Päevakorral
- 08.02 Tööinspektsioon selgitab tööandja õigusi, kui töötaja lahkub päevapealt
- 06.02 Eelmisel aastal vähenes töövaidluste arv tänu majandusedule
- 05.02 TI: Kerge tööõnnetuse järel ei võeta töökeskkonna parandamiseks midagi ette
- 04.02 Tööandja peab tagama ohutu töökeskkonna ka pakaseliste ilmadega
- 03.02 Valitsuse töövõimetuse süsteemi reform tõstaks maksukoormust
- 03.02 Tööandjate keskliit taunib juhtkonna liikmete sisserännu piirangut
- 03.02 Tööandjad ja ametiühingud võtavad töötukassa suhtes ühisseisukoha
- 01.02 Töötukassa otsib Pärnu tootmisettevõttest koondatavatele tööd
- ARHIIV
Meediakajastus
- 03.02 (ERR) Government Rewrites Unemployment Fund Rules
- 03.02 (ERR) Kriis, Taliga ja Pevkur "Reporteritunnis" olukorrast töötukassas
- 02.02 (PM) Töövõimetuse süsteemi on võimatu sotsiaalpartneriteta reformida
- 02.02 (EPL) Kelle makse ikkagi tuleks tõsta, et töövõimetud ära elaks?
- 02.02 (ERR) Valitsuse jõupositsioon töötukassas suureneb veelgi
- 01.02 (ERR) Ilves: Unemployment Fund Should Remain Under Public Law
- 01.02 (EPL) Sotsiaalministeerium kavatseb muuta töötushüvitiste rahastamist
- 01.02 (Vikerraadio) President Ilves külastas töötukassat
- ARHIIV
| Valitsus ei toeta tervisekulutuste maksuvabastust |
|
|
|
Tööandjate keskliit tegi valitsusele ettepaneku muuta tulumaksuseadust ja arvata tervisekulutused erisoodustuste hulgast välja, et tööandja – kelle kohustuseks on töötajate haiguse lisaks osaliselt tasuda korral haigushüvitisi –, saaks maksuvabalt panustada oma töötajate tervisesse. Keskliidu hinnangul on maksuhalduri tegevuse hõlbustamiseks mõistlik siduda maksuvabastus konkreetse piirmääraga – nt 12 000 krooni aastas, mille ulatuses tehtud tervisekulutusi ei käsitleta erisoodustusena. Minister märkis oma vastuses, et tööandjate kasutatav väljend „tervise taastamise ja edendamise, sealhulgas spordikulude hüvitamine/hüvitis” avab ukse kõikvõimalikele väärkasutustele, mis muudab tulu- ja sotsiaalmaksu administreerimise keerulisemaks ja kallimaks. “Liiga üldise sõnastusega maksusoodustus tekitab määratlemata alasid, mille puhul kasutajad kipuvad käsitlema maksusoodustuse alla kuuluvana ka selliseid juhtumeid, mida soodustuse loomisel silmas ei peetud. Näiteks on keeruline veenda maksukohustuslast, et sportlike elementidega pidu ei peaks olema selle maksusoodustusega hõlmatud,” seisab vastuses. Tööandjate pakutud maksusoodustus vähendab Ligi sõnul oluliselt sotsiaalmaksu baasi, mis vähendab võimalusi maksta pensione ja finantseerida riiklikku ravikindlustust. “Seejuures pole teada, kas kulu ja eeldatavalt saavutatav eesmärk on mõistlikus korrelatsioonis”. 1. juulist kohustab seadus tööandjat tasuma töötaja 4.–8. haiguspäeva eest 70% tema töötasust. Samal ajal jätkub töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutuste maksustamine erisoodustusena. Tööandjatele pandud liigset koormust tasakaalustava meetmena käsitleb rahandusministeerium maksuvabastust, mille kohaselt tööandja makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu, ei maksustata sotsiaalmaksuga. Rahandusministeeriumi vastusega saate tutvuda siit >> |











