Päevakorral
- 08.02 Tööinspektsioon selgitab tööandja õigusi, kui töötaja lahkub päevapealt
- 06.02 Eelmisel aastal vähenes töövaidluste arv tänu majandusedule
- 05.02 TI: Kerge tööõnnetuse järel ei võeta töökeskkonna parandamiseks midagi ette
- 04.02 Tööandja peab tagama ohutu töökeskkonna ka pakaseliste ilmadega
- 03.02 Valitsuse töövõimetuse süsteemi reform tõstaks maksukoormust
- 03.02 Tööandjate keskliit taunib juhtkonna liikmete sisserännu piirangut
- 03.02 Tööandjad ja ametiühingud võtavad töötukassa suhtes ühisseisukoha
- 01.02 Töötukassa otsib Pärnu tootmisettevõttest koondatavatele tööd
- ARHIIV
Meediakajastus
- 03.02 (ERR) Government Rewrites Unemployment Fund Rules
- 03.02 (ERR) Kriis, Taliga ja Pevkur "Reporteritunnis" olukorrast töötukassas
- 02.02 (PM) Töövõimetuse süsteemi on võimatu sotsiaalpartneriteta reformida
- 02.02 (EPL) Kelle makse ikkagi tuleks tõsta, et töövõimetud ära elaks?
- 02.02 (ERR) Valitsuse jõupositsioon töötukassas suureneb veelgi
- 01.02 (ERR) Ilves: Unemployment Fund Should Remain Under Public Law
- 01.02 (EPL) Sotsiaalministeerium kavatseb muuta töötushüvitiste rahastamist
- 01.02 (Vikerraadio) President Ilves külastas töötukassat
- ARHIIV
| Kommunikatsioonijuhid arutlesid, kuidas suhelda survegruppidega |
|
|
|
Vaarik jagas surverühmadega tegelemise strateegiliselt valikud laias laastus kaheks: 1) roll-on ehk jõuline tegevus, mille tulemusena vastaspoole huvid surutakse maha ning 2) containment, mille käigus vastaspoole huvid võetakse võimalust mööda arvesse ning kasutatakse sisulisi läbirääkimismeetodeid. Tema hinnangul on roll-on enamasti kulukam valik, kui ettevõtted oskavad ennustada ning seetõttu võib näha, kuidas ettevõtted tihtipeale hindavad üle oma võimeid survegruppide huvidega mitte arvestada. Vaariku sõnul ei võta ettevõtted tihtipeale arvesse ka roll-on valiku maksumust, kuna kõik tagajärjed pole piisavalt selgesti ja kiiresti näha. Samas nentis ta, et roll-on strateegia võib olla vajalik erandjuhtudel, kus vastasolev survegrupp ei esinda neid huvisid, mida ta tegelikult deklareerib ning pole kokkulepetele jõudmisest vähimalgi määral huvitatud. Containment võib Vaariku kinnitusel survegruppidega suhtlemiseks tihtipeale tunduda aga väliselt kallim valik, kuid pikemas plaanis aitab see kokku hoida kulusid, suurendada ettevõtte efektiivsust, parandada mainet ja mõjukust. Nõupidamisel arutati containment-strateegia võimalikke rakendusmehhanisme ning kuulati ära Tallink Grupi kommunikatsioonijuhi Luulea Lääne ja Estonian Airi PR-direktori Ilona Eskelineni ametiühingusuhete teemalised ettekanded. Eesti ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse tõstmise programmi kommunikatsioonistrateegia raames toimunud arvult kolmandal ümarlaual osales 14 kommunikatsioonihuvilist, lisaks esinejatele Neda Paistoots ABB-st, Anu Hallik BLRT-st, Katrin Ziehr ja Mart Soonik Elqotec Tallinnast, Hels Mikkal Estonian Airist, Kadri Kütt Gild Bankersist, Evelin Allas ja Silver Vohu SEB-st, Kadri Lainas Prisma Peremarketist/Sokos Hotel Virust, Imbi Ernits-Kaljuste ja Marek Sepp tööandjate keskliidust. Lahke küllakutse eest täname SEB-d! |










