Päevakorral
- 24.05 Tööandjate keskliidu ja maksumaksjate liidu aktsiisiümarlaua seisukohad
- 24.05 I kvartalis said tööõnnetustes sageli vigastada korrakaitsjad, puidutöötlejad ja lukksepad
- 23.05 Aktsiisipoliitika ümarlaud 22.05.2012 – lisatud ettekannete slaidid
- 23.05 Taastusravi konverents "Töö ja Tervis"
- 22.05 Balti sotsiaalpartnerid arutavad Euroopa tasandi raamlepete rakendamist
- 22.05 Tööandjate keskliit, maksumaksjate liit ja IFA-Eesti arutavad aktsiisipoliitikat
- 18.05 Inspiratsioonipäev: Kontorivaba elu
- 17.05 Tallinnas tulekul töökoha psühhosotsiaalsete riskide koolitus
- ARHIIV
Meediakajastus
- 23.05 (PM) Salakaubaveost on Eestis saanud elukutse
- 23.05 (PM) Ettevõtjad: aktsiise tõstetakse liiga sageli, liiga lühikese etteteatamisajaga ja liiga kõrgele
- 21.05 (PM) Tööandjate keskliit: vene keelt tuleb rohkem väärtustada
- 17.05 (ERR) Отсутствие опыта оставляет молодежь без работы
- 17.05 (Kanal2) Kolmandik noortest töötud! Mida teha?
- 17.05 (DV) Кузнецкий: акциз надо снизить
- 17.05 (ERR) Для снижения уровня безработицы среди молодежи разработали обучающую программу
- 17.05 Eesti ettevõtted ulatavad abikäe noorte tööpuuduse vähendamiseks
- ARHIIV
| Valitsus ei toeta tervisekulutuste maksuvabastust |
|
|
|
Tööandjate keskliit tegi valitsusele ettepaneku muuta tulumaksuseadust ja arvata tervisekulutused erisoodustuste hulgast välja, et tööandja – kelle kohustuseks on töötajate haiguse lisaks osaliselt tasuda korral haigushüvitisi –, saaks maksuvabalt panustada oma töötajate tervisesse. Keskliidu hinnangul on maksuhalduri tegevuse hõlbustamiseks mõistlik siduda maksuvabastus konkreetse piirmääraga – nt 12 000 krooni aastas, mille ulatuses tehtud tervisekulutusi ei käsitleta erisoodustusena. Minister märkis oma vastuses, et tööandjate kasutatav väljend „tervise taastamise ja edendamise, sealhulgas spordikulude hüvitamine/hüvitis” avab ukse kõikvõimalikele väärkasutustele, mis muudab tulu- ja sotsiaalmaksu administreerimise keerulisemaks ja kallimaks. “Liiga üldise sõnastusega maksusoodustus tekitab määratlemata alasid, mille puhul kasutajad kipuvad käsitlema maksusoodustuse alla kuuluvana ka selliseid juhtumeid, mida soodustuse loomisel silmas ei peetud. Näiteks on keeruline veenda maksukohustuslast, et sportlike elementidega pidu ei peaks olema selle maksusoodustusega hõlmatud,” seisab vastuses. Tööandjate pakutud maksusoodustus vähendab Ligi sõnul oluliselt sotsiaalmaksu baasi, mis vähendab võimalusi maksta pensione ja finantseerida riiklikku ravikindlustust. “Seejuures pole teada, kas kulu ja eeldatavalt saavutatav eesmärk on mõistlikus korrelatsioonis”. 1. juulist kohustab seadus tööandjat tasuma töötaja 4.–8. haiguspäeva eest 70% tema töötasust. Samal ajal jätkub töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutuste maksustamine erisoodustusena. Tööandjatele pandud liigset koormust tasakaalustava meetmena käsitleb rahandusministeerium maksuvabastust, mille kohaselt tööandja makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu, ei maksustata sotsiaalmaksuga. Rahandusministeeriumi vastusega saate tutvuda siit >> |










