Kodulehe eelmine versioon
Click on the slide!

Vabrik nr 85

Sotsiaalpartnerid kujundavad töötukassa osas ühisseisukoha

Sotsiaalministeeriumi töövõimetushüvitiste rahastamise reformikava tõstaks töötuskindlusmakse määra 6,9%-le

Rohkem...
Click on the slide!

Vabrik nr 84

Juhatuse liikmete elamislube pool aastat ei väljastata

Kuna sotsiaalpartnerid ei taha töötukassas hakata riigi käepikenduseks, haarab valitsus kassa üle täieliku kontrolli.

Rohkem...
Click on the slide!

Vabrik nr 83

Ka ametiühingud lahkusid kassade nõukogudest

Alampalgakokkulepe: alates 1. jaanuarist 2012 on töötasu üleriigiline alammäär 290 eurot kuus ja 1,80 eurot tunnis

Rohkem...
Click on the slide!

Vabrik nr 82

Keskliidu taasasutamisest möödub 20 aastat

Tööandjate keskliit kutsus oma esindajad tagasi töötukassa nõukogust, kuna väljakujunenud sotsiaalpartnerite kolmepoolne juhtimismudel seal enam ei toimi.

Rohkem...
Frontpage Slideshow (version 2.0.0) - Copyright © 2006-2008 by JoomlaWorks
Valitsus ei toeta tervisekulutuste maksuvabastust PDF Trüki


Rahandusminister Jürgen Ligi tõi oma vastuses Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekule – lõpetada töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutuste maksustamine erisoodustusena – välja mitu põhjust, miks pole otstarbekas vabastada tööandjate tehtavaid töötajate tervisekulutusi maksu alt.

Tööandjate keskliit tegi valitsusele ettepaneku muuta tulumaksuseadust ja arvata tervisekulutused erisoodustuste hulgast välja, et tööandja – kelle kohustuseks on töötajate haiguse lisaks osaliselt tasuda korral haigushüvitisi –, saaks maksuvabalt panustada oma töötajate tervisesse. Keskliidu hinnangul on maksuhalduri tegevuse hõlbustamiseks mõistlik siduda maksuvabastus konkreetse piirmääraga – nt 12 000 krooni aastas, mille ulatuses tehtud tervisekulutusi ei käsitleta erisoodustusena.

Minister märkis oma vastuses, et tööandjate kasutatav väljend „tervise taastamise ja edendamise, sealhulgas spordikulude hüvitamine/hüvitis” avab ukse kõikvõimalikele väärkasutustele, mis muudab tulu- ja sotsiaalmaksu administreerimise keerulisemaks ja kallimaks.

“Liiga üldise sõnastusega maksusoodustus tekitab määratlemata alasid, mille puhul kasutajad kipuvad käsitlema maksusoodustuse alla kuuluvana ka selliseid juhtumeid, mida soodustuse loomisel silmas ei peetud. Näiteks on keeruline veenda maksukohustuslast, et sportlike elementidega pidu ei peaks olema selle maksusoodustusega hõlmatud,” seisab vastuses.

Tööandjate pakutud maksusoodustus vähendab Ligi sõnul oluliselt sotsiaalmaksu baasi, mis vähendab võimalusi maksta pensione ja finantseerida riiklikku ravikindlustust. “Seejuures pole teada, kas kulu ja eeldatavalt saavutatav eesmärk on mõistlikus korrelatsioonis”.

1. juulist kohustab seadus tööandjat tasuma töötaja 4.–8. haiguspäeva eest 70% tema töötasust. Samal ajal jätkub töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutuste maksustamine erisoodustusena. Tööandjatele pandud liigset koormust tasakaalustava meetmena käsitleb rahandusministeerium maksuvabastust, mille kohaselt tööandja makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu, ei maksustata sotsiaalmaksuga.

Rahandusministeeriumi vastusega saate tutvuda siit >>

 
  Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • Epost: employers@employers.ee