Tööandjate keskliit saatis valitsusele kirja ettepanekuga algatada seadusemuudatus, mis kaotab müügimaksu kohalike maksude seaduses. Keskliidu hinnangul on hetke majandusolukorda arvestades müügimaksu näol tegemist erakordselt koormava maksuliigiga, mida Tallinna Linnavolikogu on otsustanud kehtestada alates 1. juunist 2010 Tallinna linna territooriumil.

Kohalike maksude seadus kehtib alates 1994. aastast. Tänaseks on Eesti maksuõigus edasi arenenud, Euroopa Liiduga liitumisest alates kehtib uus käibemaksuseadus. Muutunud olukorras on vaja kohalikud maksud üle vaadata ja müügimaksu rakendamine kehtival kujul lõpetada, märgib keskliit oma kirjas.

Kohalike maksude seaduse kohaselt maksavad müügimaksu kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Eesti õigus ei tunne enam kauplemis- ega teeninduslubasid, need asendati 2004. aastal majandustegevuse registri kannetega. Seega formaaljuriidiliselt ei peagi keegi müügimaksu maksma, kuna kauplemis- ega teeninduslubasid enam ei väljastata.

Tööandjate keskliit selgitab oma kirjas põhjalikult, kuidas müügimaksu regulatsioon läheb vastuollu põhiseaduse õigusselguse põhimõttega ja Euroopa käibemaksu arvestuse põhimõtetega. Samuti on müügimaks vastuolus Eesti ühetaolise maksustamise, maksuerisuste vähesuse ja lihtsa maksuhalduse põhimõttega. Valitsusele saadetud kirja täistekstiga saab tutvuda siit >>

Kohalike maksude vähene mõju

Kohalike maksude tähtsus on Eestis vähene – omavalitsuste põhiliseks tuluallikaks on olnud laekumised riiklikest maksudest ning riigieelarve tasandusfondist. Kohalike maksude rahalist mahtu ei saa oluliselt suurendada, sest väikese riigi puhul ei soodusta lokaalsed maksuerinevused majanduskeskkonna arengut, küll aga võivad ajendada maksupettusi ja soodustada varimajandust.

Eesti maksupõhimõtted on lai maksubaas, ühetaoline maksustamine, maksuerisuste vähesus, madalad maksumäärad, lihtne maksuhaldus. Kohalik müügimaks vastandub neile põhimõtetele. Kui seadus lubab igal kohalikul omavalitsusel kehtestada müügimaksu, siis on eriti majandussurutise ajal tegemist eraldiseisva probleemiga, sest kohaliku elu korraldamisel vajaliku kulude kokkuhoiu asemel on võimalik keskenduda uute maksutulude hankimisele, mis kahjustab majanduskeskkonda.

Lisaks on müügimaksu administreerimine on väga kulukas, kuna killustatud maksusüsteemi haldamine on keeruline ja erinevates õigusaktides on raske orienteeruda. Deklaratsioonide õigsuse kontrollimine kõigi maksumaksjate juures on maksuhaldurile ebamõistlikult koormav, pistelise kontrolli meetodid on aga täpselt fikseerimata, mis võib põhjustada maksumaksjate ebavõrdset kohtlemist.

Ühelt poolt ei ole maksu kogumise tasuvuse jaoks 1% suurune maksumäär piisavalt kõrge, teiselt poolt aga kahjustab see maksumaksjate majandustegevust valdkondades, kus suure konkurentsi tõttu on paljud ettevõtjad kahjumis, näiteks jaekaubanduses.

Hetke majandusolukorda arvestades on müügimaksu näol tegemist erakordselt koormava maksuliigiga, mida Tallinna linn on otsustanud kehtestada lisaks kõigele veel valikulisel põhimõttel. Probleemi võimendab see, et kohalike maksude seadusest tulenevalt on müügimaksu maksja mõiste seotud kaupleja mõistega kaubandustegevuse seaduse mõistes. Selle tõttu tekib segadus maksumaksjate ringi määratlemisel ja erinevates valdkondades tegutsevaid ettevõtjaid ei kohelda ühetaoliselt. Maksu maksmise koha vaieldavuse küsimus toob aga kaasa hulgaliselt võimalusi maksust kõrvalehiilimiseks. Samuti ei reguleeri kohalike maksude seadus maksukohustuse tekkimise aega.

Müügimaksu teeb võrreldes teiste kohalike maksudega maksumaksjale koormavaks ka arvestuse pidamine vastava käibe osas ja kvartaalse maksudeklaratsiooni esitamise kohustus. Lisaks arvestuse pidamisele ja deklareerimisele tuleb maksumaksjatel vastavalt kohandada ka raamatupidamise tarkvara, samuti tuleb ümber vaadata kaupade ja teenuste lõpphinnad.

Üheks probleemiks on ka näiteks tubakatoodete maksustamine, kus maksimaalne jaehind peab olema trükitud tubakatoote pakendile. Samuti peavad siseturule orienteeritud kauplejad Tallinna müügimaksu erandite kohaldamiseks endale selgeks tegema Eesti Tollitariifistiku ja seda deklaratsiooni esitamisel täpselt järgima.

Vastuolu põhiseadusega

Kohaliku müügimaksu rakendamisel tekib lisaks isikute ebavõrdsele kohtlemisele probleem ka õigusselguse põhimõttega. Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab põhiõigust riivav seadus olema piisavalt määratud ehk õigusaktid peavad olema sõnastatud piisavalt selgelt ja arusaadavalt, et isikul oleks võimalik piisava tõenäosusega ette näha, milline õiguslik tagajärg kaasneb teatud tegevuse või tegevusetusega.

Kuna aga kohaliku müügimaksuga maksustatakse sisuliselt sama käive, mis on ka käibemaksu objektiks, siis puudub selgus, kuidas lisandunud väärtusele ja kogu müügiväärtusele kohaldatavaid makse koostoimes kohaldada. Näiteks tekib küsimus, kuidas peaks arvel müügimaksu kajastama, kui käibemaksu kajastamine sellel on selgelt reguleeritud.

Õigusselguse põhimõtte kohaselt peavad aga selgemad ja täpsemad olema just need normid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata ja talle peale panna kohustusi. Sarnaselt käibemaksuga peaks müügimaksu rakendamiseks olema väga täpselt reguleeritud maksu objekt, subjektid, maksustatava käibe tekkimise aeg ja koht.

Kohalike maksude seaduse § 8 lõike 1 kohaselt maksavad müügimaksu kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Eesti õigus ei tunne enam kauplemis- ega teeninduslubasid, need asendati majandustegevuse registri kannetega. Õigusselgusele ei aita kaasa, kui seaduse sõnastuse üle saab vaielda ja väita, et formaaljuriidiliselt ei peagi keegi müügimaksu maksma, kuna kauplemis- ega teeninduslubasid enam ei väljastata.

Samuti ei ole selge, millistel juhtudel on valla ja linnavalitsusel õigus anda müügimaksu soodustusi ja vabastusi. Kohalike maksude seaduse § 8 lõike 6 kohaselt kehtestavad volikogud vastavate soodustuste andmise tingimused ja korra. Seadus ei sätesta aga, milliseid tingimusi võib kohalik omavalitsus seada. Selline olukord võib kahjustada maksukohustuslaste võrdset kohtlemist. Müügimaksu rakendamine sellises õiguslikus raamistikus võib kaasa tuua erandite kohaldamise korruptiivsetel eesmärkidel.

Vastuolu Euroopa õigusega

Kuna sisuliselt on müügimaksu puhul tegemist käibele kehtestatava kumulatiivse maksuga, läheb see maksuekspertide hinnangul vastuollu Euroopa Liidu õigusega, mis kehtestab liikmesriikidele ühtsed käibemaksu arvestuse põhimõtted. Liikmesriikidel on õigus kehtestada makse, lõive ja makseid, kui need ei ole käsitletavad kumulatiivsete käibemaksudena ega too liikmesriikidevahelises kaubanduses kaasa formaalsusi piiriületamisel. Teiste sõnadega on liikmesriikidel lubatud maksustada käivet ainult maksuga, mis on lisandunud väärtuse maks.

Liikmesriikide käibemaksusüsteemide ühtlustamise idee seisneb selles, et ühte kaupa ja teenust ei maksustata mitmekordselt. Kaudsete maksude puhul on Euroopa Liidus võetud eesmärgiks maksureeglite ja -määrade ühtlustamine kõigis liikmesriikides. Seni on suudetud luua tolliliit ning ühtne käibemaksusüsteem ja aktsiisimaksude süsteem alkoholi, tubakatoodete ja kütuste osas. Ühtseid maksumäärasid siseturul kehtestatud pole. Pikemas perspektiivis on eesmärgiks harmoneerida maksubaasid vähemalt piiriülese majandustegevuse osas.

Kohalik müügimaks aga rikub Euroopa Liidu kaudsete maksude reegleid ja põhimõtteid. Müügimaksu näol ei ole tegemist lisandunud väärtuse maksuga – sellega maksustatakse kogu müüdud kaupade ja osutatud teenuste maksumus müügihinnas.