Kodulehe eelmine versioon
Click on the slide!

Vabrik nr 92

57% firmadest kavatseb palka tõsta

Pensionäre on üle 400 000 ehk 30,2% rahvastikust. Eriti kiiresti kasvab töövõimetuspensionäride hulk. Pensionäride juurdekasvu tõttu ei saa rahvastiku vananemist…

Rohkem...
Click on the slide!

Vabrik nr 91

TLS-i muutmise aluseks on sotsiaalpartnerite kokkulepe

26. märtsil üle pika aja kogunenud nõukogu arutas töötukassa eelarve kujundamise põhimõtteid, mis pannakse ette valitsusele.

Rohkem...
Click on the slide!

Vabrik nr 90

Alates maist saab kollektiivlepingut lõpetada

Tööandjad kutsuvad sotsiaalpartnereid üles kokku leppima kollektiivse tööõiguse põhimõtetes, eriti töötülide lahendamisel.

Rohkem...
Click on the slide!

Vabrik nr 89

Tööandjad naasevad töötukassa nõukogusse

STREIK! Keskliidu liikmed pöörduvad poliitiliste toetusstreikide seaduslikkuse tuvastamiseks kohtusse.

Rohkem...
Frontpage Slideshow (version 2.0.0) - Copyright © 2006-2008 by JoomlaWorks
Valitsus ei toeta tervisekulutuste maksuvabastust PDF Trüki


Rahandusminister Jürgen Ligi tõi oma vastuses Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekule – lõpetada töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutuste maksustamine erisoodustusena – välja mitu põhjust, miks pole otstarbekas vabastada tööandjate tehtavaid töötajate tervisekulutusi maksu alt.

Tööandjate keskliit tegi valitsusele ettepaneku muuta tulumaksuseadust ja arvata tervisekulutused erisoodustuste hulgast välja, et tööandja – kelle kohustuseks on töötajate haiguse lisaks osaliselt tasuda korral haigushüvitisi –, saaks maksuvabalt panustada oma töötajate tervisesse. Keskliidu hinnangul on maksuhalduri tegevuse hõlbustamiseks mõistlik siduda maksuvabastus konkreetse piirmääraga – nt 12 000 krooni aastas, mille ulatuses tehtud tervisekulutusi ei käsitleta erisoodustusena.

Minister märkis oma vastuses, et tööandjate kasutatav väljend „tervise taastamise ja edendamise, sealhulgas spordikulude hüvitamine/hüvitis” avab ukse kõikvõimalikele väärkasutustele, mis muudab tulu- ja sotsiaalmaksu administreerimise keerulisemaks ja kallimaks.

“Liiga üldise sõnastusega maksusoodustus tekitab määratlemata alasid, mille puhul kasutajad kipuvad käsitlema maksusoodustuse alla kuuluvana ka selliseid juhtumeid, mida soodustuse loomisel silmas ei peetud. Näiteks on keeruline veenda maksukohustuslast, et sportlike elementidega pidu ei peaks olema selle maksusoodustusega hõlmatud,” seisab vastuses.

Tööandjate pakutud maksusoodustus vähendab Ligi sõnul oluliselt sotsiaalmaksu baasi, mis vähendab võimalusi maksta pensione ja finantseerida riiklikku ravikindlustust. “Seejuures pole teada, kas kulu ja eeldatavalt saavutatav eesmärk on mõistlikus korrelatsioonis”.

1. juulist kohustab seadus tööandjat tasuma töötaja 4.–8. haiguspäeva eest 70% tema töötasust. Samal ajal jätkub töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutuste maksustamine erisoodustusena. Tööandjatele pandud liigset koormust tasakaalustava meetmena käsitleb rahandusministeerium maksuvabastust, mille kohaselt tööandja makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu, ei maksustata sotsiaalmaksuga.

Rahandusministeeriumi vastusega saate tutvuda siit >>

 
  Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • Epost: employers@employers.ee