Päevakorral
- 08.02 Tööinspektsioon selgitab tööandja õigusi, kui töötaja lahkub päevapealt
- 06.02 Eelmisel aastal vähenes töövaidluste arv tänu majandusedule
- 05.02 TI: Kerge tööõnnetuse järel ei võeta töökeskkonna parandamiseks midagi ette
- 04.02 Tööandja peab tagama ohutu töökeskkonna ka pakaseliste ilmadega
- 03.02 Valitsuse töövõimetuse süsteemi reform tõstaks maksukoormust
- 03.02 Tööandjate keskliit taunib juhtkonna liikmete sisserännu piirangut
- 03.02 Tööandjad ja ametiühingud võtavad töötukassa suhtes ühisseisukoha
- 01.02 Töötukassa otsib Pärnu tootmisettevõttest koondatavatele tööd
- ARHIIV
Meediakajastus
- 03.02 (ERR) Government Rewrites Unemployment Fund Rules
- 03.02 (ERR) Kriis, Taliga ja Pevkur "Reporteritunnis" olukorrast töötukassas
- 02.02 (PM) Töövõimetuse süsteemi on võimatu sotsiaalpartneriteta reformida
- 02.02 (EPL) Kelle makse ikkagi tuleks tõsta, et töövõimetud ära elaks?
- 02.02 (ERR) Valitsuse jõupositsioon töötukassas suureneb veelgi
- 01.02 (ERR) Ilves: Unemployment Fund Should Remain Under Public Law
- 01.02 (EPL) Sotsiaalministeerium kavatseb muuta töötushüvitiste rahastamist
- 01.02 (Vikerraadio) President Ilves külastas töötukassat
- ARHIIV
| Kommunikatsioonijuhtide ümarlaud „Kuidas ettevõttes väheste vahenditega moraali ülal hoida?” |
|
|
|
Vaarik kirjeldas Roman Jakobsoni kuut kommunikatsiooni funktsiooni ja nentis, et tihtipeale võivad ettevõtted raskel ajal keskenduda neile funktsioonidele, mis annavad kõige kiiremini kõige silmaganähtavamad tulemused ehk siis harrastavad hierarhilist käskivat kommunikatsiooni. Samas aitavad ettevõtte efektiivsust tõsta ka teised funktsioonid – nagu näiteks poeetiline funktsioon –, mille kärpimisel majanduslikult raskel ajal tuleks olla ettevaatlik, sest võib juhtuda, et ettevõte kaotab kärpides rohkem raha, kui võidab. Vaarik puudutas ka rõõmutu majanduse efekti, mis võib kergesti tekkida liialt üheülbalise ja liiga väheste eesmärkidega töökeskkonna mõjul. Samas tõi ta näiteid väheste vahenditega korraldatud heategevusüritustest, mis on võimelised tõstma töötajate motivatsiooni. Ka teised esinejad ja kuulajad tõid erinevaid näiteid selle kohta, kuidas ettevõtted on asunud oma töötajate vabaajaüritusi seostama heategevusega, näiteks talgutega. Puudutati ka moodsamate IT-vahendite kaasamist sisekommunikatsiooni. Laura Varendi andis ülevaate blogimise kogemusest Swedbanki sisekommunikatsioonis ja Daniel Vaarik jagas näpunäiteid, kuidas populaarset blogi luua. Nii Swedbanki kui ka EMT esindaja ettekanded sisaldasid mitmeid praktilisi ideid ja loomingulisi lahendusi. Olulisel kohal oli mõlemas ettekandes kaasamise meetodid, näiteks Swedbanki puhul töötajate kaasamine kulude kärpimise ideede kogumisse ning EMT puhul turundusosakonna personaalne tuur teistesse osakondadesse. Detailsem arutelu jätkus küsimuste ja vastuste voorus. Eesti ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse tõstmise programmi kommunikatsioonistrateegia raames toimunud arvult teisel ümarlaual osales 18 kommunikatsioonihuvilist, lisaks esinejatele Neda Paistoots ABB-st, Anu Hallik BLRT-st, Inge Suder Eesti Postist, Katrin Ziehr Elqotec Tallinnast, Kaie Saar elektritööstuse liidust, Lilian Viirma ja Karin Kahre Elionist, Kaja Sepp EMT-st, Ilona Eskelinen ja Triin Tammert Estonian Airist, Kadri Kütt Gild Bankersist, Evelin Allas SEB-st, Karin-Kitty Repson Tallinna Veest, Imbi Ernits-Kaljuste ja Marek Sepp tööandjate keskliidust. Lahke küllakutse ja võõrustamise eest täname Estonian Airi! Järgmine kohtumine leiab aset SEB-s. |










