 Maksukoormuse tõus on lubamatuMai lõpus arutasid Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit käibemaksu suurendamise küsimust, mis näitab järjekordselt valitsuse lühinägelikkust. Tööandjate Keskliit on väga kriitiline kõigi võimuliidus kaalumisel olevate maksude tõstmise ideede suhtes. Kui majanduses on rasked ajad, ootavad ettevõtjad valitsuselt eelkõige kokkuhoidlikkust ja suuremat efektiivsust ning kaalutletud majanduspoliitilisi otsuseid mis soodustaksid ettevõtluse arengut ja majanduskasvu taastumist.
Tööandjate hinnangul vajab riik erapooletut ja sisulist haldussutlikkuse analüüsi, et otsustada, kui suurt riigi- ja kohaliku omavalitsuse aparaati vajame, milliseid ülesandeid saab ja võib delegeerida valitsusvälisele või erasektorile ning milliseid üksuseid saab suurema sünergia nimel liita või muul moel toimima panna.
Avalik sektor on reeglina tõhus, kui valitsemissektori kogukulutuste keskmine ei ületa 33% sisemajanduse kogutoodangust majandustsükli jooksul. Ettevõtluse arengu ja majanduskasvu seisukohast on oluline, et maksukoormus püsiks 30 protsendil SKT-st. Kui kulutused tõusevad üle kolmandiku SKT-st, tuleb vähendada jooksvaid kulusid, on Tööandjate Keskliidu seisukoht.
Riigi eelarveaukude lappimiseks maksude tõstmine on väga lühinägelik moodus. "Maksumäära tõstmine ei tähenda seda, et maksutulud kasvavad. Käibemaksu tõstmisega saab tekitada lühiajalise ostulaine, Seejärel tuleb aga jälle aasta-poolteist tõdeda, et majanduses liiguvad asjad oodatust halvemini." vahendas Postimees Hansabank Marketsi analüütik Maris Lauri sõnu. Praeguses olukorras maksude tõstmine tähendab hinnatõusu hoogustumist ja tugevat survet palkadele, mis kahjustab veelgi majanduskasvu ja tööhõivet ning vähendab meie ettevõtete konkurentsivõimet.
9. mail 2008 saatis Tööandjate Keskliit Peaministrile avaliku kirja konkreetsete soovitustega, pöördumise tekstiga saab tutvuda siin >>
2007.a. jaanuaris avalikustatud Tööandjate manifest 2007-2011.
| Diplomaatia ettevõtete teenistuses Kaugtöö rakendamine võib tuua kasu nii töövõtjale, tööandjale kui ühiskonnale Tööandjatel on tähtis roll elukestva õppe poliitikate formuleerimisel ja ellurakendamisel Haridusjuhid tutvusid eesti kutseharidussüsteemiga 12.06.2008 Valitsus kiitis heaks töölepinguseaduse eelnõu
11.06.2008 EL-i riigid muudavad tööajadirektiivi paindlikumaks
05.06.2008 Eelarvestrateegia näeb ette töötamise paindlikumaks muutmist
04.06.2008 Riik alustas ettevõtete ühtse aruandlusvormi väljatöötamist
|
Diplomaatia ettevõtete teenistuses9. juunil kogunesid Välisministeeriumisse tööandjate esindajad ja Välisministeeriumi ametnikud ja diplomaadid, et ausalt ja otsekoheselt rääkida probleemidest, mida on vastastikku tunnetatud äridiplomaatia valdkonnas.
Välisminister Urmas Paet tervitas kokkutulnuid ja püstitas küsimuse, kus on muresid, kus on väljakutseid? Välisministeeriumi ametnikkond on ettevõtjate teenistuses, et ekspordile-impordile igati kaasa aidata ning soovitas probleemidest rääkida avatult ja otse, mitte vaikselt nurga taga.
Raivo Vare viitas oma sisejuhatuses asjaolule, et üldine majandusfoon soodustab ja lausa sunnib vaatama ühiselt probleemistikule, mida nimetatakse majandusarenguks, sealhulgas Eesti ekspordivõimekuse võtmes. On teatud tagasilööke, tempod pidurduvad ja selleks, et raskenenud tingimustes edasi minna, tuleb leida mehhanisme, mis aitavad edasi minna. |  |
Kolm põhiprobleemi, mis takistavad parimat sujuvat koostööd:
- väiksus – kahes tasapinnas – mastaabi mõttes puudub suur koduturg, mis aitaks rasked ekspordiajad üle elada. Eesti ei suuda rahvusvahelises kontekstis läbi lüüa paljude suurte projektidega korraga – see on omaette töö, kuidas selekteerida välja parimat.
- Mentaalsus – oleme harjunud olema niššitegijad, puudub julgus minna lennukalt peale või sattuvad lennukad ideed poliitilste rataste vahele
- Eksisteerib teatud määral korporatiivsus – klubilisus ettevõtluses, ekslusiivne klublisus poliitikas ja ka „valges majas” e. Välisministeeriumis.
Probleeme igas süsteemis jätkub, me ei saa kiidelda, et meil oleks väga hea koostöö välis- ja majanduspoliitika ja ekspordivõimekuse tõstmise vallas. Strateegiaklassi „Ega mitte ainult sõda ei ole poliitika jätkamine teistuguste vahenditega, vaid ka poliitika võib olla majanduse jätkamine natuke teistuguste vahenditega.” Vähemalt ettevõtjad tahavad nii loota.
Enn Veskimägi leidis et „senine koostöö on olnud suhteliselt ebarahuldav. Välismajanduspoliitika teema tõstatus viimati Tuulelohe konverentsil, kust tuleb ära märkida et Eesti välispoliitika peab olema enam majanduspoliitika teenistuses ja Eesti majandushuvidele kaasa aitamine saatkondade poolt peaks olema üks põhitegevusi."
Veebruaris toimunud Tööandjate Keskliidu aastapäevakonverentsil Tuulelohe lend, meenutas Indrek Neivelt kogemust saatkondade ja ettevõtjate koostööst ühe projekti raames „Kuigi Ameerika saatkond Eestis ütles, et see pole nende töö, siis kokkuvõttes saime neilt oluliselt rohkem kui kui Eesti saatkonnalt Ameerikas. Eesti saatkonnast saime vaid ühe meili, mis meid ühte kohta saatis. See oli reaalsus.”
Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor Priit Pallum tutvustas oma kolleege, kes siis kas Välisministeeriumis või saatkondades tegelevad majandusküsimustega.
Väliskaubandus ja –majanduspoliitika vallas olulisemad tegevused:
- Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) Doha vooru läbirääkimised.
- EL-i regionaalseid kaubanduslepinguid ja välismajandussuhteid puudutavatel läbirääkimistel ja kohtumistel Eesti huvide kaitsmine, sh uute regioonide/riikidega.
- Valmistumine Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) liitumiseks.
- Välismajandusvaldkonna suundumuste ja nende mõjude analüüsimine.
- Eesti ettevõtete huvide kaitsmine äridiplomaatia vahenditega.
See on võib-olla Välisministeeriumi töö varjus pool, kuid kasu saavad sellest vaieldamatult kõik ettevõtjad.
Samuti:
- Töö meile pöördunud ettevõtjate muredega
- Ärimissioonidega tegelemine
- Partnerite otsingule kaasabi
- Nõustamine asukohariigis saatkonna olemasolul
- Nõustamine VM-is
Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamisel välisturgudel on ühtviisi oluline nii ettevõtjate endi kui Välisministeeriumi ametnike ja välisdiplomaatide panus. Eesti majandushuvide esindamisel välisriikides ei tohi teha järeleandmisi. Kas kõik osapooled annavad endast alati maksimumi?
Heade nädetena mainiti tihedat koostööd majandusharuliitudega, kellega koostöös on saatkonnad korraldanud ärivisiite. Samuti sõltuvalt tööandjate või saatkondade ametnike initsiatiivist on vastastikku tehtud ülevaateid ja kokkuvõtteid Eesti majanduses või sihtriigis toimuvast, mis võiks huvitada ettevõtlust. Mitte sugugi kõigis saatkondades ei ole täiskohaga majandusdiplomaati, s.t. et majandusküsimustega tegeletakse teiste ülesannete kõrvalt. Lisaks on veel 10 prioriteetses sihtriigis EAS’i välisesindajad.
Erakorraline ja täievoliline suursaadik Vilniuses Andres Tropp tutvustas saatkonna rolli majanduse ja ärisuhete arendamisel – sh kahepoolsete heade suhete hoidmine ja arendamine, seadusandluse Eestile kasulikus suunas mõjutamine, kahe- ja mitmepoolsete lepingute täitmise jälgimine ja probeemide lahendamine jne. „Eesti kui soodsa investeerimis-, transiidi- ja turismimaa tutvustamine.”
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liige Maria Alajõe rõhutas, et nii väikese riigi nagu Eesti majandus edendamisel on oluline välisdimensioon. EASi jaoks on kolm olulist valdkonda eksport, rahvusvahelistumine ja turism. Lisaks turundus ja kommunikatsioon. EAS’is ei saa vaadata välisedindusi asjana iseeneses 10 esindust 14 ametikohaga, seda ei ole väga palju. Praegused sihtturgude valikud baseeruvad valitsuskabineti 2006.a otsustel. Kõik saab alguse sellest, mis saab alguse Liivalaia tänavalt EASist. Ühisturunduse ja välismissiooni tegevusi tehakse koos saatkondade ja seni Kaubandus-Tööstuskojaga. „Kõige suuremat kasu saab ettevõtja EASilt tulles esmalt peakontorisse. Soov ja mõte on see, et praegused esindused peavad muutuma tugevamaks ja olema rohkem näoga ettevõtjate poole,” ütles Alajõe.
Et räägitu ei jääks vaid jutu ja „tehtagu” tasemele, lepiti vastastikku kokku et järgmised majandusdiplomaadid kohtuvad enne Lätti ja Taani siirdumist Tööandjate Keskliidu juhtidega. Samuti püütakse taastada ja aktiviseerida vastastikku info ja ülevaadete saatmist saatkondade ja keskliidu vahel. Eesti peab seadma eesmärgiks äridiplomaatia jõulise rakendamise.
Kaugtöö rakendamine võib tuua kasu nii töövõtjale, tööandjale kui ühiskonnale10. juunil 2008 Tööandjate Majas toimunud seminaril „Kaugtöö kojutulek” tõdeti, et kaugtöö rakendamine võib tuua kasu nii töövõtjale, tööandjale kui ühiskonnale. Töötajale annab kaugtöö võimaluse ühitada paremini töö- ja pereelu, suurema iseseisvuse ja vähem häirimist töö tegemisel. Tööandja seisukohast vaadatuna võib kaugtöö rakendamine suurendada efektiivsust ja ressursside (inimesed, aeg) otstarbekamat kasutamist.
Ühiskonna seisukohast on toob kaugtöö laiem levik kaasa väiksemad saaste ja ummikukulud, tööhõive kasvu maapiirkondades, suurema ettevõtlikkuse ja ühiskonna stabiilsuse.
Grupitööde tulemusena nimetati peamise takistusena kaugtöö laiemal levikul kaugtööd võimaldavates sektorites ja ametialadel madalat teadlikkust ja sellest tulenevaid hirme nii tööandja kui töövõtja poolt. Olulise probleemina toodi välja tööandja vastutust töökeskkonna ohutuse eest ja kulude hüvitamise maksustamist, mis kodus töötamise puhul võib keerukaks osutuda.
Seminaril avaettekandega esinenud Epp Kallaste Eesti Rakendusuuringute Keskusest CENTAR tõdes, et kui varem toodi kaugtöö põhjustena välja tõmbetegureid (töö- ja pereelu ühitamine jms), siis uuemad käsitlused räägivad tõuketeguritest, mis tõukavad inimest kontorist eemale rahulikumasse, süvenemist võimaldavasse keskkonda.
|  |
Kallaste sõnul on oluline ka vahet teha, mis tüüpi kaugtööst me räägime. „Kaugtööd võib teha väga erineval viisil – kodus, satelliitbüroos, kaugtöökeskuses või mobiilselt. Need kaugtöö vormid võivad töökorralduslikult väga erinevad olla.”
Sotsiaalministeeriumi personalijuht Jane Järvalt rääkis kaugtöö rakendamise praktilistest aspektidest avalikus sektoris. „Kaugtöö võimalus on töötajatele oluline, eriti on seda näha personali värbamisel,” ütles Järvalt. „Ka olemasolevad töötajad väärtustavad järjest enam töö- ja pereelu ühitamise võimalusi ning on terviseteadlikumad.”
Praktiliste lahendustena võeti ministeeriumis kasutusele elektrooniline kalender ja tööplaan ning Remote desktop süsteem, sisuliselt on kogu asjaajamine elektronne. Lisaks kodule on kaugtöö tegijatel võimalus töötada ka Tartu kontoris, mis laiendab värbamisvõimalusi. Raskusena nimetas Järvalt kaugtöö võimaluste sätestamist sisekorraeeskirjas, millega veel tegeletakse.
Kaugtöö tähtsusest regionaalpoliitikas rääkis Vallo Reimaa OÜ-st Mainor-ERKAS. Reimaa sõnul peaks kaugtöö edendamise missiooniks olema piirkondade areng ja tõmbekeskuste mõju vähendamine, et erinevused regioonide elatustasemes ja tööhõives oleksid väiksemad. „Kui piirkonnast välja liikumise „pump” on käima läinud – inimesed lähevad ära, teenuste osutamine ja infrastruktuuri ülaval pidamine muutub kalliks – siis on seda väga raske teistpidi käima panna,” ütles Reimaa.
Emmaste kaugtöökeskusesse satelliitbüroo rajanud AS Baltcom juhatuse esimees Erki Koldits tõi välja kaugtöökeskuse kasud ja kahjud ettevõtja seisukohast vaadatuna. Oluliseks ajendiks Emmaste kaugtöökeskuse poolt pakutavate teenuste kasutamiseks oli Baltcomi jaoks tööjõupuudus. Kaugtöökeskuse plussiks võibki pidada kvaliteetset ja lojaalset tööjõudu. Loodetud kulude kokkuhoidu aga ei saavutatud.
Saarele kaugtöökeskuse rajamisel tuleb Kolditsa sõnul arvestada erineva töö- ja elutempoga. Oluline küsimus on ka, kuhu kaugtöökeskus rajada – kas on olemas toetav infrastruktuur, transport ja toetavad teenused. Vaatamata raskustele, on Emmaste kaugtöökeskuse kogemus andnud julgust sellise töövormi kasutamiseks ja Baltcomis kaalutakse sarnase keskuse loomist Ida-Virumaale.
Seminar toimus MTÜ Arhipelaagi korraldusel ESF EQUAL programmist rahastatud projekti „Kaugtöö ja paindliku töövormi mudelite rakendamine Eesti saartel ja perifeersetel rannikualadel” tulemuste süvalaiendamise raames.
Vaata ettekandeid >>
Tööandjatel on tähtis roll elukestva õppe poliitikate formuleerimisel ja ellurakendamisel14.-16.aprillil toimus Itaalias Torinos ja 17.-18.aprillil Brüsselis ILO Rahvusvahelise koolituskeskuse ja Euroopa Komisjoni poolt korraldatud koolitus teemal „Ettevõtete ja ettevõtjate organisatsioonide roll Ida- ja Kesk-Euroopa riikides elukestva õppe poliitikate formuleerimisel ja ellurakendamisel“, kus Eesti tööandjate esindajatena osalesid AS Wendre personalijuht Külliki Seire ja Tallinna Kütte personalijuht Ene Olle. Üheteistkümnest riigist sõitis Torinosse kokku 20 osalejat Euroopa Liiduga liitunud maadest ning ka praegustest kandidaatriikidest.
Küsitluste andmetel on aastas keskmiselt alla 10% Euroopa Liidu tööealisest elanikkonnast läbinud erinevaid koolitusi ning seda peetakse majanduse globaliseerumise tingimustes mittepiisavaks. Koolitus oli üles ehitatud eesmärgiga toetada poliitikate väljatöötamist tõstmaks investeeringuid inimressurssidesse ning suurendamaks osalemist tasemehariduses ning koolitustes, mis on elukestvad.
Itaalias veedetud päevade jooksul töötati läbi tööjõuturu, tööhõive, oskuste, hariduse, elukestva õppe kontseptsioone ning erinevad võimalusi selgitamaks välja ettevõtete vajadusi. Analüüsiti ka ettevõtjate organisatsioonide rolli ja võimalusi elukestava õppe poliitikate väljatöötamisel, tutvuti antud valdkonna EL agendaga. Iga osaleja tutvustas antud teemadega seotult praktikaid oma organisatsioonis ja riigis. Loengud vaheldusid rohkete grupitöödega, mille käigus sai koolituskaaslastega palju suhelda ning sarnasustest/erinevustest rääkida. Tunda sai ka esimesi suviseid ilmu ning loodus juba õitses seal täies jõus.
Jätkuna antud koolitusele lennati koolitusnädala teises pooles Brüsselisse, kus külastati erinevaid tööturu ja koolitusega seotud institutsioone: VDAB – Flaami rahvuslik tööturuteenistus ja kutseoskuste koolituskeskus, CEFORA – Belgia töötajate ühendatud koolituskeskus ning BusinessEurope.
Huvitav oli kuulda parimatest praktikatest antud valdkonnas, teiste riikide organisatsioonide kogemustest ning parimaid mõtteid saab tulevikus töös kasutada. Hea on tõdeda, et Eestis on teemale juba pikalt tähelepanu pööratud ning paistsime silma heas valguses.
Haridusjuhid tutvusid eesti kutseharidussüsteemigaAnne Hütt, Sihtasutus Archimedes
26.-30. maini võõrustas Sihtasutus Archimedes õppelähetuse „Eesti kutseharidus – traditsioonid ja innovatsioon“ raames Eestisse saabunud 6-liikmelist gruppi. Rühma koosseisu kuulusid haridusjuhid Itaaliast, Prantsusmaalt, Taanist, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Õppelähetuse eesmärk oli anda ülevaade Eesti kutsehariduse hetkeseisust ning viia rühma liikmed kokku erinevate kutseõpet pakkuvate ja arendavate osapooltega.
Viit sisutihedat päeva – neist kaht Tartus ja Võrumaal - täitsid teemakohased ettekanded ja külastused. Eesti kutseharidussüsteemi, selle arengusuundi ja reforme tutvustasid Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Innove esindajad, kutsekvalifikatsioonisüsteemi Kutsekoda, e-õppe võimalusi e-Õppe Arenduskeskus. Lähetuse teoreetilist poolt täiendasid külastused kutsekoolidesse (Tartu Kutsehariduskeskus, Tartu Kunstikool, Võrumaa Kutsehariduskeskus) ja ettevõttesse Tarkon.
Sotsiaalpartnerite rollist kutsehariduses valgustasid katusorganisatsiooni poolelt Eesti Tööandjate Keskliidu koolitusjuht Kristi-Jette Remi ja sektori tööandjate organisatsiooni tasandil Jaan Allem Elektritööde Ettevõtjate Liidust ja Kaie Saar Elektritööstuse Liidust. |  |
Kutsehariduse teemal on üht-teist ära tehtud, palju tööd on teoksil. Olgu nimetatud Tööandjate Manifest, eriti sealne hariduspoliitika osa. Töölepingu seaduse eelnõu õppepuhkuste ja tasemekoolituse erisoodustuse osa. Tööandjate Keskliit on kaasatud RKT komisjoni ja täiskasvanuhariduse komisjoni, hetkel on Tarmo Kriis on Kutsekoja nõukogu esimees. Osaleme Euroopa Komisjoni VET nõuandvas komitees. Kutsehariduse küsimusi puudutab ka Sotsiaalministeeriumi tööjõuvajaduse prognoos. Märkimisväärne on ka 2005-2007.a „Õpipoisi” projekt ja koolitatud juhendajad.
Haruliidud on esindatud kutseõppeasutuste nõukogudes, kutsenõukogudes, enamus liidud tegutsevad kutset omistavate organitena ja osalevad kutsestandardi koostamise või uuendamise protsessis.
Lähetuse programmile lisas vürtsi tutvumine Eesti kultuuri ja olustikuga alates Mänguasjamuuseumist Tartus kuni Kiidi turismitalu külastamiseni Võrumaal. Õppelähetus liitis erineva kultuuritaustaga inimesed ühtseks rühmaks, kes avaldasid soovi tegutseda koostöövõrgustikuna ka tulevikus.
Iga päeva lõpus oli rühma liikmetel võimalus ühises vestlusringis avaldada oma mõtteid ja arvamusi nähtu ja kuuldu kohta. „Õppelähetuse programm osutus huvitavamaks kui oskasin oodata ning pakkus põnevaid lähenemisi nii traditsioonide kui innovatsiooni poolelt“, sõnas Heinz Tischler Saksamaalt. „Erilist muljet avaldas mulle kõikides asutustes kogetud külalislahkus ning esinejate noorus ja hea inglise keele oskus“, lisas Hilary Pannack Suurbritanniast.
Haridusjuhtide õppelähetusi rahastatakse Euroopa elukestva õppe programmi raames ning need on mõeldud haridusvaldkonna arengu eest vastutajatele. Lähetused pakuvad haridusjuhtidele võimaluse külastada mõnd Euroopa riiki, tutvuda nii võõrustajariigi kui teiste grupi liikmete riikide haridussüsteemidega, vahetada kogemusi ja leida ametialaseid kontakte edasiseks rahvusvaheliseks koostööks.
Programmiga saab tutvuda aadressil www.archimedes.ee/hkk/haridusjuhid
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|
|
|
|
