Distantsilt töötamine nõuab juhtidelt uut tüüpi juhtimist ja töö tegijatelt teistsugust töössesuhtumist, jäi kõlama kaugtöö inspiratsioonipäeval 22. oktoobril IT Kolledžis. Infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite areng on loonud tehnilised võimalused, millele suhtluskultuur pole veel järele jõudnud. Muudatusi on oodata siis, kui hakkab kaduma tehasetöö mentaliteet ja tööturule sisenevad virtuaalmaailmas üles kasvanud noored.

Kaugtöö on palju enamat kui vaid tehniline lahendus. Uued suhtlusvahendid muudavad kasutajaid endid ja pole teada, kuhu me välja jõuame. Kaugtöö puhul kurdavad juhid ennekõike vahetu kontakti kadumise üle, samuti on organisatsioonid haavatavamad hädaolukorras, tõi välja maailmarändur ja ettevõtja Tiit Pruuli. Töö tegijatelt eeldab kaugtöö suuremat enesedistsipliini ja paremat ajaplaneerimist, mistõttu see ei pruugi kõigile sobida. Samal ajal hakkab hägustuma ka töö- ja puhkeaja vaheline piir – töötatakse üha rohkem ja rohkem.

Kogu töösuhete käsitlus on muutumas. Gerda Mihhailova Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžist rääkis trendist, kus tööaja asemel hakkab tööandja ostma töö tulemust. See eeldab töötajalt uute pädevuste kõrval ka teistmoodi aruandlust. Juhtidelt nõuab kaugtöö tulemusjuhtimist, tööprotsesside ümberkorraldamist ja korralikku eesmärgistamist. Samal ajal on rahvusvahelisel ettevõttel võimalus valida endale töö tegijaid kogu maailmast.

Kaugtööd iseloomustab aja-, koha- ja/või lepingupaindlikkus. Lepingud võivad muutuda mahukamaks, et kirjeldada võimalikult täpselt töö eeldatavat tulemust ja protsessi kontrollimehhanisme. Juhid vajavad kaugtöö hindamiseks uusi mõõdikuid – ka iseenda puhul.

Olukorras, kus palgaga pole võimalik töötajat lõpmatuseni motiveerida, võib töötajale sama palgataseme juures lisaväärtusena pakkuda kaugtöö võimalust. Osaline kodus töötamine ja töölaudade kasutuskordade jagamine võimaldab kulusid põhimõtteliselt kokku hoida nii tööandjal kui ka töötajal, kuid ühene seisukoht selles küsimuses puudub.

Kaugtöö muudab kogu organisatsioonikultuuri, mis peab kinnistama ettevõtte väärtusi ja hoidma meeskonnatunnet töötajate jaoks, kes ei pruugi teineteist silmast silma näha pika aja jooksul või siis üldse mitte. Kas erinevate inimeste omavahelises kommunikatsioonis suudavad emotikonid asendada emotsioone – teiste inimeste näoilmet, nende lähedust, vastastikust energiavahetust? Juhid küll võidavad aega, mis varem kulus vahetule suhtlemisele, kuid samas peavad nad leidma tagasisidestamiseks uue viisi.

Praktikud – AS Webmedia juht, ITL president Taavi Kotka; OÜ Lasteveeb juht Janika Leoste; majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske – märkisid diskussioonipaneelis muu hulgas, et kodus töötajatel on raske planeerida töö tegemiseks kuluvat aega, sest seda kulub ka muudeks, sageli ettearvamatuteks kõrvaltegevusteks. Kodus töötamine on kõige keerulisem viis kaugtööd teha, sest segajaid on palju. Enamik inimesi ei pruugi psühholoogiliselt suuta töö- ja eraelu eraldada.

Praktikute hinnangul säästaksid töötajad töö jaoks rohkem aega – pool tundi kuni tund –, kui nad ei jälgiks üle veebi meediat. Arvuti tuleks kinni panna selle asemel, et väsinuna rännata ühelt veebilehelt teisele või külastada portaale. Töö- ja erasuhtluse puhul tuleb lahendada kanaliseerimise küsimus, et üks ei hakkaks teist segama. MSN on hea vahend endast märguandmiseks, kuid seal suhtlemise asemel on parem helistada.

Kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik soovitas suhtluskanali valikul hinnata, milles on probleem, millist infot tuleb edastada, milline kanal selle edastamiseks sihtgruppi arvestades kõige paremini sobib. Sten Tamkivi on liigitanud suhtlusvahendid läheduse järgi: kõige intiimsem on silmast-silma kohtumine, millele järgneb videokõne. Telefonivestlus mõjub märksa intiimsemalt kui e-kiri, sest telefonile vastaja ei saa valida kõne aega ega kohta. Nende vahele jäävad reaalajas toimuvad vestlused MSN-is ja Skype’is. Kõige neutraalsemad on suhtlemise mõttes foorumid ja blogid.

Kaugtöö puhul võivad plussid ühel hetkel muutuda miinuseks, kui töötaja pädevus on algselt seotud mitme tegevuskohaga, kuid hiljem hakkab domineerima üks ja tema konkurentsivõime selle tõttu langeb. Näiteks Eesti mistahes esindajatel üle maailma on oluline vähemalt mingi osa aastast viibida kodumaal, et sellega sidet mitte kaotada ja tajuda väga olulist lähteriigi konteksti.

Inspiratsioonipäeva lõpetuseks võttis moderaator Ainar Ruussaar (BNS Eesti) kokku kõlanud teesid:
• IKT-kanalite rakendamine muudab kogu organisatsiooni olemust
• kaugtöö on vaid selle üks aspekt
• oluline on valimisolek muuta mõttemaailma
• oluline on leida suhtluskanal, mis eesmärgi saavutamiseks kõige rohkem sobib

Üritus toimus projekti „Era- ja avaliku sektori organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste juhtimisvõimekuse tõstmine paindliku töökorralduse osas“, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Vt ka ürituse kokkuvõtet ja esinejate slaide: http://cafe.telework.ee/index.php/kokkuvotetallinn

Samal teemal vt ka Tööandja blogi, „Web 2.0 generatsioon tööturul” siit >> http://www.ap3.ee/Default2.aspx?BlogID=e19769c9-5199-4a7a-9b50-24b657319e31