albert II Belglaste Kuningas ning Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. | |
Kaubandus ja investeerimisvõimalused BelgiasTallinna Sadama PR juht Sven Ratassepp andis ülevaate sadamatest ja arenguperspektiividest. Tallinna Sadamal on koostööleping ka Zeebrugge sadamaga Belgias. Mõlemapoolselt kasulik koostöö Belgia partneritega on andnud häid tulemusi, eelmisel aastal suurenes Zeebrugge ja Tallinna vaheline konteinerite veo maht 7 korda, ka metallikoguste maht kahekordistus. Belgia ja Eesti koostöö sektoris on teadlikkus tõusnud ning belglased jätavad meeleldi kommunikatsiooni Venelastega Eestlastele.
 Belgia Ettevõtete Liidu president Thomas Leysen ja Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi | As Tallinna Sadamale kuuluvad 5 suurimat sadamat Eestis. Need on Muuga sadam, Vanassadam, Paljasaares sadam, Paldiski lõunasadam, Saaremaa sadam. Suurem osa Tallinna Sadama lähiaastate investeerimisprogrammist on seotud Muuga sadamaga; suuremateks investeerimisprojektideks on sadama idaosa laiendus ja tööstuspark. AS Tallinna Sadam on kaubavoogude teenindamisel seadnud eesmärgiks kasvada kiiremini konkureerivatest Soome ja Balti transiidisadamatest. Sealjuures pööratakse riskide hajutamise eesmärgil suurt tähelepanu kaubavoogude nomenklatuuri mitmekesistamisele – arendustegevuse põhirõhk on suunatud vedellastiga mitteseotud kaubavoogude kaasamisele. |
Eesti firma NOW! Innovations juht Arho Anttila rääkis oma kogemusest koostöös Belgiaga. Nelja aastaga on NOW! Innovations arenenud oma valdkonnas maailma üheks parimaks digitaalsete pääsusüsteemide ja mobiilsete makselahenduste pakkujaks. Laienemine välisturgudele sai alguse aga just Belgiast. 2006. aastal käivitus Belgia suuruselt teises linnas Antwerpenis NOW! Innovationsi m-parkimine, mida täna kasutatakse kuues linnas iga nädal üle 23 000 korra.
Firma äril on omapärane iseloom, äri suunavad poliitilised otsustusprotsessid, kõige tähtsamad on sidemed. Eestlastel on igas huvipakkuvas riigis kohalikud partnerfirmad, nii on see ka Belgias ühisfima Mobile-for näol. Belgia on Lääne-Euroopasse laienemist alustavale Eesti firmale suurepäraseks hüppelauaks. "Belgia turg on piisavalt suur et olla oluline, samas piisavalt väike, et olla väiksemate mahtudega harjunud Eesti firmadele jõukohane." kirjeldas Arho Anttila Belgia eeliseid. "Ärikultuur on ka Eesti omale väga sarnane, võibolla isegi sarnasem kui Soome ja Rootsi puhul."
Ettekannetebloki lõpetuseks andis Belgia Ettevõtete Liidu (FEB) president Thomas Leysen ülevaate Belgia oskusteabest “Rohelisest Tehnoloogia” valdkonnas. Belgias on välja töötatud maailmas ainulaadne avamere tuulepark mis asub 30 km kaldast 29m sügavuses vees, toodetakse päikesepatareisid sisaldavaid katusekattemooduleid ja polaaruurimisjaam "Printsess Elisabeth" töötab täielikult taastuval energial. Belgia ettevõtted on kasutusele võtnud olulisi uuendusi energiaefektiivsuse, õhu säästmise, vee ja pinnasepuhastuse ning jäätmemajanduse valdkondades.
Eesti majandus “Võti edule ja väljakutsetele tulevikus”Siim Raie, Kaubandus-tööstuskoja peadirektor ja Tarmo Kriis, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja tutvustasid oma ettekannetes Belgia külalistele Eesti majanduskeskkonda.
Siim Raie tegi ülevaate Eesti majandust aastate lõikes, maksusüsteemidest ja äri alustamise protsessesist, tuues esile firmade elektroonilist registreerimist ja välisinvestorisõbralikku poliitikat. Raie andis ülevaate ka investeerimis statistikast ning kaubandusest. Lisaks vaadeldi ka Eesti kommunikatsiooni ja IT arengut ning ärikultuuri.
Tarmo Kriis tutvustas Eesti tööstuspoliitikat ja tegi ülevaate tööstuse arengusuundadest. Ettekandes tõusetusid väheneva rahvastikuga seotud probleemid ning tutvustati lähiaja prioriteete vajalike poliitiliste muudatuste osas. Eesti tugevustena tõi Kriis esile head oskustööjõudu, paindlikku tööturupoliitikat, head infrastruktuuri ning madalat korruptsiooni ja bürokraatiat.
Kaubandus ja investeerimisvõimalused Eestis
"De Smet Engineers & Contractors" tegevjuht Cristophe Didisheim | Muuga Sojatehase projektis osaleva Belgia firma "De Smet Engineers & Contractors" tegevjuht Cristophe Didisheim rääkis põhjustest miks nende firma otsustas panustada tehase loomisse Eestis. Projekti tugevaimad küljed seisnevad tema sõnul Muuga sadama suurepärases logistikas ning heas ligipääsus raudtee ja meretranspordile. Didisheim tõi esile veel kvalifitseeritud tööjõu olmasolu piirkonnas, keskonnasõbraliku ja kõrge turvalisusega tehnoloogia ning perspektiivikad tulevikuväljavaated laienemisel. Loodava sojatehase projekt toob endaga kaasa 70 uue töökoha loomise Muugale, ning veel palju kaudsete töökohtade lisandumise allhankijate ja koostööpartnerite juurde. Projekti Eestipoolne partner, vene kapitaliga Russian Oils Group, investeerib projekti 50 milj Eurot, De Smet Engineers & Contractors tarnib tehase tarbeks 2500 tonni seadmeid. |
Thierry Leclipteux, Coris Bioconcept tegevjuht tutvustas Eestisse turustatavatest laboratoorsetest kiirtestidest mida turustab Eesti firma OÜ Sanata. Firma on asutatud aastal 2003 ning ta pakub täisteenust farmaatsiaturul. Teenus sisaldab endas kõike alates toote registreerimise protsessist kuni toote tutvustamise ja reklaamini. Santana esindab 15 ettevõtet ning opereerib Eestis, Lätis ja Leedus.
Eestis praktiseeriv Belgia tudeng Simon Robberts, kes töötab Eesti biotehnoloogiafirmas Solis BioDyne esindas siin töötava Belglase vaatenurka. Robberts leidis et Eesti on Belgia ettevõtete jaoks suurepärane koostööpartner kvaliteetsete toodete ja teenustega ning dialoogile ja koostööle orienteeritud ärikultuuriga.
| Teadus ja ärifoorumi kokkuvõtete tegemisel ja sellele järgnenud vastuvõtul osalesid Tema Majesteet Albert II Belglaste Kuningas ning Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Foorumile pani punkti koostöölepingute allkirjastamine Vrije Universiteit Brussel (VUB) ja Tallinna Ülikooli vahel; Vrije Universiteit Brussel (VUB) ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel. Allkirjad said ka De Smet Engineers & Contractors (DSEC) ja Group Russian Oils (RusOils) vaheline leping Muuga Sojatehase loomiseks ja leping Muuga Sojatehase ja Commerzbank AG Brüsseli osakonna vahel mis tõi Muugale 35 miljoni kroonise lisainvesteeringu. |  President Ilves ja Tema Majesteet Albert II vestlemas Tallinna Ülikooli rektori Rein Rauaga |
Now! Innovations - Belgia osutus väravaks maailmaturuleÜks Eesti rahvusvaheliselt edukamaid tarkvarafirmasid As Helmese tütarfirma NOW! Innovations, on nelja aastaga arenenud maailma üheks parimaks mobiilsete makselahenduste pakkujaks. Et esimeseks välisturuks sai just Belgia – oli suures osas õnnelik juhus. Belgia suuruselt teine linn Antwerpen otsis konkursiga m-parkimise lahendust. Konkursi favoriidist suurfirma ei saanud aga oma tööga hakkama ja isiklikke tutvusi kasutades saadi kontakt Eesti firmaga, kes suutis probleemi lahendada.
NOW! Innovations juht Arho Anttila | Belgia turu teenindamiseks loodi koos Belgia juhtiva parkimisoperaatoriga APCOA Belgium ühisettevõte Mobile-For. 2006. aastal käivitus Antwerpenis NOW! Innovationsi m-parkimine, mida täna kasutatakse juba kuues Belgia linnas. "Sisuliselt oleme belgia turul monopoolne mobiilne parkimisüsteem" leidis firma juht Arho Anttila.
Firma äril on omapärane iseloom, äri suunavad poliitilised otsustusprotsessid ja kõige tähtsamad on sidemed. Belgia jaguneb kolmeks erineva iseloomuga piirkonnaks. Nendeks on Flandria, Walloonia ja Brüssel. Praeguseks on kanda kinnitatud peamiselt Flandrias ehk flaamimaal, kus on kombeks avalike teenuste andmine allhankijatele. Wallonias on traditsiooniliselt parkimisteenused linna käes ja poliitilised otsustusprotsessid on aeganõudvamad. Kolmas Belgia piirkond on pealinn Brüssel, mis koosneb sisuliselt 19 eri linnast. NOW! Innovations-i parkimissüsteemi rakendamiseks Brüsselis tuleks kokkuleppele jõuda paljude erinevate omavalitsustega. |
Et parkimisoperaatorid on rahvusvahelised, on seal juba hea edasi laieneda teistesse riikidesse. Belgias töötav lahendus on suurepäraseks referentsiks. Hetkel on Now! Innovationsi esindajad pidamas läbirääkimisi ühes Prantsusmaa linnas. Linna nime ei soovinud Anttila veel nimetada. Lisaks Belgiale on mobiilne parkimine saadud käima ka juba Sloveenia linnas Velenjes ja Ukraina pealinnas Kiievis. Laieneda plaanitakse ka Ameerika Ühendriikidesse, Ladina-Ameerikas Ecuadori ja Brasiiliasse ning sihikul on ka sellised eksootilised kohad nagu Araabia Ühendemiraadid ning Lõuna-Aafrika Vabariik.
Arho Anttila leidis et Belgia on osutunud laienemist alustavale Eesti firmale suurepäraseks hüppelauaks. Belgia turg on piisavalt suur et olla oluline, samas piisavalt väike, et olla väiksemate mahtudega harjunud Eesti firmadele jõukohane. Ärikultuur on Eesti omale väga sarnane, "võibolla isegi sarnasem kui Soome ja Rootsi puhul" leiab Anttila "erinevalt pragmaatilistest põhjala riikidest mängivad seal suuremat rolli suhted ja emotsioonid". Belgia turg on väga avatud rahvusvahelistele firmadele. "Kui suurtes Lääne-Euroopa riikides kaitstakse kiivalt oma siseturgu, siis Belgias ei ole sellist suhtumist kohanud" kirjeldas Anttila oma kogemust "keegi ei otsusta firma päritolumaa järgi".
Infotehnoloogia tasemelt on Eesti siiani Belgiast ees ning meil on mitmeid lahendusi millel võib Belgia turul potentsiaali olla. Projektijuhtimises ja kliendile orienteerituses on aga Belgias latt kõrgem, selles osas on meie firmadel veel kõvasti arenguruumi. Lisaks soovitas Anttila kindlasti panustada kohalike kaasamisele. Kuninga visiiti saatnud aktiivne ja meie arenenud tehnoloogiamaa imagot süvendanud meediakajastus Belgias loob just nüüd soodsa õhkkonna Belgiast ärisuhteid otsida. Anttila märkis, et on saanud palju positiivset tagasisidet Belgiast just nüüd, pärast kuninglikku riigivisiiti.
Yoga - koduautomaatikast intelligentsete majadeniEesti-Belgia ärifoorumi ürituste raames vestles Anton Kuznetski Yoga OÜ juhatuse liikme Priit Vimbergiga. Kohaks oli valitud Ülemiste „Targa Äri“ linnakus asuv Merkado innovatsiooni-restoran.
Yoga OÜ puhul on esmapilgul tegemist ettevõttega, kes pealtnäha leiutab ratast ehk üritab luua toodete-teenuste paketi, mida suured rahvusvahelised korporatsioonid pakuvad maailmaturul juba pikki aastaid. Lähemal vaatlusel selgub ometi, et Yoga on suutnud ära tabada maailmaturul siiamaani tühjana (või õigemini „loomata“) seisnud äriniši. Tegemist on järgmise põlvkonna „Intelligentse hoone“ süsteemidega mis suudavad ühendada pragu kasutatavaid tehnoloogiad nagu C-Bus, EIB/KNX jne ning erinevaid automaatikasüsteeme koostöös efektiivsemalt kasutada. Intelligentne süsteem on õppimisvõimeline ja suudab kohanduda kasutajate harjumuste ja muutuvate keskkonnatingimustega optimeerides energiakasutust.
Turuuringud näitavad maailma hoone- koduautomaatika turumahuks kuni 100 miljardit dollarit aastas ning kasvavat trendi. Vimbergi sõnul võib Yoga tehnoloogia mõningal määral olla ohtlik praegustele turuliidritele, kuna ajapikku võimaldab kliendil saada ohjad enda kätte ning vabalt valida ja enda hooneid ümber lülitada ühelt süsteemilt teisele. Sellistes tingimustes peavad praegused liidrid tegema suuri täiendvaid pingutusi säilitamaks oma turuosa.
Peale arenduse on Yogal hetkel aktiivsed veel kask töösuunda – patendi vormistamine ning investorite kaasamine. Kui patendi vormistamine on tehniline ja korralduslik tegevus, mis võtab aega kuni 5 aastat, siis investorite leidmine ei ole nii lihtne tegevus. USA Räniorus käinud ja Yoga tehnoloogiat presenteerinud Vimberg nendib, et huvi on erakordselt suur. Tänu Ränioru visitiidele tekkisid ka Põhjamaade ja Aasia kontaktid. Kuid tema sõnul tõelisi riskikapitaliste ei ole nii lihtne kaasata – need ei ole enam nii riskialdid ning lähenevad inveteeringutele institutsiaonaalsete investori seistukohtadelt.
|  Yoga OÜ juhatuse liige Priit Vimberg |
Kommenteerides Yoga personalipoliitikat oli Vimberg veendunud, et äriedu nimel viiakse ettevõtte eestist välja juhul, kui peaks tekkima probleeme kvalifitseeritud võõrtööjõu sissetoomise osas: aastakvootidel põhinev lähenemine on „liiga vana meetod“ ning „majandusprotsesside pidurdamine“. Tehnoloogia areng võimaldab niigi töötada ning juhtida ükskõik millise riigi tööjõuga, kuid Eestile oleks kasulikum, kui know-how koonduks siia ka inimeste näol.
Riigi ülesannet rahvusvahelises majanduses näeb ta kui Eesti promomist kohana, kust saavad alguse head asjad (nt. skype). Ning arengufondi üks eesmärke võiks olla õigete investeerimis-kontaktide vahendamine välismaalt, kui kohalik kapital ei ole huvitatud tehnoloogimahukatest investeeringutest.
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|
|
|
|
