Kõik ettepanekud, mis muudavad kehtivat jäika sotsiaalmaksuarvestust paindlikumaks, on konkurentsivõime seisukohast kasulikud, ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis Postimehele kommenteerides valitsuse kava nihutada sotsiaalmaksu alam- ja ülempiiri.

Kriisi sõnul toetab osalise tööajaga töötavate, alla alampalga teenivate isikute maksukoormuse vähendamine tööhõivet ja ülempiiri sisseseadmine soodustab suuremat lisandväärtust loovate majandusharude teket.

Kuna sotsiaalmaksule ülemise lae kehtestamine vähendab nii ravikindlustuse kui ka pensionikindlustussüsteemi eelarvet, tuleb Kriisi arvates kaaluda nende tänase korralduse muutmist.

Ta lisas, et ravikindlustuses võiks vastukaaluks suurendada kõrgemapalgaliste omavastutust ehk soodustada teatud riskide kindlustamist eraõiguslike kindlustusandjate poolt. Sellisel juhul tuleks nii töötaja kui ka tööandja kindlustusmaksed vabastada erisoodustusmaksust.

Juba veebruaris juhtis tööandjate keskliit valitsuse tähelepanu asjaolule, et osalise tööajaga töötajate sotsiaalmaks on liiga kõrge ja selle alandamist on vaja tõsiselt kaaluda. Praeguses majandusolukorras pärsib osalise tööajaga töötajate tööhõivet minimaalse sotsiaalmaksukohustuse tõus 1436 kroonilt kuus varasema 891 krooni asemel 2008. aastal. Selliste töötajate kasutamine läheb ettevõtjatele põhjendamatult kulukaks ja toob endaga kaasa täiendava koondamislaine, seisis keskliidu kirjas rahandusministrile.

Keskliit tegi samas ettepaneku muuta sotsiaalmaksuseadust nii, et osalise tööajaga töötaja minimaalse sotsiaalmaksukohustuse määramisel võetaks aluseks pool eelmise aasta miinimumpalgast ehk 2175 krooni, millelt tuleks sotsiaalmaksu maksta 718 krooni. Seadust oleks vaja muuta ja sätestada, et sotsiaalmaksu kuumäär ei või olla väiksem kui 50% kuupalga alammäärast. Riigieelarves võib vastavalt vajadusele igaks eelarveaastaks kehtestada ka kõrgema sotsiaalmaksu kuumäära.