 Halvima stsenaariumi vältimiseks peab valitsus viivitamatult tegema mitmeid strateegilisi otsuseidTööandjate keskliidu volikogu avaldusest peaministrile
Eelmisel kolmapäeval 7. mail kogunes Tööandjate Keskliidu volikogu, et arutada Eesti majanduse hetkeseisu ja arengustrateegiaid. Volikogu koostas pöördumise peaministrile, tuletatades meelde et valitsusel tuleb hakata halvima vältimiseks kiiremas korras strateegilisi otsuseid tegema. Volikogu hinnangul tuleks valitsusel alustada viivitamatult haldusterritoriaalset reformi, vähendada riiklikku koolitustellimust kõrgkoolides, soodustada kutsehariduse omandamist ja üle vaadata ebaotstarbekas sotsiaaltoetuste süsteem.
“Minu esimene sõnum peaministrile on see, et ta loeks meie aastatagust manifesti, kus on kirjas need ravimid, mis parandaks meie majandust. See, millega valitsus praegu negatiivse lisaeelarve koostamisel tegeleb, on vaid kosmeetiline remont ja tegelikult on tarvis langetada strateegilisi otsuseid,” vahendas Postimees keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi sõnu.
Tänaseks päevaks oleme jõudnud olukorda, kus 2007. aasta jaanuaris avaldatud „Tööandjate manifestis 2007-2011“ väljatoodud eesmärkide püstitamine ka valitsuse tasandil on muutunud vältimatuks. Ainet selleks annavad rahandusministeeriumi viimased majandusprognoosid ning esialgsed kavad miljarditesse kroonidesse ulatuvatest eelarvekärbetest.
Tööandjate Keskliidu liikmed soovitavad tõsiselt suhtuda Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) viimastesse avaldustesse, kus Eesti majandust võib sarnaselt Rumeeniaga ähvardada nn „kõva maandumise“ stsenaarium. IMF-i riskistsenaarium näeb käesolevaks aasta majanduse reaalkasvuks ette 3,4% ning järgmiseks aastaks -1,9%.
Järgnevalt pöördumises toodud ettepanekud: | Juhendamine ja mentorlus tõstab ettevõtte konkurentsivõimet Kutsehariduses töökohapõhise õppevormi (õpipoisikoolituse) uus suund täiskasvanutele Tööandja koolituskalender 13.05.2008 IMF toetab plaani külmutada riigieelarve palgakulud
08.05.2008 Firmad hakkavad arendustöötajate värbamiseks toetust saama
07.05.2008 Osaajatöötajate hulk kasvab kiiremini naiste seas
06.05.2008 Töötuskindlustuse makse määr võib edaspidi kasvada
|
Muutused algavad kvaliteetsest kutseharidusestEesootavate eelarvekärbete käigus tuleb kulutusi piirata kogu valitsussektori ulatuses, sh kaitseväes. Piirata tuleb eelkõige jooksvaid eelarvekulusid, mitte investeeringuid, millest sõltub meie majanduse tulevik. Statistikaameti andmeil oli tööstustoodangu maht 2008.a. märtsis 10,1% väiksem, kui 2007.a. samal ajal. Kuigi langus on tingitud eelkõige sisenõudluse olulisest vähenemisest, vajame tulevikus selgemat majanduspoliitikat, mis toetab enam eksporti ja innovatsiooni. Selle vaieldamatuks eelduseks on haridussüsteemi reformimine, mis ennekõike tähendab kutsehariduse (sh tehnilise kõrghariduse ning loodus- ja täppisteaduste) eelisarendamist. Tööturuameti andmeil moodustasid 2008.a. I kvartalis suurima osa registreeritud töötutest üldkeskharidusega tööotsijad (6735). Kutsekeskharidusega tööotsijaid oli üle kahe korra vähem (2612). Viidatud statistika näitab ilmekalt, et Eesti haridussüsteem vajab sisulisi muutusi ning reaalset orientatsiooni tööturule.
Teiseks tuleb otsustavalt üle vaadata haridussüsteemi üldkulud ning vähendada kaheldava väärtusega laustoetusi. Kriitiliselt tuleks hinnata ühiskonna vajadust kõrgkoolide poolt omistatava kõrghariduse järele. Kõrghariduse ühiskondlik tellimus peaks lähtuma põhimõttest less is more. Tudengid, keda täna massiliselt koolitatakse „pehmetel erialadel“ peaksid õpingute jätkamiseks valima õppeasutuse ja õppeprogrammi, mis on oluliselt rohkem vastavuses tööturu võimalustega. Rõhutama peaks ka rakendusliku kõrghariduse rolli. Oleme veendunud, et muutused Eesti hariduspoliitikas on võimalikud eelkõige juhul, kui tööandjad saavad võimaluse koolitada endale sobiva ettevalmistusega tööjõudu ilma erisoodustusmaksu tasumata. Taoline muutus võimaldaks kokku hoida ka riigieelarvelisi vahendeid, kuna ettevõtjate panus õppeasutuste finantseerimisel suureneks oluliselt.
Majanduse arengut toetagu efektiivne riigikorraldusTööandjate Keskliit on viimasel neljal aastal juhtinud korduvalt tähelepanu vajadusele reformida avalikku haldust ning tagada selle kaudu ettevõtlusele vajalik makromajanduslik stabiilsus. Valitsussektorit on paisutatud peamiselt jooksvate kulude, mitte investeeringute arvelt. Selline poliitika on mõeldav vaid kiire ja ekspansiivse majanduskasvu tingimustes. Tänaseks, mil majanduskonjunktuur on pöördunud halvemuse poole, seab see ühiskonna oluliste valikute ette: millistest harjumustest loobuda ning kuidas viia ellu reformid, mis piiraksid jooksvate väljaminekute taset ning suunaksid vajalikud ressursid investeeringuteks riigi infrastruktuuri.
Lisaks käimasolevale eraõiguslikule töösuhete ja tööturuinstitutsioonide reformile tuleb alustada ka avaliku teenistuse ja haldusterritoriaalse reformipaketi ettevalmistamist. Avaliku sektori personalikulude kasv tuleb külmutada järgmiseks kolmeks aastaks ning palgatõusuks tuleb vahendeid leida tööviljakuse tõstmise kaudu. Kolmanda sektori organisatsioonidele võib delegeerida mitmed ametkondlikud ülesanded. Haldusterritoriaalse reformi puhul tuleb ühendada eelkõige kriitilises majanduslikus seisvas olevad omavalitsused ning vähendada otsustustasandite arvu. Ministeeriumitelt nõuavad Tööandjate Keskliidu liikmed otsustavalt Euroopa Liidu struktuurfondide vahendite kiiret kasutuselevõttu.
Sotsiaaltoetused olgu eesmärgipärasedViimase kümnendi kiire majandusareng on viinud olukorrani, kus ühiskonna tulevikku puudutavates küsimustes on loobutud strateegiliste eesmärkide püstitamisest ning need on asendunud üksikmeetmetega. Sellega pärsitakse nii riigi ametnikkonna kui ka kolmanda sektori soovi ühiskonna arengus sisuliselt kaasa rääkida. Sellise paradigma mõju kõige negatiivsemas tähenduses on avaldumas riigi sotsiaalpoliitikas, kus eesmärgid on sõnastatud võrdlemisi üldiselt, kuid seda enam on keskendutud üksikmeetmetele, mis üldise eesmärgi kontekstis ei pruugi olla relevantsed.
Ettevõtjate hinnangul tuleks valitsusel seada selgemaid eesmärke nii pere- kui sotsiaalpoliitikas. Kehtiv vanemahüvitise süsteem kahjuks eelistab passiivseid toetusmeetmeid (vanemahüvitis) aktiivsetele meetmetele (paremad lastehoiu tingimused ja paindlikumad tööaja võimalused). Lisaks sellele, et see koormab riigieelarvet, kahjustab selline poliitika noorte vanemate väljavaateid tööturul hakkama saamiseks. Pensionisüsteemis tuleb ettevõtjate hinnangul jõuda kiiresti kokkuleppele, kuidas piirata eri- ja soodustingimustel pensionide kasutamist ning vähendada enneaegselt pensionile jäävate inimeste hulka. Konstruktiivne arutelu pensioniea tõstmise kohta korrelatsioonis keskmise eluea kasvuga on samuti oodatud. Sisuline eesmärk tuleb seada tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamiseks, mitte keskenduda ainult kindlustustehnilistele küsimustele. Ravikindlustus ootab aastaid lahendust mitte pelgalt selles osas, kuidas vähendada töövõimetushüvitiste taset, vaid sellest, kuidas kaasata töövõtjaid (patsiente) ravikindlustussüsteemi tulevikku puudutavasse avalikku diskussiooni. Sotsiaalmaksu vähendamine ning selle koormuse nihutamine tööandjatelt töövõtjatele on ettepanek, mis vääriks suuremat tähelepanu.
Loodame, et loetletud ettepanekud aitavad kaasa vajalike muutuste tekkele, mida tänases majanduskeskkonnas nii hädasti vajame.
Samal teemal:EPL 10. mai 2008 "Tööandjad: haldusreform turgutaks majandust"
Postimees 10. mai 2008 "Lang ja Ligi: Eesti ettevõtluskeskust kujundatakse tööandjate ettepanekute alusel"
Juhendamine ja mentorlus tõstab ettevõtte konkurentsivõimetTiina Saar, Tööjõuturg
Sellisele järeldusele jõuti Tööandjate Keskliidu ja Intelligentne Grupp ühisseminaril „Juhendamine ja mentorlus“. Avasõnades nentis Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis, et tänases majandusolukorras on mõistlik pidada koolitatud ja hästi juhendatud töövõtjaid, selmet pidevalt tööjõuturul võidu joosta.
Anu Virovere rääkis muutunud maailmast, mis nõuab teistmoodi oskusi ja lähenemist toimetulekuks. Virovere sõnul oleme olukorras, millest unistas Karl Marx: tööriist kuulub töötajale, ehk teadmised on töötaja peas. Teadmusühiskonna võtmekohaks saabki seepärast teadmiste jagamine, kuidas jagada seda, mida oleme kogenud. | 
Seminari "Juhendamine ja mentorlus" avamine
|
Erinevalt ununevatest faktiteadmistest, on just kogemustarkused need, mis väärivad jagamist. Edukas ettevõte vajab head kommunikatsiooni- ja väärtustesüsteemi, et teadmised kõigi inimesteni kanduks. Siin ongi oluline roll juhendamisel ja mentorlusel.
Virovere sõnul tuleb keskenduda kahekesi koos võitmisele ja ettevõtte peaks oma eesmärgiks seadma väärtused, mitte pelgalt kasumi teenimise. Viimasel juhul tunnevad inimesed end ärakasutatuna ning pole õnnelikud. Õige juhtimise ja juhendamise korral tekib inimesel uhke tunne: „siin ma töötan“ ja inimene tahab end ettevõttega samastada.
Juhendamisest ja mentorlusest selle valdkonna uurija ja raamatuks kirjutanutena astusid üles Eike Tõnismäe ja Helle Gern. Raamatu autorite sõnul peab inimestel olema ettevõttes töötades tunne, et nad pole tulnud tegema vigu, vaid koguma kogemusi. Nagu uuringust selgus, omandavad inimesed teadmisi kõige paremini siis, kui neile on neid edasi antud seletades, näidates ja kogedes. Inimene küsib endalt koguaeg, kas ma arenen selle ettevõttega edasi. Juhendamine peaks olema ettevõttes auasi, sest pühendunumad töötajad rakendavad meelsamini oma teadmisi ja oskusi.
| Diskussioonipaneelis osalenud Asko Talu, Aule Kink, Martin Toomas, Valdo Ruttas arutasid, kuidas mentorlus ja juhendamine teoorias neile paistab. Üheskoos jõuti arusaamisele, et mentorit ei saaks inimesele määrata, vaid mentee peab mentori ise valima. Mentorsuhe on kahe inimese vaheline suhe. Hea mentor ei anna vastuseid, vaid küsib vastused välja oma partneri käest. Koos leiti ka, et mentorlus peab olema kindlasti eetiline ja sisaldama vastastikkust ausust. | 
Diskussioonipaneelis osalenud Asko Talu, Aule Kink, Martin Toomas, Valdo Ruttas arutasid, kuidas mentorlus ja juhendamine teoorias neile paistab.
|
Kaire Tero tutvustas mentorprogrammi Rimi näitel, mis viimase üheksa rakenduskuu jooksul on viinud kaadrivoolavuse oluliselt madalamaks tööle asunute hulgas. Ühiselt sõnastati eesmärk: õpime looma keskkonda, kus kõik koos tahavad ja saavad tööst ja elust rohkem rõõmu tunda. Mentorprogrammile loodi struktuur, tegevused ja numbrilised mõõdikud. Mõõtmine toimus peale ühte ja kuute kuud. Tulevasi mentoreid juhendati ning neile pakuti ka lisatasu 1000 krooni ulatuses heade tulemuste eest. Tulemused olid üllatavalt head – menteed said hinnata oma mentoreid ja andsid neile kõrgeid hindeid. Kuigi Tero arvates saanuks palju asju paremini teha, on neil õnnestunud luua ettevõttesse üks väärtuslik roll ning vähendada personali liikumisi.
Teises diskussioonipaneelis astusid praktikutena üles Kaire Tero Rimist, Anne-Mari Ernesaks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Kadri Kruusaauk ABB – st, Mart Mägi Hansapangast. Huvitavamate mõtetena toodi välja, et mentorlusprogrammi peaks enne hoolikalt läbi mõtlema. Et inimestele, kes mentori rolli hakkavad, peavad selleks ka aega leidma, muidu on uks menteele avatud, ent ruum tühi. Juhendamine peaks olema lühiajaline ca 1 – 6 kuud. See on nende väärtuste edasi andmine, mida kuskil kirjas pole. Mentorlus vastandina on pikaajaline protsess. Mentorid peaksid olema välja koolitatud, oskama andma ka tagasisidet, peegeldama menteed läbi iseenda.
Tänasel päeval vajame juhendajaid eriti just noorema generatsiooni töötajatele, kes muidu oma kannatamatuse tõttu sisse elada ei suuda. Juhendamine võib olla ka virtuaalne – st küsimusi peaks saama kuskile siseveebi üles riputada. Seminaripäevast jäi kõlama juhtimise- ja mentorluse vältimatus arenevas organisatsioonis, aga ka see, et mõistetel vahet tehtaks ja see pandaks õiget eesmärki teenima.
Pikemalt saab samal teemal lugeda ajakirja Tööjõuturg juuni numbris.
Kutsehariduses töökohapõhise õppevormi (õpipoisikoolituse) uus suund täiskasvanutele
SA Innove võttis 8.mail kolme aasta töö õpipoisi, praeguse nimega töökohapõhine õpe, projekti tulemused kokku. 24,7 miljoni krooni eest koolitasid 16 kutsekooli 870 õpipoissi, kellest lõpetas 567, kutseeksamitele jõudis 419 ning sooritas selle 328.
Innove projektijuht Maret Tammerand oletas, et lõpetanute protsent (65%) olnuks suurem, kui õpipoisse oleks enne koolitamist tihedamalt sõelutud. JELD-WEN Eesti AS esindaja Eija Lehestö sõnul lõpetasid kõik nende ettevõttest õpipoisi koolitusele saadetutest, nii hea tulemus saadi tänu hoolikale eeltööle. «Me uurime enne koolitusele saatmist, kas töötajal on piisavalt motivatsiooni õppida ja töötada meie ettevõttes,» lisas Lehestö.
Töökohapõhises õppes toimub 1/3 õppest koolis ja ülejäänud 2/3 on praktika ettevõttes, kus õpipoiss töötab või pakuti mittetöötavale õppurile praktikakoht. Praktika ajal maksis ettevõte õpipoisile palka.
Võrreldes Soomega oli meil rohkem noori õpipoisse, üle lahe saadab tööandja koolitusele ennemini oma täiskasvanud töötajad. Meil olid peaaegu pooled töökohapõhises õppes põhiharidusega, 28% oli keskharidusega, 17% kutseharidusega, 5% kõrg või kesk-eri haridusega ja 4% ilma põhihariduseta mehed.
26% alustanutest puudusid töö- ja õpiharjumused, 18% asus tööle, 12% pidas eriala sobimatuks, võrdselt 9% olid perekondlikud ja tervilised põhjused.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Kalle Toom tõi kuulajate ette uued trendid kutsehariduses: täiskasvanute osakaalu suurenemine, õppimise ühildamine töötamisega (sotsiaalsed probleemid), ettevõtjate sõnaõigus õppekavadele.
Õpipoisikoolitus tööandja pilgu läbi | Küsib Kristi-Jette Remi, vastab OÜ Delegatsioon Pirita TOP SPA Hotelli personali- ja koolitusjuht Tiiu Vilms.
Mis ajendas töökohapõhist õpet rakendama ja projektis osalema?
Meil oli päevakorras uue restorani ehitus, kus plaanisime suurendada a la carte toitlustamise osakaalu. Seetõttu oli õpipoisiprojekt meile just see, mida vajasime. Meil oli vaja töötajatele juurde õpetada nn. silver service oskusi. Tahtsime õpetada just olemasolevaid töötajaid, keda me tundsime ja kellel oli meie arvates potentsiaali edasi areneda. Samuti pidasime oluliseks anda töötajatele n.ö. lisaväärtust, et neid motiveerida ja seetõttu ka parandada üldist töömoraali ning töötulemusi.
|
Milline kasu on olnud ettevõttele?
Kasu on olnud väga suur. Algul selgitasime välja inimesed, kes osalesid projektis. Toimus tööalane hindamine, mille käigus saime töötajate ja nende ootustega paremini tuttavaks. Tore oli tõdeda, et inimesed on huvitatud arengust, mis, muuseas, on üks meie põhiväärtustest. Tihenes veelgi koostöö Tallinna Teeninduskooliga - arutasime koos läbi õppeprogrammi ja selle elluviimise. Saime koolitust inimeste juhendamise alal, mille mõju kestab pikka aega. Teooriaõpe toimus koolis kogu rühmale - 8 inimest - koos. Töötajad nautisid väga sellist koosolemist - paranesid suhted omavahel, õppisid kolleege paremini tundma, kinnistusid ühised eesmärgid töös, ja neil oli lihtsalt "fun" koos olla. Eks sai ka vahel vallatusi tehtud! Neile meeldis ka suhtlemise õppejõududega - mõnele meenus kooliaeg, teised hindasid õppesuhtlust (ümber). Kahju ainult, et sellel ajal, kui meie rühm lõpetas, polnud veel võimalust kelneri kutseeksamit sooritada.
Kui palju pidite ise (juhtkond, töötajad) panustama?
Tegime teooriõppe ajaks töötajatele osalise tööaja. Eks see nõudis töö ümberkorraldamist ja teistelt suuremat panustamist. Aga õpipoisid olid kõik väga tublid - tihtilugu tulid nad hommikul vara tööle - hommikusööki teenindama - ja siis ruttu koolitundidesse.
Kas jätkate?
Jätkaksime meelsasti. On mõned punktid, millele tuleks leida lahendused. Töökohapõhise õppe puhul on teooriaõpe koolis ja selle aja eest meie tööandjatena maksta ei sooviks. Samas osalise tööaja puhul jääb ka töötasu väiksemaks. Ja see on praeguse elukalliduse puhul töötajale probleem. Selgitan, miks meie konkreetselt ei taha maksta teooriaõppe eest. See grupp, mis meil oli - 8 inimest. Nendega on selline lugu: 3 töötab meil edasi, nendest 1 on lapsega kodus. Ülejäänud – kes läks edasi õppima või Soome tööle, kuid peaaegu kõik töötavad edasi teeninduses ja omandatud erialal. See on väga positiivne ja missioon on täidetud. Aga, me oleme valmistanud ette töötajad teistele tööandjatele. Minu ettepanek on, et nii tööandjad kui Eesti riik võiks solidaarselt panustada töötajate ettevalmistusse. Pean silmas Hollandi ja Soome kogemusi.
Soovitused teistele ettevõtetele, kes töökohapõhise õppe mõtteid veel väga julgelt ei mõlguta..., aga võiks proovida.
Soovime julget pealehakkamist! Meie kogemuste põhjal ütlen, et kõige parem, kui on juba teada-tuntud inimesed, töötajad on juba tööle võetud ning siis suunata nad töökohapõhisesse õppesse. Kuna alati ei pruugi ühest ettevõttest saada kooli jaoks teooriaõppesse gruppi kokku, siis võiks olla valmidus nii kooli kui teiste ettevõtete poolt koostööks.
Tööandja koolituskalender:
Toimub:
14.05.2008 Välistööjõu kaasamineTööhõiveseminaride sarja viimases seminaris annab Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson ülevaate tööturuolukorrast Eestis. AS Turu-uuringute uuringujuht Karin Reivart tutvustab EURES tellimusel läbi viidud uuringut "Välistööjõu vajadus Eesti ettevõtetes". Tööturuameti EURES juhtivspetsialist Marta Traks annab ülevaate tööturuolukorrast Euroopas ning räägib millistest riikidest oleks kasulik Eesti tööandjal töötajaid värvata. Praktilised asjaajamised, riskid, hoiakud seotud välismaalt töötajate värbamisega
Pille Room, Arvato Bertelsmann personalijuht Tööjõu värbamist kolmandatest riikidest ning töö- ja elamislubade vormistamist tutvustavad Kodakondsus ja Migratsiooniameti välismaalaste osakonna juhtivspetsialist Marit Raist ja Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna tööandjate spetsialist Natalija Ganzen.
Tulemas:
22.-23. mail ja 6. juunil Juhendamine ja mentorlus kaasaegses organisatsioonis – kellele? miks? kuidas?Personali- ja arendusjuhtidele, kogenumatele juhendajatele ja või mentoritele, kes on kaasatud organisatsiooni juhendamise või mentorluse kontseptsiooni loomisse ja süsteemi väljatöötamisse.
Iseseisva kodutööna avaneb võimalus koolituse käigus õpitu abil panna alus oma ettevõtte/organisatsiooni juhendamise ja/või mentorluse kontseptsioonile ja süsteemi väljatöötamisele.
Koolituskava, osavõtutingimused ja registreerimine: http://ettk.employers.ee/et/koolitus/2008/05/item24652
Lisainfo: Kristi-Jette Remi, Tööandjate Keskliidu koolitusjuht, tel. 6999302, 50 40 313,
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud
|
|
|
|
