Ettevõtjad peavad üleminekut eurole riiklikult sama oluliseks eesmärgiks, nagu seda oli liitumine Euroopa Liiduga. Väljajäämine eurotsoonist oleks majanduskriisist räsitud Eestile võrreldav väljajäämisega Euroopa Liidust viis aastat tagasi. Tänu liitumisele Euroopa Liiduga sai Eesti osa mahukatest ning elutähtsatest euroabi programmidest. Liitumine rahaliiduga omab sarnast mõju uute välisinvesteeringute näol. Eurotsoonist välja jäädes sattuvad ohtu ka investeeringud.

„Eurotsoonist väljajäämise kõige ilmsemaks negatiivseks mõjuks on nii kohalike kui ka välisinvestorite investeerimisaktiivsuse oluline langus ja kapitali väljavool Eestist. Selle esmaseks põhjuseks võib pidada usalduse kaotust Eesti rahanduspoliitika vastu, koheselt langevaid krediidireitinguid ning investeeringuteks vajaliku laenuraha intressimäärade tõusu,“ märkis tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.

„Väikesele ja avatud majandusega Eesti riigile tähendab investeeringute kadumine palju negatiivsemaid tagajärgi, kui seda on vajalikud kärped riigivalitsemiskuludes ja sotsiaalsfääris. Riigieelarve langeb veelgi sügavamasse defitsiiti, järsult tõusevad maksud ja süveneb pikaajaline töötus, mis viib kvalifitseeritud tööjõu massilise väljarändeni. Riiki ähvardavad likviidsusprobleemid,“ täiendas Kriis.

Ettevõtjad tegid 27. augustil valitsusele ettepaneku keskenduda eelarvedefitsiidi vähendamiseks neljale meetmele: riigiasutuste tegevuskulude jõulisele kärpimisele, ühtlasele mõõdukale kulude piiramisele sotsiaalsfääris, mittemaksuliste tulude suurendamisele ning vajadusel ka otseste maksude, eelkõige üksikisiku tulumaksu mõningasele tõstmisele.

„Kärped enne valimisi on kindlasti ebapopulaarsed, aga nende tegemata jätmine ähvardab valitsuserakondi pikemas perspektiivis palju negatiivsemate tagajärgedega,“ kommenteeris tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.

Veskimägi hinnangul tähendaks kergekäeline loobumine eurost ka ettevõtjate ootuste petmist, kuna liitumise nimel on tööandjad leppinud paljude konkurentsivõime seisukohast kahjulike otsustega: nt käibemaksuerandite kaotamise ja käibemaksu tõstmisega 20%‐ni, haigekassa kohustuste veeretamisega tööandjate õlgadele ning töötuskindlustuse maksemäärade mitmekordse suurendamisega. „Ettevõtjad on nende kahjulike otsustega nõustumisel lähtunud ootusest, et euroalaga liitumine aitab stabiliseerida ettevõtluskeskkonda ja taastab majanduskasvu“, ütles Veskimägi.

Ettevõtjad märgivad ka, et lisaks majanduslikele mõjudele avaldab liitumine rahaliiduga selget mõju Eesti julgeolekupositsiooni paranemisele.